testamendijärgse pärimise käik

Jaanika Ilves 15.02.2013 08:51 (12 aastat tagasi)

Abikaasa on teinud testamendi millega ta määrab kogu varanduse lastele ja sõbrale. (Abielureziim on varaühisus) Millised õigused üleelanud abikaasal on sellisel juhul? Kas üleelanud abikaasa saab nõuda kasutusõigust ühisele eluasemele või on tal õigus nõuda sundosa?

A 15.02.2013 09:11 (12 aastat tagasi)

Kuna päritav vara on abikaasade ühisomandis, siis pool varast kuulub niikuinii üleelanud abikaasale ning seda ei arvestata pärandvara hulka. Teine pool kuulub jagamisele pärijate vahel, kusjuures lähtuvalt PärS § 104 lg 1 ning PKS § 16 lg 1 on abikaasal õigus nõuda pärandist sundosa.

Jaanika 15.02.2013 09:18 (12 aastat tagasi)

Kas ma olen õeti aru saanud, et üleelanud abikaasa võib nõuda kasutusõigust ühisele kodule ainult siis kui ta pärib seadusjärkses pärimises. Juhul kui terve pärand on parandatud testamendiga siis üleelanud abikaasa võib ainult oma sundosa nõuda. Kas üleelanud abikaasa võib sundosa nõuda ka juhul kui pärandist ilma jäänud laps juba nõuab endale sundosa?

A 15.02.2013 09:35 (12 aastat tagasi)

Ma ju kirjutasin, et kui see kodu kuulub abikaasade ühisvara hulka, siis on pool sellest niikuinii tema oma ning mingit kasutusõigust vaja ei ole, oma osa suhtas on tal niigi omanikuna täielik käsutus- ja kasutusõigus. Sundosa on tal õigus testamendijärgsel pärimisel nõuda sellest teisest poolest, mis kuulub pärandvara hulka. Seadusjärgse pärimise korral päriks ta võdse osa lastega, sundosana pärib ta pool sellest, mis ta oleks saanud seadusjärgse pärimise korral. Õigus nõuda sundosa on kõigil, keda pärandaja oli kohustatud surma hetkel perekonnaseadusest tulenevalt ülal pidama. Seega kui pärandist ilma jäetud laps oli surma hetkel alaealine või jätkas põhi- või keskhariduse omandamist, siis on õigus sundosa nõuda nii lapsel kui üleelanud abikaasal.

Jaanika 15.02.2013 09:43 (12 aastat tagasi)

ma tülitaks veel sind. Kuidas ,üla mainitud olukorras, pärand jagatakse kui pärandina on ainult maja.

Paanika 15.02.2013 10:09 (12 aastat tagasi)

No aga palju testamendiga neid pärijaid määratud on? Kas kõik pärima õigustatud isikud ka pärida soovivad? Või keegi loobub pärandist? Kõigest sellest ju sõltubki, kuidas täpselt pärandiasi lahendab. Sulle juba selgitati, et kui inimene oli abielus ja omandas (ostis, ehitas jms) vara abielu ajal ning abikaasade varasuhteks oli ühisvararežiim, siis osa (ja tavapäraselt on selleks pool) varast on nagunii teise abikaasa oma - see ei kuulu pärandvara hulka. Seega 1/2 mõttelist osa kinnistust (ehitised nagu majad ei ole eraldi tsiviilkäibes - tsiviilkäibes saavad olla vaid kinnistud, ehk maatükkid, koos kõige sellega, mis sel püsivalt asuvad) kuulub ülealenud abikaasale. 1/2 mõttelist osa kinnistust on pärandvara ja see hakkab kuuluma pärijatele. Kui palju on pärijaid meie siin foorumis ju ei tea. Selleks ongi notarid, kes pärimisasju menetlevad. Nemad selgitavad välja, kas oli testament, kas oli pärimisleping. Kui oli, siis mis seal täpselt kirjas on. Kas on kedagi, kellel oleks õigus pärida sundosa. Kas kõik pärima või sundosa saama õigustatud inimesed ka soovivad pärida, või neist hoopiski loobub pärandist jne jne jne. Järe

A 15.02.2013 10:22 (12 aastat tagasi)

Pool maja jagatakse kõigi testamendijärgsete pärijate vahel võrdsetes osades (kui nad omavahel ei lepi kokku teisiti) ning nad saavad maja kaasomanikeks. Üleelanud abikaasa omandisse jääb 1/2 mõtteline osa ning kui testamendijärgseid pärijaid on 3, siis nemad saavad igaüks vastavalt 1/6 mõttelise osa omanikuks. Kui üleelanud abikaasa ja pärandist ilma jäetud laps esitavad pärijate vastu sundosa nõude, siis neil on õigus saada pärijatelt rahas pool pärandiosa väärtusest, millele tal olnuks õigus seadusjärgse pärimise korral, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.