põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus

Küsimus 29.05.2013 22:01 (11 aastat tagasi)

Huvitab selline asi, et nagu teada, on lastel ülalpidamiskohustus oma vanemate ees. Ema suhtes täidan seda suurima heameelega, aga isa... * Isa pole kunagi olnud emaga abielus, ta pole viibinud sünnituse juures ega ka pole mina teda isiklikult kunagi näinud. * Materiaalselt abi vms abi pole me nõudnud mitte kunagi ja pole ka saanud mitte kellegi poolt isapoolsest suguvõsast. * Sünnitunnistusel on (eksikombel?) isa eesnimi ja perekonnanimi on märgitud ema perekonnanimega (nt kui isa nimi on Kalle Kask, ema nimi Malle Maasikas, on märgitud Kalle Maasikas). Minul on ema perekonnanimi (Näites siis Maasikas). Nii on sünnitunnistusel nimi, millenimelist inimest üldsegi ei eksisteeri(Kalle Maasikas). Eesti.ee andmebaasi sugulusuhete päringus näitab ainult ema, rahvastikuregistris on näha isa eesnimi. * Teada on, et isal on kaks uut last ning pere. Seda kas ta ka abielus on uue naisega, pole teada. Küsimus ongi, et kas sellisel juhul, kui isaga midagi juhtub (voodihaigus, insult, vanadus, raske puue vms) on tal õigus nõuda minupoolset abi? Näiteks, et kui isa jääb voodihaigeks, siis peaksin mina võrdselt praeguste lastega panustama isa ülalpidamisse? Või oletades, et kaks tema uut last ei panustaks, oleks surnud, ära kolinud riigist vms, et mina oleks nii öelda ainuke laps? Mille järgi mu isa üldse saaks tõestada, et ta on mu isa? Kas tal on õigus nõuda isadustesti ja läbi selle minult enda ülalpidamist? Lisan, et minu jaoks on väga veider seda sõna "isa" kirjutada, kuna minu maailmapildis eksisteerib ainult ema. Tema on minu jaoks kõik teinud ja samamoodi tahan ka vastata ja leian, et ausam oleks ülalpidamisel aidata ema kahekordselt, kui pool sellest anda võhivõõrale inimesele, keda minu jaoks pole kunagi eksisteerinudki. Ainuke side, mis minu teada ühendab, ongi see eesnimi sünnitunnistusel - isegi tema perekonnanime pole seal.