pärandi sundosa suurus

Sirje 20.02.2014 10:09 (11 aastat tagasi)

Ema kinkis maja pojale ja poeg tegi mõni kuu hiljem testamendi elukaaslase kasuks. Poeg suri eelmise aasta lõpus. Pojal on täisealine tütar, kes jäi testamendist välja ja temal ei ole õigust sundosale kuna ei ole töövõimetu ja tal ei ole õigust sundosale. Sundosa õigus on 92.a. emal ja ta on esitanud avalduse sundosa saamiseks. Kui suur on ema sundosa, kas 1/2 või 1/4 testamendist? Sundosa on nö raha summa mille peaks maksma poja elukaaslane vanainimesele. Kas selleks, et 92.a. vanainimene saaks sundosana kätte õiglase summa peaks laskma teha kogu testamendi alusel päritavale varale ( kaks kinnistut koos hoonetega) sõltumatu hindaja poolt vara hindamise? Ja kas selle sundosa summa peaks kuidagi notaris vormistama?

fojy 20.02.2014 12:27 (11 aastat tagasi)

Mis alusel emal sundosa saamise õigus on? Pärandajal olid ju lapsed, kes oleks olnud pärijad ilma testamendita, mitte ema. Vanus ei anna üldiselt õigust mingile sundosale.

II 20.02.2014 14:02 (11 aastat tagasi)

Emal on sundosa õigus vaid siis, kui ta oli poja poolt ülalpeetav. Eelmisel vastajal on õigus - lihtsalt kõrge vanus ei tee inimesest veel ülalpeetavat. Ainus pärija ongi pärandaja elukaaslane.

Sirje 20.02.2014 14:09 (11 aastat tagasi)

Ema on väga haige ja praktiliselt ööpäevaringset hooldust vajav inimene.

niina 20.02.2014 14:14 (11 aastat tagasi)

Kui ema ei olnud poja ülalpidamisel, poeg ei tasunud tema hoolduskulusdi siis ei ole ema sundosa saaja. Kui ema kinks maja pojale siis kas seal kinkelepingus on sees märge, et ema ise võib sees elada ja saada hoolitsust surmani. Kui ei siis on nüüd hooldmine selle ema teiste laste ja surnud pojalatse kohustus

sirje 20.02.2014 14:52 (11 aastat tagasi)

Ema ostis selle maja ja hiljem poeg koos elukaaslasega kolis sinna majja ema juurde elama. Seda selleks, et ema aidata. Kinkelepingus pidi kirjas olema (ise ma seda kinkelepingut näinud ei ole), et emal oli selles majas õigus elada täpselt seni kuni elab seal poeg. Täna elab see vanainimene tütre juures, sest poja elukaaslane viskas ta majast välja peale seda kui oli notaris pärimise algatanud.

Zaa 20.02.2014 15:35 (11 aastat tagasi)

to: Sirje "et emal oli selles majas õigus elada täpselt seni kuni elab seal poeg" See kõlab väga kummaliselt, ei usu eriti sellise tingimuse olemasolu, kus mingi piirang seatakse kingi saaja kasuks, suht nonsens. Ei usu et ükski notar sellise lause suudaks koostada. Tavaliselt sellistes olukordades jääb kinkijale ehk emale eluaegne asustusõigus. Soovitan soojalt testamendi tingimustega täpselt tutvuda ehk vutvut notari juurde.

sirje 20.02.2014 21:41 (11 aastat tagasi)

Kinkelepingut saan näha nädalavahetusel. Sundosa avalduse on see 92.a. ema ära esitanud. Aga mind huvitab kas sundosa suurus on antud juhul 1/4 pärandvarast või 1/2 pärandvarast ja kuidas saada teada ikkagi sundosa suuruse?

niina 21.02.2014 12:41 (11 aastat tagasi)

sundosa on pool sellest mille sundosa saaja oleks pärinud seadusjärgsel pärimisel. Kuna pärandajal on laps sis järelikult oleks pärinud kõik laps ja ema poleks ikkagi midagi pärinud

asd 20.02.2014 22:45 (11 aastat tagasi)

Notar ütleb ja seletab, võimalik, et emal ei olegi õigust sundosa saada.

da 21.02.2014 11:24 (11 aastat tagasi)

Oli vist 1/2 aga mite pärandvarast vaid päritavast osast ehk siis kui pärandvara on 10 ühikut ja pärijaid 2 siis on päritava osa suurus 5 ja sundosa saajal on õigus poolele sellest ehk sundosa saaja pärandi osa on 2,5. See et ema on 92.a ei anna talle iseenesest mingit sundosa õigust.

kkk 21.02.2014 19:04 (11 aastat tagasi)

Oot oot. Pärandajal on alanejad sugulased olemas, st 2. ringi pärijad (ehk ema) ei oleks ju päirja seaduse järgi. St ta ei saa ka testamendi korral sundosa saada. Või mis seaduse alusel sa jagad ikkagi neid osi siin? Või mis alusel ikkagi on sellel emal õigus saada sundosa? Palun andke mulle seaduse nimi + paragrahv?

niina 22.02.2014 04:28 (11 aastat tagasi)

kui emal oli kinkelepingus kirjas, et võib sees elada ja saada hoolitsust oma elupäevade lõpununi siis selle alusel peaks olema küll mingi lootus millelegi

kkk 22.02.2014 11:56 (11 aastat tagasi)

"Kinkelepingus pidi kirjas olema (ise ma seda kinkelepingut näinud ei ole), et emal oli selles majas õigus elada täpselt seni kuni elab seal poeg. " Mitte ema vaid poja elupäevade lõpuni ju? aga ikkagi, palun viited seadusele ja paragrahvile. Või lahmid niisama?

niina 22.02.2014 12:05 (11 aastat tagasi)

loe perekonnaseadust, sel kõik kirjas. soovitan kinkeleping kaasa võtta ja sellega juristi juures aru pidada. kinkelepingu kohta peks ema saama ju koopi ka seda lepingut koostanud notarilt...

kkk 22.02.2014 13:15 (11 aastat tagasi)

Äkki räägid hoopis Pärimisseadusest? Seal juttu sundosadest ja pärimise järjekordadest. Samas sealt võib lugeda välja, et emal (ehk teise järekorra pärijal) ei ole üldse õigust pärida kuna elus on ka poeg (ehk esimese järjekorra pärija) ning sundosa käib selle kohta, mis oleks isikul õigus saada seadusjärgse pärimise korral kui testamenti ei ole tehtud. Seda aga ei ole teada, millised kokkulepped reaalsetl on kinkelepingusse sisse pandud, seega sel teemal nõu anda ja "sundosa" suurusi arvutada on väga vale. Või näed mu loogikas praegu kuskil vigu?

segane 22.02.2014 12:56 (11 aastat tagasi)

Tõesti soovitus kinkelepinguga juristi juurde. Teema ise on ka äärmiselt segane. Äärmiselt jabur on väide: " et emal oli selles majas õigus elada täpselt seni kuni elab seal poeg" Hea tahtmise korral saaks sellise asjaga nõus oleva inimese süüdimatuks tunnistada. Mis siis kui poeg sureb järgmisel päeval peale kinget? Ema tänavale?

tark 22.02.2014 17:47 (11 aastat tagasi)

Testamendi mõte ongi selles, et määrata ära kellele jääb vara peale pärandaja surma. Antud juhul on poeg teinud testamendi oma elukaaslasele ja seega on tema ka pärija. Kui elukaaslane on algatanud pärimismenetluse ja notar pole kellegi poole pöördunud ja teavitanud , et tal on võimalik sundosale, siis järelikult mingit sundosa ei ole ka.Raha pole sellel vanal emal kindlasti pärida. Ilmselt on tal kinkelepinguga õigus elada kinnistul elu lõpuni , võib olla tuleb seal maksta pärijal ka ta eluasemekulud, kui see kinkelepingus sees. Mingeid muid kohustusi kinkelepinguga antud juul olla ei tohiks.Praegu tundub kangesti, et keegi nn. kolmas isik soovib vana inimese kaudu ise noosist osa saada.

sirje 25.02.2014 10:02 (11 aastat tagasi)

Minul ei ole huvi sellest kõigest küll mitte mingisugust soovi midagi saada - "noosist osa saada" . Kinkelepingus on kirjas, et kinkija jääb kingisaaja perekonnaliikmena kinnistut valdama ja kasutama ka pärast käesoleva lepingu sõlmimist, kuid nad ei soovi seda õigust asjaõigusena kinnistusregistrisse kanda ja on teadlikud, et käesolevas punktis kokkulepitu kehtib vaid nende vahelises õigusssuhtes. Ehk kui poeg suri siis ei kehti enam see kokkulepitu ja käiku läheb testament.

niina 25.02.2014 11:59 (11 aastat tagasi)

sellisle juhul on ainus võimalus see kui memm suudab ära tõestada, et ta oli poja ülalpeetav ja hooldatav. Kui nt. memme vajadused, kulutused, hooldus, trantsport, ravi jms. ületasid tema enda sissetuleku - pensioni siis pidi poeg ju teda ülal pidama ja hooldama. Ehk on kusagil KOV-s või arsti juures mingi märge, et oli poja ülalpidamisel/hooldamisel? et poeg ajas tema asju? siis peaks mingi võimalus sundosale olema. Peaks pöörduma juristi poole ja vajalik oleks ka dokumentatsioon selle kohta kuidas memm sai maja omanikuks ja mis tingimustel kinkis pojale. Kui suudab ära tõestada, et poeg oli hooldaja ja ülalpidaja...

veevi 25.02.2014 12:02 (11 aastat tagasi)

kui kaua elas poeg elukaaslasega koos, kas neil oli ühiseid lapsi? kas poeg oli noor? oli tal mingi haigus või saabus surm õnnetusjuhtumi tagajärjel? või oli ehk mingid probleemid mõistusega või mõjutamine testamnedi tegemise ajal?

asd 25.02.2014 22:36 (11 aastat tagasi)

niina, palun mine loe sundosa jutt seadusest läbi. See mis sa siin kirjutad, ei ole õige. Puhtalt oma arvamuse pealt teise lootusi üles ärgitada ja rääkida sundosadest kohas, kus selleks mingit õigust ei ole, on alatu. Juristi poole võib pöörduda ja üritada tõestada mida iganes, aga sundosa ei ole õigust saada 2. ringi pärijal kui olemas on 1. ringi pärijad (mis siis, et 1. ringi pärijad jäeti testamendiga ilma, ei loe). Võib ju uurida erinevaid ülalpidamisi, kuid tõenäoliselt peab memm saama hakkama oma pensioniga + veel elus laste toega.

sirje 25.02.2014 13:49 (11 aastat tagasi)

Selle maja ostsis see vanainimene koos oma Kanadast Eestisse elama tulnud noorpõlve armastusega 1997.a. , nad abiellusid, 1/2 kuulus vanamemmele ja teine pool tema abikaasale. Abikaasa suri 2005.a. jaanuarikuus ja kuna mehel lapsi ei olnud siis kogu maja jäi sellele vanamemmele. 2009.a. jaanuaris tegi see vanainimene kinkelepingu oma pojale ja 15 päeva hiljem tegi poeg testamendi endast ca 20 aastat vanaemale elukaaslasele. See poja surm on kõigile sugulastel nö müstika - pigem küll surmast teatamine. Surm saabud 30.detsembril ja sugulastee teatati 01.jaanuaril ja 02.jaanuaril oli juba krematooriumis tuhastamine. ei mingit ärasaatmist. Isegi mitte tütrele teatamist. Nii nagu juba varem kirjutasin siis poeg koos oma elukaaslasega asusin sinna elama just sellepärast, et ema aidata ja tema eest hoolitseda. Ema sõltus täielikult poja abist s.o. transpordist, arstile sõidutamisest jne. Poja ja elukaaslase kooselu on ca 25 aastat.

mnjaa 25.02.2014 18:32 (11 aastat tagasi)

peate ära tõestama, et memm oli poja ülalpidamisel, temast sõltuv. paljad sõnad ei aita, vaja on tõendeid ja head juristi - küsida võimalusi testamendi vaidlustamiseks ja memele sundosa määramiseks. Memm vb saab ka tasuta õigusabi kui küsib

asd 25.02.2014 22:39 (11 aastat tagasi)

asd Memmel ei ole õigust saada sundosa, sest seaduse järgi ta ei oleks olnud pärija. Ja miks peaks minema vaidlustama testamenti, kui poeg tegi testamendi inimese kasuks, kellega ta 25 aastat koos elas? Ju oli tegu tema armastatuga kellele tal oli õigus oma vara pärandada. Muidugi võib minna kohtusse testamenti vaidlustama, aga enne tuleks mõelda, kas sel on mõtet ja kas see on eetiline arvestades kui kaua pärandaja päranduse saajaga koos elas.

aga 26.02.2014 07:03 (11 aastat tagasi)

mis aastal suri poeg ja kas poeg oli vaimselt terve? millal sai vanamemm poja testamendist ja selle sisust teada? Kui memm elas pojaga koos, miks siis memm ei teatanud poja surmast kohe?

segaja 26.02.2014 07:57 (11 aastat tagasi)

soovitan siiski konsulteerida juristiga kuna poeg tegi ju 2 näd peale kinke saamist testamendi mis kahjustas kinkija huve ehk siis jäme tänamatus kinkija suhtes. Kinkija teõnäoliselt eeldas, et poeg noor, elab temast kauem...

tark 25.02.2014 18:57 (11 aastat tagasi)

Sundosa saab sissetulekuta inimene. Memmel on pension.Ei ole mõtet loota mingile sundosale.Memm ei olnud ülalpeetav. Kinkelepingus on ju selgelt kirjas, et ta saab kinnistust kasutada. Kui seda kinnistusregistrisse ei kantud ja kinnisvara pole koormatud kasutusõigusega ning see kohustus kolmandatele isikutele ei laiene, siis ongi asi seaduslik. Peale poja surma pole enam poja elukaaslasel kohustust elukaaslase ema ees.Kui memmel on veel lapsi või lapselapsi siis nüüd on nende kohustus memme eest hoolitseda.Karm, aga nii see on.

aa 26.02.2014 07:58 (11 aastat tagasi)

5. peatükk SUNDOSA § 104. Sundosa pärimine (1) Kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.

uydy 28.02.2014 19:49 (11 aastat tagasi)

Off-topic: lauset "kinkija jääb kinnistut valdama ja kasutama ka pärast käesoleva lepingu sõlmimist" saab tõlgendada kui tahet sõlmida tähtajatu tasuta kasutamise lepingu VÕS § 389 tähenduses (vt täiendavalt AÕS § 36 lg 2). Seega võis ema ja poja vahel tekkida võlasuhe (VÕS § 2), mis ei ole lõppenud poja surmaga, kuna VÕS § 186 näeb ette, et võlasuhe lõpeb füüsilisest isikust võlgniku surmaga, vaid siis kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta. Tasuta kasutamise lepingut saab täita ka poja isikliku osavõtuta. Pärimise korral läksid poja kohustused üle tema pärijale ehk elukaaslasele (PärS § 1), kes on kohustatud neid täitma. Määravaks võib olla ka kinkija ja kingisaaja sugulasaste. See, et ema saab pensionit ei tähenda, et ta ei olnud poja ülalpidamisel. PKS § 16 lg 2 järgi hõlmad ülalpidamine tegevust ja varalisi panuseid, mis on vajalikud majapidamise kulude katteks ning ülalpeetavate tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks. Poeg võis anda emale ülalpidamist ka natuuras ehk võimaldades elada kingitud majas tasuta. Seega alternatiivselt võib lauset "kinkija jääb kinnistut valdama ja kasutama ka pärast käesoleva lepingu sõlmimist" tõlgendada vastutasuna kingitud vara eest sooviga tagada emale väärika ja muretu elu pensionieas (VÕS § 29 lg 1). Sellisel juhul saab tekkinud võlasuhet kvalifitseerida kui ülalpidamislepingut VÕS § 572 tähenduses. Ülalpidaja õigused samuti lähevad üle pärijale (VÕS § 576). Juhul kui ema ja poja vahel tekkis võlasuhe ja poja kohustused läksid elukaaslasele üle, siis vastutab viimane nende rikkumise eest ja ema võib nõuda pärijalt kahju (kasutuseeliste vähenemise) hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.

Sirje 2.03.2014 23:11 (11 aastat tagasi)

uydy-le - Tänud vastuse eest aga see lause läheb selles kinkelepingus edasi - käesolevas punktis kokkulepitu kehtib vaid nende vahelises õigusssuhtes.

no aga 3.03.2014 07:39 (11 aastat tagasi)

kas venna tehtud testament on ikka igati kehtiv või oli vend mõjutatud elukaaslase poolt, et kohe 2 näd hiljem testamendi koostas elukaaslase kasuks jättes ema välja - see tundub juba jämeda tänamatusena ema suhtes

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.