ülalpidamiskohustused perekonnas

Alla 1.04.2014 22:03 (11 aastat tagasi)

Tere! Kas keegi oskab anda nõu. See, mida olen viimase aasta jooksul naabrite juures kogenud ning millega see lõppes, teeb sõnatuks. Naabritüdruk on hetkel 14-aastane. Mured algasid ca´ aasta tagasi. Tüdruk muutus silmnähtaval, muutus ülbeks, iga väiksema asja pärast karjus, loopis asjadega. Ema muutus murelikuks, küsi nõu nii ühe kui teise käest, sealhulgas ka kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajalt. Kõik muud kui rahustasid, puberteet. Asi aga läks aina hullemaks, tüdruk hakkas ema vastu kasutama füüsilist vägivalda, kusjuures süüdimatult, kõrvaliste isikute juuresolekul ja ilma mingi põhjuseta. Viimane kordi lõik emale näo lõhki. On korduvalt kodust ära jooksnud. On korduvalt politseile suitsetamisega vahele jäänud. Saanud trahve, kusjuures ema pole kätte saanud ühtegi politseiprotokolli ega trahviteadet (vastavalt ka mitte ühtegi asjakohast teadet, mis on juhtunud tema alaealise lapsega), kuni ükskord on kohtutäituri käes ja võetakse kontolt kolmekordne summa. Pärast viimast rünnakut jooksis taas kodust ära. Kuna juba 4-5 päeva polnud lapse asukoht teada, ema tegi avalduse politseisse. Paari päeva pärast politsei teatas, et laps olevat turvalises kohas ja tuleb võtta ühendus sotsiaaltöötajaga. Tipp saabus sotsiaaltöötaja juures, kes teatas, et laps elab „kusagil kindlas kohas“, enam koju ei tule, kuna „ema juures pole turvaline“!!! Kuna ema ei ole ei vägivaldne ega ka mingil muul moel lapsele ohtlik, jäi selline väide enam kui imelikuks. Ema küsis, kus laps praegu asub, vastati, et koht on kontrollitud, elab turvalises kohas, kusjuures kodus turvalisust pole keegi kunagi kontrollimas käinud! Täna siis käis tüdruk koos sotstöötajaga asjade järel. Marsisid koputamata ja sõna lausumata majja, korjasid sõna lausumata tüdruku asjad kokku. Ema küsimusele, kuhu laps viiakse, sotsiaaltöötaja käratas, et see pole sinu asi, kohtus näeme!!! Ema on hetkel närvišokis voodis, ei tea, mida ette võtta. Kas keegi oskab anda nõu või ehk keegi oskab ka juriidiliselt aidata?

HK 1.04.2014 22:18 (11 aastat tagasi)

Kas selle peale pole ema tulnud, et laps st. noorneiu on isa juures. Ja tobe on naabri teemal nõu küsida, seda enam juriidilist, kas tõesti x naaber teab kõike mis kõrval peres toimub?

Alla 2.04.2014 08:21 (11 aastat tagasi)

[... mittejuriidiline kirumine, kustutatud Juura.ee poolt ...]

A 2.04.2014 08:49 (11 aastat tagasi)

Ilmselt on laps pöördunud oma probleemidega turvakeskusse või turvakodusse. http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalhoolekanne/kohalike-omavalitsuste-sotsiaalteenuste-soovituslikud-juhised/turvakoduteenus-lapsele.html Kui laps ikka pidevalt kodust ära jookseb, siis ilmselt ei ole probleemide põhjuseks üksnes lapse enda käitumine.

Alla 2.04.2014 09:16 (11 aastat tagasi)

Korduv ärajooksmine küll nüüd veel ei ole pidev, kuid siiski seda on juhtunud paar korda. Samas ka ei ole väitnud, et ema oleks mingi priimus, tavaline eesti kodu. Kuid asju tuleks ikkagi selgeks rääkida. Antud juhul emaga keegi lihtsalt ei räägi. Kes teda peaks ära kuulama? Just see turvalisuse väide, mis teeb nõutuks. Pole ühtegi põhjust, mis võiks turvalisust kahtluse alla seada, pole isegi keegi seda kontrollimas käinud, samas, kui kellegi sõbranna peres kohe käidi kohapeal, kontrolliti ja veenduti „turvalisuses“ ning kiideti seal viibimist heaks. Kunagi pole arutusel olnud vanemlike õiguste äravõtmine ega muud ülalpidamisega seotud probleeme. Antud juhul on küll näha, et keegi on just kui sellisest asjade käigust huvitatud. Kas tänapäeval ongi nii, et kui laps väidab, et tal kodus pole turvaline (ja ei põhjenda oma väidet, temal lubatakse elada, kus ta tahab, teda peidetakse vanemate eest ja tagatippu ähvardatakse kohtuga?

Vastus 2.04.2014 09:55 (11 aastat tagasi)

Sellistes olukordades ongi esmane ülesanne lapse heaolu tagamine. Selgitused, lepitused ja võimalikud koduvisiidid on teisejärgulised. Mida teha? Aga mida ema soovib? Kas ta soovib oma last väevõimuga koju lohistada? On emale oluline lapse heaolu? Kui laps oli kodus nii konfliktne ja probleemne, siis ehk ongi parem nii lapsele kui kodule, kui laps mõnda aega mujal viibib? Saavad kõik osapooled maha rahuneda ja hiljem kaine pilguga asjadele vaadata ja probleeme lahendama asuda. Emal tuleb aga lihtsalt hakata suhtlema - tuleb võtta uuesti ühendust nende asjasse puutuvate lastekaitsetöötajate ja politseinikega ja hakata rahulikult (ilma hüsteeriata) asju lahendama. Tulebki rääkida ära oma seisukoht ning esitada needsamad küsimused, mida siin naaber x esitab Milles on õigupoolest probleem? Miks ei soovita emale öelda, kus laps on? Milliste seaduste alusel nii käitutakse jne.

es 2.04.2014 11:01 (11 aastat tagasi)

Jälgisin ka huviga teemat. Viimase ajal üleskerkinud „sünnitamiseprobleemi“ valguses peaksin ütlema, et niikaua, kuni lastel on ainult õigused ja vanematel ainul kohustused, eesti rahvas sureb välja. Kuidas keegi võib üldse küsida, „mida siis ema tahab, kas last vägisi lohistada koju? Soovitaks teile lugeda Lastekaitseseaduse III osa. Selle asemel, et sõna otseses mõttes salaja last trahvida suitsetamise pärast, sellest tuleks rääkida emaga, selle asemel, et anda õigus 14-aastasel lapsel lambist kodust lahkumiseks, tuleks kõigepealt põhjusi uurida.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.