seadusjärgse pärimise käik

Murelik 29.05.2014 12:47 (11 aastat tagasi)

Kõigile tervitus! Olukord järgmine: Suri lesk, kellel on korter. Lesel on kaks last, mõlemad lahutatud. Ühel lastest on võlad ja kui toimub seadusjärgne pärimine paneb kohtutäitur tema osale keelumärke ning hakkab tema osa realiseerima.Võlgnik tahab aga korteriosa alles jätta ning on nõus selle loovutama oma õele ehk surnud lese teisele lapsele. On mingeid variante, kuidas saaks selle toimingu ära jätta? Pärand pole veel avanenud. Teoreetiliselt saaks sellest loobuda. Pärandist on nõus loobuma ka võlgniku lapsed. Pärandi võtab vastu vaid lese mitte võlgnikust laps. Kas nii oleks reaalne?

A 29.05.2014 13:21 (11 aastat tagasi)

Küsimus on veidi segane, väidad et suri lesk, kuid samas ütled et pärand ei ole veel avanenud. Vastavalt PärS § 3 lg 1 ja 2 pärand avaneb isiku surma korral ning pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Võlgnik võib küll pärandist loobuda, kuid see ei välista võlausaldaja nõuet pärandvarale. PärS § 126 Võlausaldaja võib nõuda, et pärandist loobunu need võlad, mida ei saa loobunu varast tasuda, tasutakse temal õiguse järgi saada olevast pärandiosast. Võlgade rahuldamisest järele jäänud pärandiosa läheb üle pärijatele, kes pärivad pärandist loobunu asemel.

Murelik 29.05.2014 14:23 (11 aastat tagasi)

Aitäh vastuse eest. Lugesin selle ise ka välja kuid jääb küsimus, kuidas see tehniliselt käib? Pärandist loobumise tähtaeg on 3 kuud peale isiku surma. 1 päev enne tähtaja saabumist teeb pärija pärandist loobumise avalduse notarile. Järgmisel päeval on aga kokkulepitud notariaalne tehing, kuhu tulevad kokku pärijad ja pärija lapsed, kes tehingul kinnitavad loobumist ning omand läheb üle täies ulatuses sama järjekorra pärijale? Kuidas siis sellisel juhul saab võlausaldaja kaitsta oma huve?

A 29.05.2014 15:23 (11 aastat tagasi)

Ega loobumiseks ei peagi põhimõtteliselt 3 kuud ootama. See laps, kes pärida tahab, esitab notarile avalduse pärimismenetluse algatamiseks (PärS § 166) ning see laps, kes pärandist loobub (koos oma lastega), võivad esitada koos sellega omad avaldused loobumiseks. Notar algatab pärimismenetluse, avaldab info selle kohta Ametlikes Teadaannetes (§ 168 lg 1) ning juba kuu aja pärast peale seda võib saada pärimistunnistuse (§ 171 lg 1) ning soovi korral pärandvaraga tehinguid teha. Võlausaldaja saab seda takistada üksnes juhul, kui saab Ametlike Teadaannete kaudu pärimisasjast teada ning sekkub pärimismenetlusse enne pärimistunnistuse väljaandmist (PärS § 170 lg 1).

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.