Teemade kronoloogiaaegunud liiklustrahvid, nende tühistamine jne (3) Maksmata elatis ja kohtuotsus 2001.a-st (1) Makseettepanek/maksekäsk elatises (1) Korterist väljatõstmine ja summa sissenõudmine (2) töögraafikud (5) kasomand (2) |
Korterist väljatõstmine ja summa sissenõudmineSaara G. 28.04.2015 13:22 (10 aastat tagasi) Tervist, seletan detailselt kogu loo ja sooviksin teada kuhu üürnik peaks pöörduma, mida tegema ja kuidas käituma. Üürileping sõlmiti 07.10.2014 üürileandjaga ja üürniku vahel. Lepingu järgi pidi üürimakse toimuma sularahas, lepingus ka vastav punkt, kuid 13. novembril leppisid üürnik ja üürileandja kokku maksetes pangaülekandega. Kokkuleppe kinnituseks on SMS sõnumid. Seega kõik maksed on tehtud pangaülekandega ja selle kohta on võimalik väljavõte teha. 15.02 tekkis esimene maksevõlg, kus üürnik suutis tasuda kommunaalkulud ja võlgnevuseks jäi summa X. Kuna maksta oli veel X€ siis tegi üürnik ettepaneku, et kasutada hetke olukorras deposiiti üüri tasumiseks, millele vastas üürileandja, et deposiiti antud olukorras ei saa kasutada, kuid äärmisel juhul kui üürnik tasub 35% koheselt ja järgmistel kuudel veel, et antud deposiit terviklikult kaduma ei läheks siis sai nii ka üürileandja selle 20.02 seisuga tasutud 35%. Järgmine kirja vahetus oli aga seoses arvega, mis esitati 19. märtsil summas Y. 22.03 esitati esimene hoiatus kui järgmise nädala lõpuks pole raha laekunud, algatab üürileandja omavolilise üürilepingu lõpetamise. 28.03 soovib üürileandja lepingu lõpetamise ja võlgnevust arutada. Seejärel hoopis esitab 28.03 seisuga viimase pakkumise tasuda kogu summa + viivised X+Y 30. märtsiks. Kui selleks kuupäevaks pole raha laekunud palub korteri vabastada 31.03. Antud olukorras on kindel tõend SMS teel, et seisuga 28.03 on ainuke võlg üleval X+Y eurot. Üürniku uurides, kas vähem kui kolme kuu viivituse korral on võimalik ilma etteteatamis tähtajata leping lõpetada vastab, aga üürileandja, et need on tema õigused. Üürileping lõpetati 05.04 ilma igasuguste üleandmis aktideta ja üürileandja soovil. Üürilepingu lõpetamisel 05.04 üürileandja algatusel on alates esimesest kaebusest ja tasumisega viivitamisest möödas kahe arve tähtaeg ja vähem kui kaks kuud, seega üürnik pole jätnud mõjuvate põhjusteta rohkem kui 2 (kaks) kuud maksmata korteriüüri või tasumata kommunaalteenuste eest. Lepingu punkti 7.2.1 alusel üürilepingu ülesütlemine oli kehtetu ja mitte kooskõlas Eesti Vabariigi VÕS § 316? Kusjuures nii elu- kui ka äriruumi üürilepingu ülesütlemise korral tuleb esitada seaduses sätestatud tingimustele vastav teade, milles tuleb muu hulgas märkida ülesütlemise alus ja ülesütlemise vaidlustamise kord. Seega, elu- või äriruumi üürilepingu ülesütlemiseks peab olema õiguslik alus, eelkõige esinema oluline lepingurikkumine. Lisaks tuleb ülesütlemisel järgida seaduses sätestatud nõudeid. Vastasel korral ei ole ülesütlemine õiguspärane. Vastavalt VÕS § 195-le on kohustatud üks lepingupooltest esitama ülesütlemiseavaldus teisele lepingupoolele? Antud ülesütlemis avaldust pole esitatud üürileandja poolt üürnikule. Kui arvestada asjaolusid ja tõendeid SMS-teel, kus 28.03 SMS-s on kirjas, et võlgnevuse suurus 7 päeva enne üürileandja omavolilist lepingu lõpetamist on summas X+Y€ siis juba nädal hiljem üürileandja on esitanud inkassosse nõude, kuhu on veel otsa lisatud X+Y+Z. Üürnikule ei esitatud ei lõpparvet ega ka lepingu lõpetamist tõendavaid pabereid, mida üürnik soovis ja antud olukorras ei ole ka mitte ühtegi tõendit, kas üürnik tasus või ei tasunud väljatõstmisel samuti mingi summa. Ainuke väide on, et üürileandja ütles inkassole, et tasutud pole midagi, seal juures ise nõustus ainult X summa tasumisega piirduda. Järgmisel päeval, aga sai üürnik SMS-i kus pole mainitud samuti ei võlgnevuse suurust, vaid ähvardust inkassosse andmisega. Nädal aega hiljem saab üürnik inkassolt nõude võlasissenõudmisega summas X+Y+Z, mis ei ole tõene. Inkasso väitel on nemad aluseks võtnud lepingu ja arved ja tasumised, mille kohaselt summa tõesti ulatub X+Y+Z, kuid antud olukorras on konkreetne SMS, kus üürileandja tunnistab samuti võlgnevust 28.03 seisuga X+Y. Z summa kohta pole ei arveid ega midagi esitatud ja seda ei pidavat olema ja sellest sai üürnik teada läbi inkasso alles. Seal juures, kas välja tõstmine korterist oli ka ebaseaduslik? Kuna maksmata oli vähem kui 3 kuu arved ega ka ületanud antud summat, kuid üürileandja tunnistab SMS-is et lõpetab lepingu vastavalt sellele seadusele. Samuti inkassot ei huvita antud faktid üldse ja nõuab summat ja üürnik ise on praktiliselt tänaval, millega kaasnevad ka omaette kulud. Kuidas peaks käituma antud olukorras? A 28.04.2015 16:03 (10 aastat tagasi) Üürilepingu ülesütlemine on küll tühine, kuid kuna üürnik on niikuinii üüritavast korterist juba lahkunud, siis ei ole sellest suurt kasu. Antud olukorras soovitaksin tasuda otse üürileandjale üürivõla osas, mida tagatis ei kata (see tuleb tasuda niikuinii), inkassot aga ignoreerida, juhul kui üürileandja ei ole oma nõuet inkassole loovutanud. tühja korteri omanik 29.04.2015 09:09 (10 aastat tagasi) See on üks põhjustest, miks mu päranduseks saadud korter seisab tühjana. Üürnikega kraaklemise asemel maksan ise selle kommunaalkulud ja elan rahulikult oma elu. Üürileping Saaraga sõlmiti oktoobris ja juba esimestel kuudel tekkisid tal makseraskused. 15.02 tekkis võlg, mida ta ei suutnud ka 30.03-ks maksta. Üürileandja tegi õigesti, et hakkas võlga koheselt sisse nõudma. Kas ta oleks pidanud nunnutama üürnikku aastaid? Fakt on see, et kes hakkab kohe alguses võlgu jääma, see teeb seda ka edaspidi, see on nö. muster. |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |