Teemade kronoloogiaMaksmata elatis ja kohtuotsus 2001.a-st (1) Makseettepanek/maksekäsk elatises (1) Korterist väljatõstmine ja summa sissenõudmine (2) Võlad-pank ja kohtutäitur (3) töögraafikud (5) kasomand (2) |
Võlad-pank ja kohtutäiturTiina 28.04.2015 08:06 (9 aastat tagasi) Saime pärandiks kinnistu(maja,abihooned,põldu ja metsa)Pärand vastuvõetud kolme inimese poolt ja nüüd leidsime ostja.Mure selline,et üks kodanik võlgu pangale,panga poolt arestitud suuremas summas kui pärandi müügist saadav summa,teisel kodanikul on väike summa arestitud pärandist kohtutäituri poolt.Kui läheb vormistamiseks ja müügiks,mis järjekorras müügist saadud tulu läheb arestitud ettevõtlikele ettevõttetele(pank ja kohtutäitur}Ja kuidas on kindlustunne kolmandal kodanikul,kes on ausalt oma elu elanud ja soovib(loomulik)ka oma osa saada. Riina 28.04.2015 08:20 (9 aastat tagasi) Kasuta loogilist mõtlemist - on üks kinnistu, mida soovitakse müüja summaga x, kinnistul on 3 omaniku - üldine terve mõistus ütleb, et järelikult saab iga müüja summa, mis võrdub x jagatud kolmega (nimetame seda summad z). Kaks võlgu olevat omaniku peavad ise teadma ja vajadusel oma võlausaldajatega suhtlema, et saada teada, kas nendele tulev summ z katab ära nende võlad, st kas võlausaldajad on tehinguga nõus. Kui on, siis on ju kõik supper! Kaks võlglast saavad oma summast z kätte reaalselt selle, mis pärast võlgade tasumist üle peaks jääma. Aus ja tubli kodanik saab kätte oma summa z, kuna tal pole kellegi ees võlgu. Kui võlglaste võlausaldajad peaksid leidma, et kinnistu müüakse alla turuväärtust ning summast z ei piisa võlgade tasumiseks, pole nad müügiga ilmselt nõus ning tehingut ei saa toimuda. Kuivõrd tegemist on pärandvarühisusega, ei saa ka aus ja tubli inimene oma osa üksi müüa. Tiina 28.04.2015 08:43 (9 aastat tagasi) Tänud Riina-loogiliselt saan aru jahh,et summa jagatakse kolme vahel,ja sealt edasi toimub tagasiarveldus võlanõudjatega.Selleks,et saaks müüa saan aru sinu jutust ,et tuleb toimida alljärgnevalt.1)suhelda võlanõudjatega kas nad on nõus müügiga.Loogiliselt saan mina aru,et igasugune pisike pisku mis vähendab võlasummat peaks olema teretulnud(kas see rahuldab panka on nüüd iseasi).2)millest ma aru ei saa kuidas toimub arveldus,kas kõige mõtekam on ostjal raha kanda notarikontole või notari juures toimub jagamine? Riina 28.04.2015 09:20 (9 aastat tagasi) Oled jah üldjoontes õigesti aru saanud. Võlausaldajad pole tehinguga nõus ennekõike siis, kui leiavad, et asi müüakse alla turuväärtuse. Kuidas toimub arveldus, sõltub jällegi asjaoludest. Kui ostjal on raha tagataskus olemas, on tõesti kõigile asjaosalistele kindlam, kui ostja hoiustab raha notarikontole. Kui ostjad ostavad omakorda laenuga, ei saa nad seda ka parema tahtmise juures teha. Sellisel juhul osaleb tehingus ostjat finantseeriv asutus, kelle kasuks seatakse hüpoteek, ning kes saab kinnitada, et ostjal on temaga laenuleping sõlmitud, mille arvel ta saab ostuhinna tasuda. Siis on juba teiste asjaosaliste otsustada, kas nad laenuandjat usaldavad (kui mõni suur pank, siis vast küsimust pole), või nad loobuvad tehingust ja jäävad ootama ostjat, kellel kogu raha sukasääres olemas ning kes saab seetõttu raha ette notari ametikontole hoiustada. |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |