Kohtutäitur ja juriidiline isik

Andrus 7.10.2015 21:11 (9 aastat tagasi)

Tere Mure järgmine: hageja (juriidiline isik) on petmise teel kohtuotsuse saanu oma kasuks kuid hiljem lõpetas tegevuse ja nüüd nõuab kohtutäitur seda võlga millele pole olemas jur isikut ja veelgi hullem et üritab enampakkumise korras müüa korterit kui on notari deposiidis võlasuurune summa olemas kohtulahendi tulemuseni kus meie oleme esitanud vaide.

A 8.10.2015 09:16 (9 aastat tagasi)

Kas juriidiline isik, kelle kasuks kohtuotsus tehti, on äriregistrist kustutatud? Kui jah, siis tuleb esitada kohtutäiturile taotlus täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 6 alusel. https://www.riigiteataja.ee/akt/112032015087

Andrus 8.10.2015 17:05 (9 aastat tagasi)

Jur isik on äriregistrist kustutatud avaldus on esitatud kohtutäiturile ja kohtusse ning oleme notari deposiiti panuud piisava summa ja sellegi mõlemale esitanud kuid kohtutäitur ei peata oma tegevust. Riigikohtusse avaldust saab esitada ainult läbi vande advokaadi mis maksab ca 1500eur. Mina olen pensionär ja laenu mulle ka keegi anna. Mida teha enam ei tea.

A 8.10.2015 17:38 (9 aastat tagasi)

Aga milleks peaks Riigikohtusse pöörduma? Kuna sissenõudjast juriidilise isiku lõppemisel (äriregistrist kustutamisel) on kohtutäitur kohustatud menetluse lõpetama, kuid kohtutäitur seda teinud ei ole, siis on võimalik esitada kohtutäiturile kaebus tema tegevuse peale, mille kohta tehtud kohtutäituri otsust saab vajadusel hiljem vaidlustada I astme kohtus (TMS § 217, 218). Koos kohtutäituri tegevusele kaebuse esitamisega on võimalik taotleda ka täitemenetluse peatamist menetluse ajaks (TMS § 46 lg 2 p 1). Samuti on võimalik taotleda täitemenetluse peatamist ka I astme kohtult, kui kohtutäitur seda ei rahulda (TMS § 45). https://www.riigiteataja.ee/akt/112032015087

Riina 8.10.2015 23:48 (9 aastat tagasi)

Mul on umbes sama liiiki olukord, ainult meie maja pole ühistut moodustanud ja valitseja on juriidiline isik. See juriidiline isik on seega ka korteriomanike seaduslik esindaja. Möödunud aasta septembris kujundas ta ümber ettevõtluse vormi aktsiaseltsist osaühinguks. See aktsiaselts omab juristi, kuid sellele vaatamata palkab endale kallihinnalist vandeadvokaadist esindajat tekitades nii mõttetuid kulutusi. Pärast esindajast aktsiaseltsi lõppemist aga jätkavad nii kohus kui kohtutäitur lõppenud seadusliku esindaja vandeadvokaadist esindaja avalduste menetlemist, kuigi TsÜS §45 lg2 kohaselt juriidilide isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb ja TsÜS §125p10 sätestab esindusõiguse lõppemise alusena esindajaks oleva juriidilise isiku lõppemise. TsÜS §128 lg1 juhindudes on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing tühine ning TsÜS §84 lg1 ütleb, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Vaatamata sellele arestis kohtutäitur jaanuaris mu korteri ja Ringkonnakohus tegi aprillis otsuse minu kahjuks.Õigusjärglane ei olnud menetlusse astunud - volitust esindamiseks saanud. Mis siin teha saab? Ainus võimalus pöörduda Riigikohtusse? Ja veel probleem : aktsiaselts ei saanud kohtulahendi tõttu oma nimel enam nõudeid esitada ja kirjutas siis hagejateks kinnistusraamatust kõik korteriomanikud. Korteriomanikud pole minu eest majanduskulutusi kandnud ega nõude esitamisest teadlikudki. Ma ei ole neile võlga. Ükski korteriomanik ei taha minult raha, aga kohtutäitur tahab korteri sundmüüa ja raha jagada enda, esindusõiguseta vandeadvokaadi ja aktsiaseltsi vahel. Kohtulahendis on märgitud korteriomanikud solidaarsete kasusaajatena. Absurdne olukord!

Riina 9.10.2015 00:25 (9 aastat tagasi)

Eelmise järg. Hoiustasin nõutava summa notarikontole tagasivõtmise õigusega juhindudes VÕS §120 lg1, lg3 ja lg4 , VÕS §122 lg2, mis sätestab, et tagasivõtmise õigusega hoiustamise korral ei või võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist muul viisil kui hoiustatu arvel ja §123. Vastavalt TMS §48 lg1 p5 on üheks täitemenetluse lõpetamise aluseks nõutava summa hoiustamine, seega peab seaduskuulekas kohtutäitur nüüd mu korteri sundmüügi lõpetama. Aga ta hindas hoopiski mu korteri alla ja pani jälle müüki, sest tema ei saa notarikontolt raha kätte.Kirjutasin selle kohta kaebuse alguses kohtutäiturile ja hiljem kohtusse, kus menetlus alles käib. Kas kohtutäituril on õigus mu eluaseme sundmüümiseks?

Riina 9.10.2015 00:26 (9 aastat tagasi)

Või mida peaksin mina teisiti tegema?

A 9.10.2015 09:16 (9 aastat tagasi)

Kui kaebemenetlus kohtus pooleli, siis on mõistlik taotleda kohtult ka täitemenetluse peatamist esialgse õiguskaitse korras, et vältida korteri müüki kohtumenetluse vältel. Sinu olukorra kirjeldus on vastuoluline. Esmalt väidad, et AS on ümberkujundatud OÜ-ks, siis aga väidad, et juriidiline isik on lõppenud, siis aga, et kohtutäitur tahab jagada raha enda, esindusõiguseta vandeadvokaadi ja AS vahel. Kui AS kujundati ümber OÜ-ks, siis läksid esimese õigused ja kohustused õigusjärgluse korras üle OÜ-le ning sellisel juhul ei lõpe ka endist AS-i esindanud esindaja esindusõigus, samuti nagu ei lõpe ka korteriomanike ning vara valitseja vaheline esindusõigus.

Riina 9.10.2015 16:04 (9 aastat tagasi)

Jah, AS kujundati ümber OÜ-ks, sellega AS ju lõppes. Ametlikes Teadaannetes teatas As, et poole aasta jooksul on võimalik nõuda võlgasid neilt ja seega 17.03.2015 lõppes aeg, mille jooksul AS oma kohustuste eest vastutas ehk teisiti öeldes, AS kohustused OÜ-le üle ei läinud.OÜ ei ole kohtule ühtegi avaldust teinud, volituse tema esindusõiguse kohta kinnitas üldkoosolek alles 8.mail 2015. Vastuoluline on ehk see, et ümberkujundamisel ei läinud kohustused OÜ-le üle.AS oli sunnitud ennast lõpetama, sest oli aastaid kõrvaldanud korteriomanike poolt kogutud remondifondi raha. Majanduskulude eest maksid kõik majad otse AS arvele ega omanud KOS nõutud eraldi arvet, iga remondi eest tasusime eraldi ja remondifondi raha kohta aruandes rida polnud, iga-aastane majandusaruanne kujutas endast pangalaenu tagastamist ja remontide eest küsitud vajalikke lisasummasid. Juba 4 aastat tagasi loobusime remondifondi kogumisest ja aasta pärast seda, kui eelmine kohus palus esitada selgitusi võlanõude kohta, avas OÜ majale eraldi arve algsummaga 0 eurot. Kogutud remondifond on kadunud ning pool aastat Ametlike Teadaannetes kuulutatud nõudeaega möödas. Selgitustes kohtule väitis AS vandeadvokaat, et minu eest tasub AS nn remondifondist. Mida kujutab endast nn remondifond? Kas kilekoti või ämma kapi fond?

Riina 9.10.2015 16:15 (9 aastat tagasi)

Tegelikult tasus AS vastavalt meie kokkuleppele oma võlga mulle majanduskulude tasumisega minu eest. Kuna äriühingu nimi jäi samaks, muutus ainult äriühingu vorm : akstsiaselts kustutati registrist ja OÜ kanti registrisse. Kui OÜ on õigusjärglane, peaks ta tasuma oma võla mulle lõpuni majanduskulude arvete tasumisega minu eest. Kas ta seda tegelikult ka teeb, ei saa kontrollida, sest korteriomanikel puudub ligipääs "maja arvele", arvet saab kasutada ainult OÜ. Kas ma peaksin esitama hagi kohtusse OÜ kui õigusjärglase vastu AS poolt maksmata jäänud võlasumma saamiseks?

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.