Teemade kronoloogia
Vanemahüvitis ja sünnitoetused. (1)
kahju omavastutuse sissenõudmine kahju tekitajalt (6)
Töötuskindlustushüvitis ja akadeemiline puhkus (7)
Kahju hüvitamine (2)
kahju omavastutuse sissenõudmine kahju tekitajalt
kahju 26.11.2015 16:32 (9 aastat tagasi)
Korteris oli veekahju. Nii kahju tekitajal korteriomanikul kui ka minul s.o kahju kannatanud korteriomanikul oli kindlustus olemas. Pean nüüd maksma omavastutuse. Kas olen õigesti aru saanud, et nüüd võin selle omavastutuseks makstud summa kahju tekitajalt sisse nõuda, kuna tema tekitas mulle selle olukorra ? Kui jah, siis mis § alusel.
A 27.11.2015 09:40 (9 aastat tagasi)
Omavastutust ei pea Sa maksma mitte kellelegi, vaid omavastutuse summa lihtsalt lahutatakse hüvitatavast kahjusummast. Omavastutus tähendabki seda, et selle summa ulatuses vastutad Sa tekkinud kahju eest ise. Kahju tekitajast korteriomanikult saaksid selle omavastutuse summa sisse nõuda üksnes juhul, kui suudad kohtumenetluses tõendada, et kahju tekitamine on õigusvastane ning et teise korteri omanik on selle kahju tekkimises süüdi, vt VÕS § 1043, 1045.
Onari Kämmal 27.11.2015 11:35 (9 aastat tagasi)
A, päris nii ikka ei ole. Seadus kohustab kahju tekitaja kahju hüvitama. Kindlustus lihtsalt antud situatsioonis aitab veidi seda protsessi kiirendada, aga see, kui kahjukannatajal on korter kindlustatud, ei tähenda seda, et tema peab ikkagi omavastutuse ulatuses kahju kandma. Kui veekahju tekitajal on ka kindlustus olemas, mis hõlmab ka vastutuskindlustuse (ehk kahju kolmandatele isikutele, antud juhul postituse tegijale), siis on mõistlik lahendada see asi tema kindlustuse kaudu. Kui tema kindlustus seda ei kata, siis käib asi nii, et postitaja kindlustus katab kahju ja postitajal on õigus kahju tekitajalt omavastutus sisse nõuda. Ja postitaja kindlustusfirma siis nõuab ülejäänu kahju tekitajalt regressi korras sisse.
A 27.11.2015 12:35 (9 aastat tagasi)
Nagu ma eelnevalt välja tõin, on väidetava kahjutekitajast korteriomanikult kahju väljanõudmise eelduseks kahju tekitamise õigusvastasus ning kahju tekitaja süü. Loomulikult, kui kahjutekitaja kindlustus hõlmab ka vastutuskindlustust, siis peaks kogu kahju katma see kindlustusfirma. Kui see aga nii ei ole, siis saab kahjutekitajalt nõuda kahju üksnes VÕS § 1043 alusel, mis aga paneb hagejale teatud tõendamiskoormise, vt näiteks Riigikohtu lahend 3-2-1-161-12 p 11-12: Kolleegium on varem selgitanud, et kuna kostja teo õigusvastasuse tõendamise koormus lasub kannatanul, siis peab ta tõendama ka seaduses sätestatud kohustutuse rikkumise VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi (vt Riigikohtu 10. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p 10). Hageja peab lisaks sellele, et ta tõendab deliktiõigusliku kaitsenormi rikkumise kostja poolt, tõendama veel selle, et hageja kahju ära hoidmine oli VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse vähemalt üheks eesmärgiks (vt Riigikohtu 17. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-09, p 12). Seega peab hageja juhul, kui ta tahab tõendada kostja teo õigusvastasust VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi, tõendama kostjat kohustava sätte olemasolu ning ka selle, et selle sätte vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta kannatanut kahju eest, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab... Kolleegium on varem selgitanud, et hageja peab tõendama kostja teo ja põhjusliku seose kostja teo ja hageja kahju vahel (vt nt Riigikohtu 20. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-11, p 12).
A 27.11.2015 12:46 (9 aastat tagasi)
Kohtuasjas nr 3-2-1-129-13 (p 21, 22) on küll Riigikohus leidnud, et: Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Nii kaasomanike- kui ka korteriomanikevahelistele kahju hüvitamise nõuetele kohaldub analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise (vt Riigikohtu 15. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 19; 13. veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10; 16. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-13, p 10). Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse kaitse-eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude (vt Riigikohtu 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 17). Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): · teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); · teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); · kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); · kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); · rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
kahju 30.11.2015 14:17 (9 aastat tagasi)
Kahju on ju tekkinud, kuna ilma selleta ei oleks ma ju pidanud maksma omavastutust ja ei oleks 100 euri võrra vaesem :) Kaju süülisuses ei peaks saama siin ka kahelda, sest konkreetse korteriomaniku torustik lekkis. Tegemist oli tema korteri remondi tagajärjel tekkinud ehitusveaga.Miks kindlustused omavastutust ise ei klaarinud, ei oska öelda. Minu kindlustus tegi tööde teostaja ettevõtte hinnapakkumisele garantiikirja ja garanteeris tasumise hinnapakkumisest 100 eur võrra vähemas osas ja lisas, et kliendi omavastutus 100. Seepärast saingi mina omavastutuse arve, mille tasumisega peaks tekkima mul õigus nõuda see sisse kahju tekitajalt.
A 30.11.2015 16:48 (9 aastat tagasi)
Sellisel juhul jah, on Sul õigus nõuda see omavastutuse summa kahju tekitajalt ning kui ta vabatahtlikult sellega nõus ei ole, siis esitada hagi kohtusse.