Pärimisest loobumine ei ole pool võitu.

Juku 15.12.2015 00:56 (9 aastat tagasi)

Tere, Vanaisa suri 29.06.2009-pärandimenetlus tehti alles 2015.12.1 - sel perioodil jõustus ka uus pärismisseadus 2009. Isa suri 17.09.2009-loobusin pärandist, sest notari sõnul oli pärida ainult kohustused (inventuuri ei tehtud ka notar ei pidanud seda vajalikuks). Samuti on loobunud enamus , kui mitte kõik I, II , III järgu pärijad-siiani ei ole sellest vanaisa pärandist juttu tulnud kuni nüüd. Kas kõikidele inimestele on midagi rääkimata jäetud või peabki see asi nii käima? Sellega seoses väidetakse, et kõik kes on loobunud ,on loobunud mõttelisest isa osast vanaisa pärandile. Notar väitis , et inimesed peavad ise teadma, kellel on menetlus alustatud ja kellel mitte. Ning peavad ise teadma mis kohustused ja varad lahkunul olid. Kolme kuud isal pärast vanaisa surma täis ei saanud, seega ta justkui pärandit vastu ei võtnud( või siiski? kas surma korral toimub see automaatselt alanejatele sugulastele?) Miks ei teavitatud? Kas sellega seoses, et loobusime isa pärandist, loobusime ka vanaisa pärandist? (kuigi notar isegi ei maininud poole sõnaga sellest midagi). Kuidas saab selline asi tulla välja sõiduteele servituudi seadmisega aga mitte poja surma kaudu?? Kui sõiduteele oli vaja servituuti, öeldi kohe, et enne tuleb vanaisa pärimismenetlus läbi viia. Äkki keegi oskab öelda,kas isa pärandist loobumisega on loobunud kõik sugulased isa osast-vanaisa pärandiosast ja kas lõpuks on õigus omavalitsusel oma osale? Olen vastuste eest tänulik. Parimate soovidega.

A 15.12.2015 09:38 (9 aastat tagasi)

Nii vanaisa kui isa on surnud uue pärimisseaduse kehtivusajal mistõttu need isikud, kes ei ole 3 kuu jooksul pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest teada saamisest esitanud avaldust pärandist loobumiseks, loetakse pärandi automaatselt vastuvõtnuks. Kui isa pärandist on loobutud, siis samaaegselt on loobutud ka sellest isa pärandiosast, mille isa oleks pärinud vanaisalt. PärS § 120 järgi kui pärima õigustatud isik sureb, jõudmata pärandit vastu võtta või sellest loobuda, on tema pärijatel õigus pärandist loobuda sama tähtaja jooksul, mille jooksul neil on õigus pärima õigustatud isiku pärandist loobuda.Kuna vanaisa surma hetkel oli isa elus, siis ei saa lapselapsed olla otse vanaisa pärijaks (PärS § 13 lg 2), vaid saavadki pärida üksnes isa kaudu. Kui notar alustab pärimismenetluse, siis peab ta teavitama ka teisi teadaolevaid pärijaid (PärS § 168 lg 2). Pärandaja õigustest ja kohustustest peab tõepoolest teadma pärijad ise, pärijate õiguste kaitseks on võimalik tellida notarilt pärandvara inventuur (PärS § 135-145). Omavalitsus oleks pärijaks üksnes juhul, kui kõik seadusjärgsed pärijad oleksid pärandist loobunud. Kuna esitatud andmete kohaselt ei ole kõik seadusjärgsed pärijad pärandist loobunud, siis on nemad pärandi vastu võtnud ning omavalitsus pärida ei saa.

Juku 16.12.2015 22:47 (9 aastat tagasi)

Tere, Samas tekib küsimus, miks ei pööranud notar tähelepanu, samaaegselt isa pärimismentluse alustamisel, vanaisa pärimismenetluse alustamisele, kuna isa surmaga kaasnes vanaisa pärandiosa edasi kandumine meile? Samas on loobunud sugulaste ring suur ja kuidas selline asi nö " kahe silma vahele on jäänud" Isiklikult tundub, et antud juhul ei ole süsteem korrektne. Kummaline on see, et pärimismenetluse algatamiseks ei ole etteantud tähtaega "tuleb välja , et free will" Notar väitis detsember 2015, et isa pärandvara inventuuri käigus ei oleks ilmsiks tulnud see, et vanaisa pärimismenetlus oli tegemata. Kuidas see ilmsiks oleks pidanud siis tulema?

A 17.12.2015 09:49 (9 aastat tagasi)

Kuna pärandi vastuvõtmine toimub automaatselt (juhul kui pärandist pole 3 kuu jooksul loobutud), siis võib jah pärimismenetluse algatada ükskõik millal. Pärimismenetlus algatakse üksnes siis, kui keegi soovib vastuvõetud pärandi n.ö ära vormistada. Pärandist loobumise vormistamiseks pärimismenetlust ei algatata. On tõesti võimalik, et isa pärandvara inventuuri teostamisel ei oleks pruukinud ilmneda see, kas isal endal oleks olnud midagi pärida. Inventuuri käigus selgitatakse välja pärija õigused ja kohustused registriandmete järgi ning viiakse läbi üleskutsemenetlus pärija kohustuste kindlakstegemiseks. Kui vanaisa ei olnud oma varale testamenti teinud ning keegi inventuuri käigus ei teavita notarit vanaisa pärandist, siis tõepoolest ei tulegi see pärand ilmsiks enne, kui keegi ei soovi selle pärandvaraga mingeid tehinguid teha. Põhimõtteliselt pärandvara positiivse koosseisu, ehk pärandajale kuulunud õigused peaks iga pärija ise püüdma välja selgitada.

B 17.12.2015 14:01 (9 aastat tagasi)

"Pärandist loobumise vormistamiseks pärimismenetlust ei algatata" Tegelikult tuleb esmalt algatada pärimismenetlus ja alles seejärel saab pärandist loobuda ja notar paneb info pärimismenetluse algatamise kohta avaliku teabena üles

A 17.12.2015 14:33 (9 aastat tagasi)

Jah, tõepoolest tuleb ka pärandist loobumiseks siiski esmalt pärimismenetlus algatada.

Juku 27.12.2015 18:39 (9 aastat tagasi)

Kui aga vanaisa pärimismenetlus algatati 2015. Kas sellega tasub uut kohtulahendit tegema hakata või ei.

A 28.12.2015 09:34 (9 aastat tagasi)

Kelle avalduse alusel vanaisa pärimismenetlus algatati ning kas see isik osales eelnevalt isa pärimismenetluses?

Juku 30.12.2015 10:32 (9 aastat tagasi)

Tere, Vanaisa pärimismenetluse alustas tema poeg ehk minu onu 2015 Isa pärimismenetluse alustasin mina koos oma perega 2009 Loobumisest võttis osa ka onu.

A 30.12.2015 15:42 (9 aastat tagasi)

No aga onu on ju vanaisa pärandi puhul seega esimese ringi pärija. Kuna tema pärib otse ja vahetult vanaisalt, siis ei mängi tema puhul oma venna ehk sinu isa pärandist loobumine rolli. Sinul oleks olnud oma isa surma tõttu õigus asuda isa asemel pärima onu kõrvale samuti esimese ringi pärijana, kuid kuna Sinu puhul toimub pärimine surnud isa pärimisõiguse kaudu, siis isa pärandist loobumisega oled loobunud ka vanaisa pärandiosast, millele isal olnuks õigus. Siin ei ole Sul mingit võimalust midagi vaidlustada, kuna loobumine ei ole tagasivõetav.

Juku 27.12.2015 18:43 (9 aastat tagasi)

Kui aga vanaisa pärimismenetlus algatati 2015. Kas sellega tasub uut kohtulahendit tegema hakata või ei. Vahepealseks infoks veel, et omavalitsus sõlmis veel selle perioodi sees lepingu, kus kinnistut läbiv tee muudeti üldkasutatavaks. Vaja läks vaid vanaema nõusolekut-miks sel juhul see teine kinnistu omanik ei selgunud? Samuti on maamaksu täies osas tasunud samuti vanaema, kui ainus kinnistu omanik.

Juku 20.12.2015 19:08 (9 aastat tagasi)

Tere, Kuid vanaisa pärimismenetlus algatati alles 2015. Kuidas saab sel juhul olla loobutud , kui menetlust ei olnud isegi alustatud? Kas notaril ei olnud/puudub selle kohane informatsioon ja kas notar ei oleks pidanud sellele tähelepanu juhtima ning etapiti seda juhtumit läbi töötlema. SEDA ENAM, et 2009 jõustus uus seadus ning oleks pidanud seda hoolikamalt järge ajama. Viimati suhtlesin telefoni teel notariga, kes väitis, et loobumist ei ole võimalik tühistada. Kuid loobumise peaks saama tühistada , juhul, kui on loobutud eksimuse tõttu. Endale tundub, et siin on eksimusi rohkem, kui üks ,nii notarite, süsteemi, kui ka loobujate ringi poolt. Mis oleks antud olukorras kõige mõistvam tegevus? Kas tasub sellise asjaga kohtusse pöörduda või pigem ei? Parimate soovidega.

onju 20.12.2015 20:15 (9 aastat tagasi)

sain aru, et teil kõik pole veel loobunud, las siis mitteloobujad võtavad pärandi vastu ja pärast müüte ja jagate omavahel. Seaduse mitte teadmine ei ole eksimus ja notar ei pea ju tervet suguvõsa läbi kammima, et kes surnud kes mitte, ikka ise peab teadma

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.