Lepingueelsete läbirääkimiste protokolli vorminõuded

Pyhkija 16.11.2004 22:33 (20 aastat tagasi)

Kui osalised ei ole teisiti kokku leppinud, siis protokollil kohustuslikku vormi ei ole. "Lepingueelsete läbirääkimiste protokoll" on väljend, mida mõned kinnisvaravahendajad kasutavad eellepingu sisuga dokumendi pealkirjastamisel. Dokumendis sisalduva üle otsustatakse üldjuhul selle sisu ja mitte pealkirja järgi. Kui protokolliks nimetatud dokumendis on fikseeritud eellepingu põhitingimus (võetud kohustus tulevikus leping sõlmida), siis on see kohustus ja selle kõrvalkohustused käsitatavad eellepingu osana ja peavad seega vastama eellepingu vorminõuetele.

vastus 17.11.2004 08:54 (20 aastat tagasi)

Selleks, et eellepingul ka õiguslik tähendus oleks, tuleb see vormistada notariaalselt. Maaklerid püüavad seda vältida viidates sellele, et tegemist on lisakuluga ja miks nad peaksid oma tulu vähendama. Samas on nn lepingueelsete läbirääkimiste protokoll paber, mille väärytus hilisema vaidöluse puhul on küsitav.

uup 18.11.2004 15:48 (20 aastat tagasi)

eelläbirääkimiste protokollile saab tugineda kui kavatsusele leping sõlmida. Loomulikult kui üks pool ei sõlmi, ei saa ka kohtu kaudu minna selle sõlmimist, isegi eellepingu notariaalse vormistamise puhul ei saa. Aga see lihtkirjake annab aluse nõuda kahju hüvitamist, sest ellläbirääkimis peab pidama heas usus. Ehk kui ikka hiljem ei taha lepingut sõlmida, tuleb see algul välja öelda, et kui midagi paremat leian, siis ei osta.

Pyhkija 18.11.2004 22:51 (20 aastat tagasi)

Miks ei saa nõuetekohase eellepingu täitmist nõuda?

Uup 21.11.2004 00:29 (20 aastat tagasi)

Eellepingu kohaselt kohustutakse sõlmima hiljem leping. Kui seda hilisemat lepingut ei sõlmita, siis ka kohus ei saa sundida isikut lepingut sõlmima, sest lepingu tingimused alles lepitakse kokku ja see on isiku vaba tahe mis tingimustel ta kokku lepib, mida kohus ei saa sundida. Saab nõuda eellepingus kokku lepitud trahve, kui need on kokku lepitud ja isik eellepingut ei täida. Kui aga teada juba objekt ja müügihind ning muud tingimused, siis ei ole enam tegemist eellepinguga vaid tegeliku lepinguga ja selle täitmist saab nõuda.

Pyhkija 21.11.2004 20:17 (20 aastat tagasi)

VÕS seletuskirjast: "Eraldi on eelnõus reguleeritud ka eellepingu, s.t. lepingu, millega pooled kohustuvad sõlmima mingi muu lepingu, instituut. (§ 31) Selle puhul on oluline, et eellepingut käsitletakse eelnõu järgi nagu iga muudki lepingut, s.t. põhimõtteliselt võib kohtus nõuda ka eellepingu täitmist, s.o. põhilepingu sõlmimist (arvestades muidugi üldisi piire kohustuse täitmisele sundimisele). Sellega erineb käsitlus Anglo-Saksi kontseptsioonist, kus eellepingu (nagu muudegi lepingute) rikkumise korral võib nõuda vaid sellega tekitatud kahju hüvitamist, mitte aga reaalset täitmist.

Pyhkija 21.11.2004 20:37 (20 aastat tagasi)

Et eelleping muutuks siduvaks, peabki ta sisaldama piisavalt selgelt kindlaksmääratud tingimusi, jäädes aga sealjuures ikkagi eellepinguks, millele kohase täitmise korral järgneb lepingu sõlmimine. Aga tulles tagasi esialgse teema juurde, siis oskan vaid seda lisada, et on väga vähe (kui üldse) asju, mida ei saaks kuidagimoodi vaidlustada ja kui kavatsete midagi allkirjastada, siis kindlasti võtke endale aega selle läbilugemiseks.