Välisriigi nõude aegumine

Sigrid 13.03.2017 21:47 (7 aastat tagasi)

2013 a. jaanuaris väljastatud arve ettevõttele( Läti ettevõtte poolt), mis on tagatud sama aasta mai kuus eraisiku käendusega. 2016 veebruaris on jõustunud läti kohtuotsus, mis omakorda saadeti 2017 aasta märtsis eesti kohtule tunnustamiseks ja sissenõudmiseks. Kui võtta aluseks, et eesti seaduste kohaselt oleks 2017.01.01 arve aegunud olnud, siis kas ka antud juhul saan sellele tugineda? Kui mitte arve pole aegunud, kas ehk eraisiku käendus on aegunud, isegi ? Kui pikk on tehingu aegumistähtaeg läti seaduste kohasel oskab keegi öelda?

A 14.03.2017 11:54 (7 aastat tagasi)

Kohtuotsusega tunnustatud nõudele ei kohaldata enam tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega. Kui kohtuotsuse täitmine toimub eestis, siis rakendub sellele TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg, mida arvestatakse kohtuotsuse jõustumisest, kuid mis katkeb ja algab uuesti kohtulahendi täitmiseks esitamisega (TsÜS § 159 lg 1).

Sigrid 15.03.2017 00:13 (7 aastat tagasi)

Tänan vastamast. Ma selgitasin enda küsimust valesti. Minu küsimus oli, et kui antud hetkel on jõustunud vaid läti kohtuotsus, eesti kohtule esitati otsus tunnistamiseks alles käesoleval aastal ja pole jõustunud tunnustamisotsust ega edastatud täitmiseks, siis kas minul eesti kodanikuna on õigus eesti kohtult paluda nõude aegumist? Mina peaksin lähtuma ju ikkagi eesti territooriumil kehtivatest seadusaktidest ja aegumist saab peatada vaid kohtusse hagi esitamine või sundtäitmismenetluse algatamine?

A 15.03.2017 10:16 (7 aastat tagasi)

Kui on jõustunud Läti kohtuotsus, siis ei saa enam tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega kohaldada ning kohaldubki üksnes 10-aastane aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest. Nüüd kui Eesti kohus selle otsuse tunnustab, siis aegumine katkeb ja algab uuesti selle tunnustamisotsuse jõustumisest ning siis omakorda, kui lahend pööratakse täitmisele, katkeb aegumine ja algab uuesti. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega saab kohus arvestada üksnes kohtumenetluses ning ainult kohustatud isiku nõudel, seega oleks aegumise vastuväite saanud esitada Läti kohtule. Samas arvestades, et Läti kohtuotsus on jõustunud veebruaris 2016, jaanuaris 2013 väljastatud arvest tulenev nõue aga ei oleks saanud aeguda varem kui 01.01.2017, on ilmselge, et hagi oli kohtusse esitatud enne tehingu aegumist. Lisaks tuleks kahe erineva riigi juriidilise isiku vahel sõlmitud lepingu puhul eelkõige kindlaks teha, millise riigi õigust lepingule kohaldatakse ning millise riigi kohtualluvuses on vaidluste lahendamine, selle kindlakstegemisel tuleb lähtuda lepingu sisust, selle olemusest, EL määrusest ja rahvusvahelise eraõiguse seadusest.

Sigrid 15.03.2017 10:34 (7 aastat tagasi)

Ma tänan vastuse eest. Asjatundlik ja aus. Lõpetuseks- kas oskate ehk viidata ka lehekeüljele kus on läti vÕs ning Tsüs välja toodud? Ma otsisin pikalt kuid ei leidnud....tahaksin end kurssi viia , kuna minu puhul kehtis lepingujärgselt läti seadusandlus, ehk õnnestub esitada taotlus lepingu tühisks kuulutamiseks, sest vähemalt eesti seaduse kohaselt on õigusvastane leping tühine leping kohe selle allakirjutamise hetkest.

A 15.03.2017 11:07 (7 aastat tagasi)

Teise liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamine toimub Eesti kohtus hagita menetluses ning mingit asja sisulist arutamist enam ei toimu. Seega lepingu tühisusele enam tugineda ei saa ning seda oleks saanud teha üksnes Läti kohtus. Kohtuotsuse tunnustamise kohta vt TsMS § 619 ja EL määruse 1215/2012 art 36-38. http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1489564870473&uri=CELEX:02012R1215-20150226

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.