Võlgade pärimine

A 9.06.2017 11:52 (6 aastat tagasi)

Kas eelnevaks pärijaks oled Sina ja tütar saaks pärijaks Sinu loobumise tagajärjel? Kas loobumisavaldus on juba notarile esitatud?

vastus 9.06.2017 15:23 (6 aastat tagasi)

Kui sugulus pärandajaga on sinul ja sa ise veel loobunud ei ole, siis on kõige lihtsam moodus tütart kaitsta see lõputa pärandist loobumise ring lõpetada - võtta ise pärand vastu, nõuda pärandvara inventuuri, kui selle tulemus käes ja selge, et võlgu on rohkem kui head vara, esitada kohtule pärandvara pankroti avaldus. Jah, see läheb sulle kokku ligi paarsada eurot kallimaks maksma, kui kaks (sinu ja su tütre) loobumisavaldused, kuid nii see lõputa õudus lõppeb ja pärimisasi saab lahenduse. Kui oled ise juba pärandist loobunud, või kui pärimisõigus tütrele tuleneb sugulusest isa kaudu, siis muud polegi teha kui oodata, et pärimisasja menetleva notar su tütart pärimisasjast ja ta pärimisõigusest teavitaks, siis 3 kuu jooksul on tütrel õigus pärandist loobuda. Kui ta on alaealine, saavad tema eest avalduse esitada ta vanemad. Eeldan, et mõlemal vanemal on ühine esindusõigus? Kui üks vanematest avaldust esitama ei tule, pole juriidiliselt võttes su tütar ka pärandist loobunud. Mida saad teha, on siiski enda poolt avaldus esitada, koos selgitusega, et teine vanem põhjendamatult keeldub seda tegemast, ühtlasi peaksid ka esitama kohtule nõude, et tütre isalt tütre osas vara- ja isikuhooldusõigus ära võetaks - põhjendus ongi väga hea - ta keeldub tütre esindajana võlgades pärandist loobuma ja tekitab sellega tütrele teadlikult/meelega varalist kahju. Algatatud kohtuasjast ja olukorrast teavita ka pärimisasja menetlevat notarit. Kui tütrele peaksid seetõttu varalised kahjud tekkima, siis nõuda regressi korras nende hüvitamist kahju tekitajalt - isalt. Ennekõike aga maksaksi lugupeetud lapse isaga viisakalt ja soovitavalt kirjaliku taasesitamist võimaldaval viisil kontakti otsida - selgitada, mis tagajäred tema tegevusetusel oleksid ning milliseid samme oled selle tõttu sunnitud ette võtma.

Ott 9.06.2017 18:41 (6 aastat tagasi)

Soovitan notari juures ära käia ja kui kindel et isa kohe ei ilmu siis selles suhtes küsi nõu KOV lastekaitse töötajalt, tõenäoliselt läheb sellisel juhul kohtusse ja seal otsustatakse mis mõistlik on kas loobumine või vastuvõtmine. Alaealine laps ei päri võlgasid! Kohus toimub alaealise lapse huvide kaitseks ja kuna alaealisel puudub sissetulkek ja võimalus sissetulekyt teenida siis kohtukulusid temal ei tule. Ei ole mõtet hakata ise vastu võtma seda pärandust ja kulutusi tegema.

vaene 10.06.2017 00:35 (6 aastat tagasi)

pole vaja kuhugi minna - alaealine ei saagi pärijaks kui mõlemad vanemad selleks nõusolekut ei anna. las võlausaldajad otsivad koos pärandit menetleva notariga edasi järgmist täisealist pärijat

Ott 10.06.2017 08:01 (6 aastat tagasi)

Palun ära eksita inimesi! Kui 3 kuu jooksul ei loobu sisi oled automaatselt pärija

vaene 10.06.2017 11:01 (6 aastat tagasi)

Palun ära ise võta kõike ainult ühe seaduse punkti järgi Ott. Alaealine võlgu ise pärida ei saa ja kui pärimisjärjekord üldse temani jõudis on ju üks vanematest (temast eespool järjekorras) loobunud - seega on kaasus alaealise automaatses pärimises perspektiivitu. Vanem kes peaks alaealise pärimist kinnitama on ise ju samast pärandist loobunud. Järjekord läheb automaatselt edasi või peaksid võlausaldajad asuma kohtu teele, samas kohus ei saa vastavalt TsÜS-ile loobujale (kes kasutas oma seaduslikku õigust) ikkagi teda "kahvlisse" ajades ikkagi võlgu pähe määrida. Arvatavasti peavad võlausaldajad nõuded korstnasse kirjutama, samuti on ka pärandvara inventuuri ja pankrotimenetlused perspektiivitud. Need nõuavad riigilõive, seega kui seaduslikult loobunud või seadusele mittevastavad pärijad (alaealine võlgade suhtes) neid menetlusi (tuginedes finantside puudumisele) neid ei algata ei saa neid ka sundida, samas kohus saab neid menetleda ainult kui võlausaldajad need kinni maksavad või riik täielikult kulud kannab. Vaevalt seda toimub - kohus peaks siis perspektiivitu tulemuse nimel (vägisi pärima alaealist vaevalt pannakse ja ka loobujat ju ei saa, - tema toimis ju seadusele vastavalt), seega toimuks veel suurem rahaline kaotus lihtsalt määruse nimel mis nõudeid ei rahulda. Ja alaealise suhtes "automaatne" pärimine, kaasuseid ikka tegid või...++ - ja kui on - siis ei toimi

A 10.06.2017 14:02 (6 aastat tagasi)

Kui vanem on pärandist loobunud ning seejärel 3 kuu jooksul lapse nimel loobumise avaldust ei esitata, on ka alaealine laps automaatselt pärandi vastu võtnud ning seda ka siis kui pärandiks on üksnes võlad. Erisuseks on see, et alaealise puhul on kohustuslik inventuur. ,,,

vaene 10.06.2017 14:24 (6 aastat tagasi)

on A mõnda kaasust esitada, kus alaealine automaatselt võlgades pärandi saab. ilma et vanematelt alaealise esindajatena nõusolekut küsitakse...tekib huvitav ja loogika vastane olukord: ise loobun pärandist ja kui ma ise lapse nimel ei loobu või teine vanem ei reageeri (on lahus) siis saan ikkagi võlad kaela ja seda hoolimata oma vastuolust enese eest. Muidugi minu loobumisel notar ju selgitab ka olukorda ja kui on tekkimas nonsenss - et ise loobun ja teise vanema tõttu lapse eest ei saagi lõplikult loobuda...siis mis...eks siin kui võlausaldajad on kanged tuleb kohus niikuinii, kuid seda et ka võlausaldajad raha näevad ma küll ei usu - sest pika jamamise peale jõutakse ikka inventuuri ja pärandvara pankrotini. samas käib elu kohtumõistmisel ikka perspektiivi mõttega - seega tulles tagasi esimese kommenteerija juurde et alaealise huvisid kaitseb niigi ka kohus (kui vanemad ei oska või ei taha), siis ikkagi sellises olukorras on mõttekam ise loobuda ja siis edasist ootama jääda. selleks et alaealisele pärimistunnistus väljastataks peab ikka kõvasti tõmblema ja ka siis on ikka võimalik kõike eelnevat algatada (inventuuri ja pankrotti) samas on hea alus siis ära näidata et kuna tõmblejad on nii kõvasti vaeva näinud ja omal raha ka pole, siis kulud kannab huvitatud pool. muidu tekiks ringiga enda eraisiku pankrot ja kellele see kasulik oleks. niigi on võlausaldajad ju saanud mõistliku lahendi, võlgnik on surnud. sama tulemus ehk rahata jäämine tuleb ka siis kui kõik eelnev saakski teoks - laps pärija ja lapse vanemad maksejõuetud. vaevalt sea kellegi perspektiivne eesmärk on. tuleb ka silmas pidada et kui ise väga palju rabeleda et võlgadest vabaks saada, hakkab mõni võlausaldaja esindaja seda pahatahtlikkuseks nimetama ja kohtu kalltusõiguse enda kliendi kasuks pöörata. lihtsad inimesed ei saa sattuda olukorda kui surnu võlad vägisi nende kaela keeratakse või nendest keeldumise kalliks tehakse. inventuur ja pahkrotimenetlus ei ole odavad, kui vallasvara, kinnisvara ja võlgu on märkimisväärselt. lõivud tulevad nende suuruselt. las rabelejatele jääb tõendamiskoormus ja asja perspektiisuse tõestamine. lihtsalt külma kõhtu

Ott 10.06.2017 15:45 (6 aastat tagasi)

Räägin oma eelmise aasta kogemuste põhjal. Lapse eest peavad mõlemad vanemad loobuma ja kui üks ei ole nõus loobuma siis tuleb teisel lapsevanemal kaasata lastekaitse. Laps on alaealine ja temal ei olemingit sissetulekut et tasuda kohtukulusid. Kohtusse aga lugu sellisel juhul läheb ja kohus saab kulud sisse nõuda teiselt vanemalt, kes nõusolekut ei andnud. Meil niioligi

vaene 10.06.2017 16:11 (6 aastat tagasi)

no seda minagi, et vanem kes loobub ei saa midagi teha..kui oodata. samas ka Ott ei vasta - mis saab siis kui lapse eest ei loobuta, kes siis seadusele vastavalt väljastab pärimistunnistuse lapsele, et see siis pärib võlad. seda peab ka kohus tegema ja seda menetlust vanemad küll kinni ei maksa - see on tasuta, sest perekonna asjad mida vanemad ise ei ole algatanud, vaid on siis ju Kolmandad isikud, seal neil menetluskulusid ei ole. On laps keda siis esindab sotsiaalosakond (riigi eest lapse huvides) ja see kellel on huvi et pärimistunnistus väljastataks (et saaks võlgu sisse nõuda). Kui pärimistunnistust keegi ei taotle - siis asi aegub isegi kui laps oleks pärimisjärjekorras järgmine. see on ikka nii et kui ise tõendama ei pea et pole "kaamel", siis odavam on las teised tõendavad. alaealisele pärimisjärjekorras olevale isikule eeldatavalt võlgades pärandit pähe määrida ei võta endale ükski kohus ega sotsiaalosakond nende seaduslik kohustus on just seda välistada. seega kui vanem loobub, tekibki olukord kus automaatselt järjekorras oleva pärja eest tekib kohtuvaidlus (kus aga vanemad ise ei ole osalised, vaid last esindab riik) ja see vaidlus tekib vaid siis kui kellelgi on nui neljaks soov et pärimistunnistus ikkagi väljastataks - seega kogu tõendamiskoormus ja kulud ei jää vanematele. kohus on ka siis kohustatud ise vaatama et lapsele ei määritaks pähe võlgu. kuna asja algataja näitab ära et surnu oli võlgades, siis milleks endale võtta finants kohustusi ja tõendamiskoormust mida ju seaduseandja on ju ka ise välistanud - kui alaealine EI SAA pärida võlgu, siis miks peaks ta vanemad tegema mingeid erinevaid liigutusi (mida nad ei taha teha, üks vanem siin kohal ja mis maksavad raha). eks siin ole nagu võlgadega üleüldiselt nende sissenõudmise kulud kannab esialgu ikka võlausaldaja ja siin on vanema seisukohalt odavam ja vähem koormavam jõuda läbi pärandi edasise menetluse jääda passiivseks. kogu võlgade kättesaamise perspektiivitus jääb teiste tõendada ja maksta. ning isegi kui mingi ime läbi saadakse laps pärjaks, võib siis teha nii inventariseerimise ja pankroti. kuigi usun et sinnani asi ei jõuagi. tulevikus oleks hea ka teada saada - kuidas olukord lõppeb. meil on Eestis täiturid küll alaealisi maksma osanud panna, eks siin võib "ämber" tekkida vaid siis kui laps menetluse ajal täisealiseks saab, kuid eks siis oska ta ise pankrotimenetlust algatada. seadused ise küll ei eelda et isikud peaksid väga intensiivselt tõendama et nad midagi tegema ei pea, kui nad on lepinguväliselt (pärivad elik. ei ole ise võlgu jäänud) sattunud väidetavalt ebameeldivasse rolli (võimalikeks teise isiku võlgade maksjaks).

AA 11.06.2017 11:16 (6 aastat tagasi)

Teie kui alaealise lapse seaduslik esindaja, eeldades, et olete hooldusõiguslik vanem, kohustute hoolitsema nii oma lapse isiku kui ka tema vara eest. Vara eest hoolitsemine tähendab mh ka lapsele pärandatava vara küsimuste lahendamist ning päritava vara enda eest hoolitsemist. Selleks, et lapse varalised huvid oleksid maksimaalselt kaitstud, on seadusandja näinud ette need juhud, mil vanem ei saa ise ainuisikuliselt otsustada, kuidas ta teatud varalistes tehingutes käitub, vaid tal on vaja selleks kohtu luba – sh ka pärandist loobumise küsimuses. Kui nüüd teine vanem, kes on ka hooldusõiguslik ei seisa lapse huvide eest siis on Teil mõistlik pöörduda Teie elukohas oma kohaliku lastekaitse töötaja poole ja paluda temalt abi, et koostada teisele lapsevanemale vastav kiri ja kui sellele kirjale ei reageerita lapse huve kaitstes siis selisel juhul on see kiri ja ka vastus, kui see saadeti, aluseks kohtu kaudu asja lahendamiseks, või siis endale suurema hooldusõiguse taotlemiseks

vaene 12.06.2017 10:44 (6 aastat tagasi)

no näed et AA vastabki ise, lähed ja ise loobud . kuna eeldad et pärandaja on võlglane ja vara ei ole. eks siis see menetlus lähebki kohtusse. kui muidugi tahad suhteid teise vanemaga veel hullemaks ajame võid muidugi tema "tanki" toppida. muidugi veel sa ju ei tea kas ta ikka lõplikult keeldub lapse eest loobuma. see tekib ikka siis kui teine seda tõesti ei tee ja aeg on ka läbi. hoolsuskohustus ei ole apsoluutne. lihtinimesed ei teagi kuidas sellistes olukordades isegi käituda, mis veel kui lapse eest. kui on Pärimisseaduses kohaldatud - et alaealine ei päri võlgu , siis ju ei päri kas sa rabeled seal oma "hoolsuskohustust" täita või mitte eriti kui teine vanem seda niikuinii ei kavatsegi (arvatavalt)

A 12.06.2017 11:40 (6 aastat tagasi)

Kuule vaene, mitte üheski pärimisseaduse sättes ei ole öeldud, et alaealine ei päri võlgu. Ainus nõue on, et alaealise pärija puhul on kohustuslik inventuur. Juhul aga kui alaealise seaduslikud esindajad ei esita lapse nimel 3 kuu jooksul pärandist loobumise avaldust ega ka inventuuri nõuet, siis peavad nad kõik pärandaja võlad ise kinni maksma (loe PärS § 136 lg 2). Seega see ootamise ja mittemillegi tegemise soovitus on halvim soovitus, mida võiks inimesele üldse anda. Kui teine vanem ei ole tõesti nõus lapse nimel loobumise avaldust esitama, siis kõige odavam ja lihtsam variant on siin see, et vanem võtab ise pärandi vastu ja taotleb kohtult pärandvara pankrotti. Järgmine variant aga on see, et taotleda teise vanema nõusolekut pärandist loobumise avalduse esitamiseks läbi kohtu. Siin tuleb aktiivselt suhelda ka notariga, kuidas asja paremini lahendada. Eelkõige tuleks aga püüda saada siiski ilma kohtuta isa nõusolek ühise loobumisavalduse esitamiseks tütre nimel. Arvan, et kui talle selgitada pärandist loobumise või inventuuri taotlemise avalduse esitamata jätmise tagajärgi, s.t et sellisel juhul ta saaks ise need võlad kaela, siis peaks ta siiski nõusoleku andma, ku tal just kupli all midagi päris korrast ära ei ole.

vaene 12.06.2017 12:01 (6 aastat tagasi)

keegi pole ju väitnudki et mingi soovitus on "hea" soovitus- see on eluliselt kõige odavam. isegi kui lõpuks peaks läbi alaealise nö. seadusliku pärimise jõutama maksekohustuseni, siis on ka siin vaja kohtulahendit et läbi alaealise tekib mingi kõlupeast vanavanema tõttu tervel perel maksekohustus. siis tugined maksejõuetusele, nõuad riigiõigusabi ja riigilõivuvabastust (küsid nõu siin samas foorumis). see ajafaktor ja asja perspektiivitus ajab igal võlausaldajal pea halliks, rääkimata et neil on kogu aeg tõendamiskoormus. ega siin häid lahendeid ju polegi, aga muudkui ise jooksta, ise taotleda, ise tellida (eriti veel teisele vanemale asju selgitada), tüli kui palju ja täiesti mõttetust kohast. on 99 € selge et ükski kohus mingile eriti "aktiivsele" võlausaldajale siin täit õigust ei anna. otsene võlgnik on ju surnud. ega foorum pole ju selleks et ainult "seadustele" vastavat nõu anda. elu on ikka suurem pilt ja kui raha, aega pole, teadmisi pole, siis on ikka odavam ja mõttekam oodata sest pole ju üldse kindel kas keegi surnu võlgu üldse nõudma hakkab, jutt on ju pärimisprotsessist. võimalik et võlausaldajad just selle peale aktiveeruvadki kui keegi muudkui loobumisavaldusi vorbib, võetakse mingi minusugune ussist jurist kes näitab siis just selle loobuja "teadlikust" ja ettevalmistamist võlausaldajatele "kahju" tekitada ja nagu loobumis protsessis viga tehakse (võetakse nt. kallis jurist mis näitab et raha on...) siis makstakse nii et vilistab...ja sa A anna oma andmed ma oma mingile ülelaenanud kliendile annan nõu oma võlad sulle pärandada, siis tore vaadata kuidas sa muudkui maksad küll inventuuride eest, küll pankroti algatamise eest jne jne

A 12.06.2017 12:25 (6 aastat tagasi)

No aga kui on teada juba, et pärandiks on ainult võlad, siis ei ole ju inventuuril mõtet, vaid on üks kahest, kas pärandist loobumise avaldus või siis pärandvara pankrot. Riigilõiv pankrotiavalduse esitamisel on 10 eurot (RLS § 59 lg 8). Seega eluliselt kõige odavam variant oleks vanemale see, et vanem ei esitaks mitte pärandist loobumise avaldust, mille järel jõuaks pärimisjärg tema lapseni ja ta peaks uuesti loobuma või siis tegema kohustusliku inventuuri, vaid esitada kohe kohtule pankrotiavaldus, selle kogukulu oleks pärijale 10 eurot ning edasi tegutseksid asjaga riigi kulul kohus ja kohtu määratud pankrotihaldur.

väga rikas 12.06.2017 12:30 (6 aastat tagasi)

tore nõuanne, kui aga ise esitad pankrotiavalduse ja pärandvarapankrot lõpeb raugemisega kas mitte siis ei loeta sind pärandi vastuvõtjaks ning raugemise korral on nõuded tõendatud ja sissenõutavad siis pärja suhtes või ma eksin

A 12.06.2017 12:38 (6 aastat tagasi)

Pärandi vastuvõtjaks oled küll, kuid ise oma varast mingeid kohustusi täitma ei pea, selleks ongi see pärandvara pankrot välja mõeldud. PärS § 130 lg 3 Pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

võlgnik 12.06.2017 12:41 (6 aastat tagasi)

Pärandvara inventuuri viib läbi kohtutäitur, kellele tuleb tasuda inventuuri läbiviimise eest kohtutäituri tasu. Inventuuri tellimiseks on vaja pärand vastu võtta. Nii et tasuda tuleb pärandi vastuvõtmise eest notarile ja veel ka vastavalt nõuete suurusele ka täiturile pankrotiavaldust eeldades et võlad ületavad varad on suht keeruline otse kohtusse pankrotiavaldusena esitada, kohus võib nõuda selle tõendamist et üldse saaks ajutist haldurit määrata nagu siin kirjutati - häid variante sellises olukorras polegi

A 12.06.2017 12:54 (6 aastat tagasi)

Kui inventuuri tellida, siis läheb asi jah kohtutäituri tasu tõttu kulukamaks. Pankrotiavaldust ei esitata aga kohtutäiturile vaid otse kohtule ning juhul, kui küsimuse esitajale on teada, et on üksnes võlad ning suudab kohtule esitada võlanimekirja, siis on lihtsaim ja odavaim pankrotiavaldus.

A 12.06.2017 13:27 (6 aastat tagasi)

KTS § 9 lg 2 ütleb, et kohtutäituri tasu on 0,1% pärandvara nimekirja kantud vara hulka kuuluvate õiguste koguväärtusest, kuid mitte vähem kui 35 eurot ja mitte rohkem kui 3336 eurot. Seega kui pärida on üksnes võlad ja positiivset vara ei ole, on inventuuri tegemise tasu 35 eurot.

A 12.06.2017 14:17 (6 aastat tagasi)

Tegelikult pärandvara pankroti puhul ei pea ise ka inventuuri eest tasuma. PärS § 139 lg 8 Inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel. KTS § 39 lg 3 Kohtutäituri tasu pärandi inventuuri tegemise eest muutub sissenõutavaks pärandvara nimekirja esitamisest notarile. PärS § 142 (1) Pärast inventuuri tegemist täidetakse pärandvaraga seotud kohustused järgmiselt: 1) esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud; 2) teises järjekorras rahuldatakse üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud pärandaja võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuded; 3) kolmandas järjekorras täidetakse annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud. (2) Järgmise järjekorra kohustused täidetakse pärast eelmise järjekorra kohustuste täielikku täitmist. (3) Kui ühe järjekorra kohustuste täitmiseks ei jätku pärandvara, täidetakse need pärandvara arvel võrdeliselt nende suurusega. (6) Kui pärandvarast ei jätku kõigi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.

Teemade kronoloogia

Võlgade pärimine