Üüri tõstmine

Olari 14.01.2019 16:09 (10 kuud tagasi)

Teema järgmine: Meil juhtus korteris veeavarii. Kuna saime ise õigel ajal jaole ja hoidsime ära suuremad kahjud ning kutsusime välja san-tehniku, et katkine kraan vahetada. Esitasin tehnikult saadud arve omanikule, mispeale tuli temalt vastus, et oleks õiglane see pooleks teha. Mina siis vastasin, et pole sellega nõus, kuna olen niikuinii kokkuleppe korras tasunud alusetult maja remondifondi, kuigi see kohustus mul üldse puudub. Tema siis omaltpoolt tahtis kohe üürihinda tõsta 30€ võrra. Väitis, et üürituru hinnad on tõusnud. Kas sellisel väitel on üldse mingit alust? Ta pole 4,5 aastat siin isegi mitte käinud, rääkimata millegi parendamisest. Ja kui pakkusin välja, et teeme korteris sanitaar-remondi, mille klaarime üürihinnaga, siis sellega ta nõus ei olnud. Tean vaid, et ta peab mulle, kui üürnikule esitama ametliku avalduse üüri hinna tõstmiseks koos põhjenduse ning üüri tõstmise ja vaidlustamise korraga. E-maili teel saadetud hinnatõusule ma ei pea ju reageerima?

Reelika 14.01.2019 17:14 (10 kuud tagasi)

VÕS § 299. Üüri tõstmine tähtajatu üürilepingu puhul (2) Eluruumi üürileandja peab teatama üürnikule üüri tõstmisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 päeva enne üüri tõstmist ja seda põhjendama. Teates tuleb selgelt märkida: 1) üüri tõstmise ulatus ja üüri uus suurus; 2) mis ajast üür suureneb; 3) üüri tõstmise põhjendus ja arvestus; 4) üüri tõstmise vaidlustamise kord. (3) Üüri tõstmine on tühine, kui üürileandja ei teata sellest käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud viisil ja vormis või hoiatab üürnikku, et üüri tõstmise vaidlustamise korral ütleb ta üürilepingu üles.

Olari 15.01.2019 05:12 (10 kuud tagasi)

Seega niisama lihtsalt ta ikkagi hinda tõsta ei saa, et saadab mulle e-maili, kus soovib, et antud kuupäevast on lihtsalt hind selline ja kõik?

Reelika 15.01.2019 05:27 (10 kuud tagasi)

Just, põhjendus ja arvestus ja vaidlustamise kord peab ka olema ära toodud. Kui ei ole, siis on selline e-maili teel üüri tõstmine tühine.

raji 15.01.2019 09:56 (10 kuud tagasi)

Küsimus oli, et e-maili teel esitatud teade on või pole tühine? Emaili saab ju taasesitada.

Olari 15.01.2019 09:59 (10 kuud tagasi)

Minu viga. Pigem oli küsimus selle e-maili sisus. Kui omanik lihtsalt kirjutab, et alates sellest kuupäevast on üüri suurus selline ja mina muudkui maksku. Sellisele kirjale ma ei pea ju reageerima?

Reelika 15.01.2019 15:48 (10 kuud tagasi)

Küsimus oli sisus, mitte selles kuidas (e-maili teel) see saadetud on.

Olari 15.01.2019 16:00 (10 kuud tagasi)

Just. Minu jaoks ei olnud selle kirja sisu aktsepteeritav. Ta peab ju ära põhjendama hinnatõusu ja samas lubama ka mul asi vaidlustada, kui ei sobi.

Olari 15.01.2019 13:00 (10 kuud tagasi)

Ja tuligi ära. Selle asemel, et mulle ametlik avaldus saata üüri tõstmiseks, tema saatis mulle palve välja kolimiseks (1.05.2019) põhjusel, et ta ei viitsi minuga vaielda. Kas sellel on üldse alust? Igal juhul esitan vastavasisulise avalduse üürikomisjonile.

Valle 15.01.2019 14:29 (10 kuud tagasi)

Mis üürileping sul on - tähtajaline või tähtajatu? Tähtajaline lõpeb tähtajaga, või kui üks pool on võlgu või kui korter pole elamiskõlblik. Võib ka omavahel kokku leppida lepingus et etteteatamine on 1 kuu. Tähtajatul on 3 kuud etteteatamist. Ta andis sulle neljakuulise etteteatamise, seadus nõuab ainult kolme. Mida sa vaidlustad üürikomisjonis? Et sulle ei sobi kehtiv seadus? :)

Olari 15.01.2019 14:31 (10 kuud tagasi)

Loe atlpoolt! Küsisin remondifondi maksetet kohta. Kas neid on ka õigus tagasi nõuda?

Reelika 15.01.2019 15:46 (10 kuud tagasi)

On õigus tagasi nõuda.

CC 15.01.2019 13:36 (10 kuud tagasi)

tähtajatu lepingu puhul on etteteatamisaeg 3 kuud, seega kolm kuud saad olla veel seal. Sellise lepingu saab igal hetkel üles öelda ja ei pea ka kuidagi põhjendama, miks. Kui suhted halvad, siis vägisi ei saa sundida kedagi oma korterit kellelegi üürima ja selle 3 kuu venitamine võib üsna vastikuks kujuneda.

Olari 15.01.2019 13:39 (10 kuud tagasi)

Lisan küsimusse, kas mul on ka reaalselt õigust tagasiulatuvalt tagasi nõuda sel perioodil tehid remondifondi maksed? Kuna avastasin, et see pole üldse minu kohustus neid maksta.

Valle 15.01.2019 14:32 (10 kuud tagasi)

võid proovida. Reaalses elus leiavad omanikud mõned pretensioonid sulle korterist lahkudes - ükski üüripind pole lahkudes sama heas korras kui üüriperioodi alguses. Niisama ta vaevalt sulle midagi annab, pead pöörduma kohtusse.

Olari 15.01.2019 14:39 (10 kuud tagasi)

Mina saan asjast nii aru, et selleks on tagatisraha. Ta võib keelduda selle tagasimaksmisest, aga maja remondifond pole ju kuidagi korteri kasutamisest tingitud kõrvalkulud. Neid peaks ikka saama tagasiulatuvalt tagasi nõuda. Omanik tahtis üürihinda tõsta, aga ta ei saa seda niisama teha, et lihtsalt mõtleb peast välja uue summa ja annab selle mulle. Palusin tal see avaldusena teha nagu kord ja kohus, mispeale ta mulle väljakolimise teate saatis.

Olari 15.01.2019 17:06 (10 kuud tagasi)

Vaatasin praegu oma lepingu üle. Seal on punkt 3.5 Lisaks üürile kohustub üürnik tasuma kõikide ruumiga seotud kommunaal-, haldus- ja hooldusteenuste (veevarustus, kanalisatsioon, elekter, küte, prügivedu, hooldus- ja haldusteenus, remondifond jne.) eest vastavalt tegelikule kulule ja vastavalt esitatavatele arvetele. Olen selle lepingu järgi ausalt maksnud ca 5 aastat kõiki kulusid. Kas see ei ole mitte osaliselt vastuolus? Remondifond ja kas keegi seletaks, mis asi on "Hooldustasu"? Kas ma ikka oleksin pidanud neid maksma?

Reelika 15.01.2019 17:42 (10 kuud tagasi)

Ei pea maksma üürnik mingeid hooldustasusid ega remondifonde, üürnik maksab vaid selle eest mida reaalselt kulutab - küte, vesi, elekter,prügi jne..Kõik sellised remondifondisätted lepingus on tühised, mis sest, et üürnik on allkirjastanud lepingu ja justkui nõus olnud. VÕS ütleb ju selgelt, et kõik mis on üürniku jaoks seadusest kõrvalekalduv ja paned ta halvemasse positsiooni - on TÜHINE!

Reelika 15.01.2019 17:44 (10 kuud tagasi)

Parandus: paneb (mitte paned).

Olari 15.01.2019 17:48 (10 kuud tagasi)

Mina saan nii aru, et hooldustasu (seda käsitletakse, kui maja ja selle ümbruse korrashoiuna) peaks ikka maksma. St. minu, kui üürniku järelt ju ka koristatakse. Aga remondifond on minu meelest küll alusetu.

Reelika 15.01.2019 18:00 (10 kuud tagasi)

Ongi alusetu. Kogu üürilepingu mõte ju ongi, et üks osapool (üürileandja siis) tagab sulle sellises kvaliteedis korteri (või muu elamispinna) ja teine osapool (üürnik) maksab selle eest tasu (üüri). Sinu lepingu puhul aga on üürileandja enda kohustuse (ehk siis tagada vastavas kvaliteedis korter) lükanud lihtlabaselt sinu õlule, või vähemalt osa sellest.. Ehk siis sina üürnikuna EI PEA ise tagama selle üüripinna kvaliteeti (a la et maja saaks soojustatud, et katus läbi ei laseks jne) remondifondi näol..See on ikka omaniku rida ja see selle üürilepingu keskne mõte ju ongi .

Olari 15.01.2019 18:48 (10 kuud tagasi)

Tegin veel ühe avastuse: VÕS § 327. Eluruumi üürilepingu ülesütlemise vastuolu hea usu põhimõttega (1) Üürileandjapoolne eluruumi üürilepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega eelkõige juhul, kui üürileandja ütles lepingu üles seetõttu, et: 1) üürnik esitas heauskselt üürilepingust tuleneva nõude; San-tehniku esitatud arve, mitte üürniku süül tekkinud kahju parandamiseks (Üürniku poolt sularahas tasutud summa 40€), kuid üürileandja keeldus seda täies ulatuses tasumast. 2) üürileandja soovis muuta üürilepingut üürniku kahjuks ja üürnik sellega ei nõustunud; Üürileandja soov tõsta üüri selleks mitte ettenähtud korras VÕS §299 (2) Eluruumi üürileandja peab teatama üürnikule üüri tõstmisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 päeva enne üüri tõstmist ja seda põhjendama. Teates tuleb selgelt märkida: 1) üüri tõstmise ulatus ja üüri uus suurus; 2) mis ajast üür suureneb; 3) üüri tõstmise põhjendus ja arvestus; 4) üüri tõstmise vaidlustamise kord. Seega sellest tulenevalt on mul selle § alusel üürilepingu ülesütlemine vaidlustada?

Reelika 15.01.2019 19:19 (10 kuud tagasi)

Ma arvan, et mitte, sest ega ta nüüd ei hakka üüri tõstma (§ 299), vaid lihtsalt ütleb lepingu (§ 312). Aga asja point on selles välja kolimise palves (1.05.2019). Kas seal oli näiteks kirjas ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg? Kui ei olnud on kogu selline ülesütlemine TÜHINE!!! Vastavalt VÕS § 325 peab üks ülesütlemise avaldus endas sisaldama: 1) üüritud asi; 2) lepingu lõppemise päev; 3) ülesütlemise alus; 4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg.// Ning sama paragrahvi lõige 5 ütleb, et Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine.

Olari 15.01.2019 19:26 (10 kuud tagasi)

Antud vaidluse tulemusena, et see 40€ arve on tema kanda, arvas tema, et peaksime selle õiglaselt pooleks tegema. Tõstatasin siis teema, et õiglane oleks ka see, et mina ei peaks tasuma remondifondi. Seejärel järgnes kohe soov üüri tõsta (Lihtne e-mail, kus lihtsalt kirjas kuupäev ja uus summa. Ei mingit alust, ega vaidlustamise korda). Asusin siis temaga vaidlema sel teemal, et asi tuleks vormistada korrektselt. Tema ikka raius, et minu kohustus on seda remondifondi ka tasuda jne. Lõpuks ta andis siis lihtsalt mõista, et 1-ks maiks peaks korter vaba olema. Otsest ülesütlemise avaldust ta mulle veel esitanud ei ole.

Reelika 15.01.2019 20:15 (10 kuud tagasi)

Mis temaga ikka vaidled, tuleb esimene mai ja elad seal edasi, sest inimene ei ole sinuga üürilepingut üles öelnud. Ehk siis korrektselt vormistatud ülesütlemisavaldusest on sul õigus 3 kuud seal edasi elada..kui see aga viibib, siis selle võrra pikeneb ka seal elamise õigus. Eks see üürileandjate ahnus ongi piiritu, üürnik plekkigu kõik kinni, vastutagu üürileandja kohustuste eest ka..nendel on vaid üks funktsioon - raha vastu võtta..vähemalt Eesti üüriturust on selline mulje jäänud. Lugemist: Seadust tundvad üürnikud nõuavad osa kommunaalmakseid tagasi (https://www.omanikud.ee/heateada/article_id-2682)

Reelika 15.01.2019 20:21 (10 kuud tagasi)

Tahab tõsta üüri 30€, samas kui 4,5 aastat ta seal midagi teinud ei ole, siis see korter ongi iga-aastaga vähemalt 30€ oma väärtust kaotanud..ehk tegelikult on asi nullis..

Olari 16.01.2019 06:18 (10 kuud tagasi)

Vaidlusse asun ma temaga nii või teisiti. Juba ainuüksi selle remondifondi pärast. See on siiski päris kenake summa, mis ca 5 aastaga sinna kogunenud. Aga seoses sellega kohe ka küsimus: Kas ma peaksin neid makseid kuni lõpuni tasuma ja siis täies ulatuses tagasinõude esitama või tohin ma ka omavoliliselt viimased maksed maksmata jätta?

cc 16.01.2019 06:50 (10 kuud tagasi)

Reelika jutt on selgelt kallutatud, esiteks väitis ta et hooldustasu ei pea maksma, mis on nonsenss, sest isegi üürnik sai aru, et peab ja seadus ei ütle midagi igapäeva hoolduse kohta. Teiseks üüri tõstmise seostamine mingite parenduste ja remontidega on jabur - üürileandjal on õigus tähtajatu lepingu puhul iga kuue kuu tagant üüri tõsta ja põhjenduseks piisab täiesti sellest et üürihinnad turul on tõusnud. Kui sa oled 4,5 a elanud seal sama üüriga, siis on ilmselge et see nii ka on. Nii et Olari, mõtle enne kas sa tahad kõike seda kohtute jms asjade jama läbi teha ainult selle pärast, et Reelika on võib olla selline isik kes on huvitatud et selliseid kohtuasju oleks rohkem.

Olari 16.01.2019 07:11 (10 kuud tagasi)

To: CC. Küsimus polegi selles, kas üürileandja tahab üüri tõsta. Pigem selle avaldamise vormis. Ja ma soovisin viimti remondifondi kohta rohkem infot.

A 16.01.2019 08:48 (10 kuud tagasi)

Jah remondifondi makseid tõepoolest üürnik tasuma ei peaks. Samas kui üürnik on neid vabatahtlikult kogu aeg tasunud ning ei ole selle kohta kordagi vastuväiteid esitanud, võib nende tagantjärgi üürileandjalt väljanõudmine olla vastuolus hea usu põhimõttega, Vähemalt ühes asjas on Tallinna üürikomisjon taolisele järeldusele jõudnud ning jätnud üürniku nõude rahuldamata. Samuti viie aasta eest tagasiulatuvalt ei saa neid samuti välja nõuda, kuna siin võib üürileandja tugineda aegumisele. Samuti kui üürnik oleks üürileandjat õigeaegselt teavitanud, et ta remondifondi makseid tasuda ei soovi, oleks üürileandjal olnud võimalus tõsta selle võrra üüri. Nii et üürikomisjaon või kohus võivad taolist tagantjärgi nõuet käsitleda ka tahtliku kahju tekitamisena üürileandjale.

Reelika 16.01.2019 16:41 (10 kuud tagasi)

Jah, ja sellise sätte lepingusse lisamine on tahtliku kahju tekitamine üürnikule, ehk siis üürniku suhtes pahatahtlik käitumine. Üürnikult remondifondi tasumise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kui üürileandja sellise asja lepingusse on pannud, siis sellega on ta ise võtnud kanda riski, et üürnik need hiljem tagasi võib küsida. Kui ühe üürniku nõude jättis rahuldamata, siis arvata on et enamuse nõuded on seega rahuldatud.

Reelika 16.01.2019 16:52 (10 kuud tagasi)

Samas on ju kehtestatud terve rida sätteid eraisikust üürniku ja tarbijast krediidivõtjate kaitseks ja nendest mööda vaadata ei ole võimalik. Ei saa ju väita, et remondifondi olete koguaeg vabatahtlikult maksnud, vastuväiteid esitanud ei ole jne, et nii see peakski siis olema. Samuti ei saa ju väita, et noh sätestasime küll lepingus teie kui tarbijaga 600% krediidikulukuse määra, aga vastuväiteid te ei esitanud, maksite kenasti enne kui asi hapuks läks..Mõlemal puhul saab öelda, aga ise olite nõus. Selle jaoks ongi seadusandja ettenäinud ju terve rea sätteid, mis kaitsevad lepingu nõrgemat osapoolt (üürijat, tarbijast laenajat) ja nendest sätetest kõrvale kaldumine ei ole võimalik.

Reelika 16.01.2019 17:05 (10 kuud tagasi)

Mina ei seostanud midagi, ma lihtsalt tõin ühe mõtte. Kui näiteks üürnik on ühes kohas ilma remondita sama üüri tasudes elanud ütleme 10 aastat, siis loomulikult pole üüri turuhind enam see, mis oli üürimist alustades ja samamoodi ei ole korteri seisukord (kvaliteet) enam see, mis 10 aastat tagasi. Ehk siis sisuliselt nii ongi, ühe käega upitad üüri turule vastavaks, teise käega kõpitsed korterit elamistingimustele vastavaks..see kõik võibki kokkuvõttes sama välja teha. Lihtsalt inimlikult oleks ju imelik 10 aastat remontimata korteri eest hakata turuhinda küsima.

Reelika 17.01.2019 01:58 (10 kuud tagasi)

Ja mis puutub sellesse hooldustasusse, siis loomulikult seda üürnikul maksta ei tuleks. HOOLDUS on töö, mille käigus teostatakse elamu ehituskonstruktsioonide, elamu osade, elamusiseste ja elamu juurde kuuluvate tehnosüsteemide regulaarset järelevalvet, teenindamist, korrastamist ja detailide vahetust ning elamu tehnosüsteemide rikete ja avariide ennetamist, eesmärgiga säilitada elamu pidev kasutamiskõlblik seisukord...Regulaarsed hooldustööd viiakse läbi alljärgnevate tehnosüsteemide ja ehituskonstruktsioonide osas: 1) küttesüsteem, soojussõlm; 2) külmaveesüsteemid; 3) kanalisatsioonitorustikud; 4) elektrivarustussüsteemid; 5) pliidid, ahjud; 6) korstnad, ventilatsioonisüsteemid; 7) välis- ja üldkasutatavate ruumide uksesuluste hooldus; 8) trepikoja ja keldri üldkasutatavate ruumide akende hooldus; 9) katuse hooldustööd; 10) pööningu- ja katuseluukide korrashoid...// Ma küll ei arva, et üürniku kohustus oleks kinni maksta keldriakende või katuse või kanalisatsioonitorustiku hooldustööd.

Reelika 17.01.2019 02:32 (10 kuud tagasi)

Ehk siis kui mina üürin korteri, mis on koos elektrivooluga, siis üürileandja peab mulle tagama kogu üürilepingu kehtivuse jooksul elektrivoolu olemasolu. No tarbitud elektrienergia loomulikult maksaksin aga eeldada, et mul tuleks maksta kinni ka elektrikaablite paigaldamine ja hooldus on nonsenss. Asja lepingutingimusele vastavus on üürileandja tagada ja mis moodi ta selle elektrivoolu mulle tagab (paigaldab kaablid, teeb mingit hooldust vms), see ei ole üürniku asi, peaasi, et oleks nii nagu kokku lepitud sai (asi vastaks lepingutingimustele).

Olari 16.01.2019 09:18 (10 kuud tagasi)

Aga juhul, kui ma polnud sellest teadlik, et ma neid makseid tasuma ei pea?

A 16.01.2019 09:35 (10 kuud tagasi)

No aga seaduse ja kohtupraktikaga oli ju võimalik tutvuda ning ajakirjanduses ja erinevates foorumites on kah sellest küllalt juttu olnud.

Olari 16.01.2019 10:43 (10 kuud tagasi)

Kas siis seadusi mittetundvatel kodanikel ei olegi mingeid õigusi? Omanik kirjutab lepingusse, et üürnik on kohustatud maksma ja nii ongi? Et siis, kui maksan, olen ise loll ja ükski seadus mind ei kaitse?

A 16.01.2019 12:43 (10 kuud tagasi)

On küll õigused, samas seadusega ei ole keelatud loll olla ning kui ise oma õigusi kaitsta ei oska, siis selle jaoks on olemas õppinud inimesed. Ei saa üldse välistada, et kohus võiks taolise nõude tasutud kommunaalkulude tagasiulatuvalt tagasinõudmiseks ka rahuldada. Samas milline saab olema taolise kohtuvaidluse tulemus tegelikult, ei oska keegi ennustada. Ise tead, kas hakkad oma rahaga riskima (riigilõiv, õigusabikulud) ja aega kulutama. Juhul kui jääd kohtus kaotajaks, tuleb tasuda ka vastaspoole kohtukulud

Reelika 17.01.2019 01:20 (10 kuud tagasi)

Riigikohtulahendis 2-16-10710/78 kirjas nii: Samuti peab üürileandja ühepoolne üüri tõstmine olema majanduslikult põhjendatud (Riigikohtu 2. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-05, p 11; 19. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-05, p 16). (p 11) VÕS § 299 lg 2 p-s 3 sätestatud nõue ei ole täidetud, kui üürileandja märgib teates üüri tõstmise põhjusena üksnes seda, et uus üür on kooskõlas turuhinnaga. (p 12)

seco 17.01.2019 12:21 (9 kuud tagasi)

Reelika on vist mingi puuküürnike kaitsja, siin on selgelt vaja prokuröri ehk inimest kes asja ka sellise nurga alt avaks, mis ei oleks ainult ühe poole soovunelm. A- kas saaksite anda mõne viite kust leida seda Tallinna Üürikomisjoni otsust?

Reelika 17.01.2019 15:10 (9 kuud tagasi)

Hahaaa, tüüpiline mingi puuküürnike jutt. Siin teemas ongi väga hästi näha, miks need "puuküürnikud" tekivad..ei saagi ju muud eeldada kui üürileandja ei suuda seadusele vastavat, kehtivat ülesütlemisavaldust koostada. Ja loomulikult kui üürileandja ei ole nõuetekohaselt lepingut üles öelnud, siis polegi ju põhjust välja kolida. Aga mis see prokurör siia puutub? Üürivaidlus on ju tavaline tsiviilasi..

Reelika 17.01.2019 15:18 (9 kuud tagasi)

Ma võin ise sulle viite anda: https://www.tallinn.ee/est/Tallinna-Uurikomisjoni-otsused

A 18.01.2019 06:43 (9 kuud tagasi)

Siin on paar taolist otsust: https://www.tallinn.ee/est/g1923s94220 https://www.tallinn.ee/otsus-11-1.15.18

Pb 18.01.2019 11:25 (9 kuud tagasi)

Kui sul lepingus ikka sõnaselgelt kirjas, et pead üürnikuna tasuma ka remondifondi ja sa oledki seda ca 5 a teinud, siis oma käitumisega oled sa lepingu seda sätet ju tunnistanud, et nii õige ongi. Mina sinu asemel küll vaidlusse ei laskuks vaid otsiks uue korteri. Kui mõelda, milleks remobdifond on, siis ikka selleks et neist vahenditest vajalikke remonttöid teha, et majarahval oleks majas hea ja turvaline elada. Eks sina üürniku ja reaalselt kohalelajana seda hüve ju tarbinud oledki.... Järgmise lepingu puhul vaata ikka punktid hoolsamalt läbi ja esita küsimused kohe üürileandjale. Praegust negatiivset kogemust tuleks pigem koolirahana võtta paraku.

Reelika 18.01.2019 19:48 (9 kuud tagasi)

Ei ole see ju nii..mille jaoks need VÕS-s imperatiivsed sätted sinna pandud on? Eks ikka selleks, et lepingu nõrgemat osapoolt kaitsta. Ei ole ju nii, et tarbijakrediidi puhul sätestan teab mis intressid, viivisemäärad ja krediidikulukusemäärad ja siis ütlen, aga ise olid ju nõus, see ei ole ju nii, et üürilepingusse pikin leppetrahve, teab mis muid sanktsioone ja siis ütlen, aga ise olid nõus, nüüd maksa..Siis ei ole neil seadustel ju üldse mingit mõtet. Tegelikult ju (noh oleneb summast jne) kui üürnik on remondifondi maksnud, siis tal peaks olema võimalus üürisuhte lõppedes oma osa näiteks katusest kaasa võtta :)) Noh ilmselgelt keegi sulle tüki katust kaasa ei annaks, aga see tuleks siis hüvitada ehk siis selle katuse osa peaks omanik temalt ära ostma. Seetõttu milleks selline, et maksa aga maksa neid remondifonde ja küll ma pärast selle sinult tagasi nii öelda ostan. See on ajuvaba!

Pb 27.01.2019 13:00 (9 kuud tagasi)

Mis puutub kulude kandmises siis Võs 292 ja 293 tulenevaltmaksab üürnik selle kulu, mille maksmises pooled kokku leppisid. Eelkirjutanu, väites vastupidist, võiks viidata ka asjakohasele paragrahvile . Vaidlusest üldiselt- loomulikult võib alati ennast jõuga läbi halli kivi pressida, kuid arvestada tuleks et iga õigusvaidlus on raha-, energia- ja ajakulukas. Lihtsalt tulebki endalt küsida kas selleks ollakse valmis ja kas potentsiaalne tulem kaalub üles kohtuvaidluseks kuluva erineva ressursikulu.

Reelika 27.01.2019 17:41 (9 kuud tagasi)

Pole probleemi. § 292. Kõrvalkulud (1) Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. § 275. Sätete kohustuslikkus Eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

Reelika 27.01.2019 17:43 (9 kuud tagasi)

Mitte lihtsalt kulu, vaid kõrvalkulu ja kõrvalkulu on see mis on seotud asja KASUTAMISEGA!!!! Remondifondimakse ei ole seotud kasutamisega.

Pb 27.01.2019 19:53 (9 kuud tagasi)

Võs 293 - üürileandja maksab asjaga seotud maksud ja koormused, KUI EI OLE KOKKULEPITUD TEISITI. Praegusel juhul ongi sõnaselgelt teisiti lepingus kokku lepitud. Ja nagu teemaalgatajast aru sain, on pooled seda kokkulepet aastaid täitnud ja aktsepteerinud.

Pb 27.01.2019 19:55 (9 kuud tagasi)

Koormised - selle alla võiks paigutada ju misiganes muu kulu, milles pooled kokkuleppinud on

Reelika 27.01.2019 20:19 (9 kuud tagasi)

Koormis tähendab juriidilist kohustust RIIGI vastu. Sellepärast on ka paragrahvi nimi "Maksud ja koormised", ehk siis kohustused riigi suhtes (miski maamaks näiteks vms). No iga kulu ikka ei ole koormis, remondifondimaksel pole riigiga midagi pistmist...

Olari 27.01.2019 20:25 (9 kuud tagasi)

Palkasime ise juristi ja tema rääkis meile põhimõtteliselt sama juttu, mis Reelika siin. Kuna siin on see teema üsna ära solgitud, siis paneme selle teema lukku.. Aitäh asjalikele!

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.