Laenuleping röövelliku intressiga

Maivo 7.07.2019 10:21 (16 paeva tagasi)

Sai sõlmitud tarbijakrediidileping 25.03.2015. Krediidisumma oli 6500, tagasimaksete kogusumma 13981.58, periood 5 aastat, krediidikulukuse määr (aasta kohta) 41.06%. Leisin infot, et 2015. juulis jõustus VÕS, mis sätestas krediidikulukuse määrale ülempiiri ning, et antud laenulepingule see ei laiene, sest see on sõlmitud enne 2015 1. juulit. Küsimus on aga selline, et kas tõesti oli 2015. aastal seaduslik anda krediiti selliselt, et tagasimakstav summa on kaks korda suurem kui laenusumma? Tänud ette!

XXXX 9.07.2019 07:56 (14 paeva tagasi) vasta...

Tere! 01.07.2015 jõustus tõepoolest VÕS § 406.2. lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Enne nimetatud sätte jõustumist sai lähtuda TsÜS § 86 lg 3 teisest lausest järgmises sõnastuses: Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Seega üldjuhul on seadusandja pannud krediidi kulukuse määra mõistlikkuse piiriks kolmekordse keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra Et kindlaks teha, kas 41,06 % aastane krediidi kulukuse määr on seaduse mõttes liiga kõrge st ületab rohkem kui 3 korda eelmainit määra, siis tuleb Eesti Panga kodulehelt vaadata, kui suur oli see viimane enne lepingu sõlmimist avaldatud nö baasmäär. Kuna leping sõlmitud 25.03.2015, siis veebruaris oli see nn baasmäär 24,15% ja märtsis 2015 23,53 %. Kui see nüüd 3 korrutada, siis saame märksa suurema summa, kui 41,06 % aastas. Seega nende sätete kohaselt puhtrehkenduslikult ei ole tegu lepinguga, mis peaks liig kõrge krediidi kulukuse määra pärast tühine olema.

XXXX 9.07.2019 08:16 (14 paeva tagasi) vasta...

Ja veel lühike vastus küsimusele. Eeltoodut arvestades on selline laenuandmine seaduslik nii 2015 aastal, kui ka 2019 aastal. Lihtne tõde on see, et laenu võtmine ei ole kohustuslik ja mida pikema aja peale laenu võtta, seda rohkem tuleb ka pangale või laenukontorile intresse maksta.

lisa kommentaar

Aadressi avalikult ei näidata. Täida juhul, kui soovid teavitusi uutest kommentaaridest antud teema piires.

 
  ____     __   __    ______   _    _   
 |  _ \\   \ \\/ //  /_____// | || | || 
 | |_| ||   \ ` //   `____ `  | || | || 
 | .  //     | ||    /___//   | \\_/ || 
 |_|\_\\     |_||    `__ `     \____//  
 `-` --`     `-`'    /_//       `---`   
                     `-`                

Kirjuta siia ülaltoodud tähed.