Kannatanu ütlus iseseisvalt piisavaks tõendiks?

Svipper 25.08.2021 08:59 (1 kuu tagasi)

Eesti Ekspressist: "Kriminaalkolleegiumi esimees Saale Laos ning liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma tühistasid ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses. Nad juhtisid tähelepanu, et inimest saab mõista süüdi „isegi vaid ühele tõendile tuginedes, milleks võib olla ka kannatanu ütlus“. Ei kujutanud ette, et kannatanu ütlus, ilma seda kinnitavate tõenditeta saab olla piisav tõendusmaterjal iseeneses. Kas eksperdid ajasid jama või on see tõesti nii, et süüdi on võimalik mõista ka sisekaemuse põhjal, võttes aluseks kannatanu käitumise, nutud, silmavaate jmt.? Meil võiks ju siis võtta kasutusele juba valedetektori, see on tunduvalt usaldusväärsem kui kohtunike intuitsioon- Olen arusaamatuses, sest siiamaani olen arvanud, et kohtutes loevad konkreetsed faktid, tunnistajate ütlused ja tõendusmaterjalid.

xxx 25.08.2021 10:17 (1 kuu tagasi) vasta...

Sellise loogika järgi võiks mõista süüdi keda tahes kui kellegi kohta jama ajad. Meie õigussüteem on läbinisti mäda kui aus olla. Kannatanu ütlus on küll tõend aga..... kui veenev ja usaldusväärne see on on omaette küsimus. Muide valedetektor pole usaldusväärne vahend, seda saab petta täiega.

Svipper 25.08.2021 10:55 (1 kuu tagasi) vasta...

Ei julgegi täpselt öelda kumb on usaldusväärsem: kas valedetektor või kohtuniku intuitsioon, kaldun siiski valedetektori kasuks ;) Samas küsimuse all olev keiss puudutab süütegu mis pandi toime 10 aastat enne kohtuotsust. Selle aja jooksul kipuvad hääbuma isegi füüsilised tõendid (välja arvatud need mida hoiustatakse), tunnistajate meenutustest rääkimata. See kõik hakkab kaugenema õigusriigile omasest tõendus ja faktipõhisest kohtust ja sarnanema nõiaprotsessidele kus samuti otsus põhines eelkõige uskumisel, mitte tõenditel.

Svipper 25.08.2021 11:03 (1 kuu tagasi) vasta...

Ma teadlikult ei toonud välja kuriteo iseloomu, et see ei mõjutaks järelduste tegemist, vaid võtsin teemaks laiema probleemi: tänapäevase õigusmõistmise printsipiaalsed alused ja sellest hälbimise.

Kohtunik 25.08.2021 13:46 (1 kuu tagasi) vasta...

Täiesti õige järeldus. Selline käsitlus ei ole vastuolus kohtuliku arutamise vahendituse põhimõttega. Põhimõtteliselt saab kohtuotsust lugeda motiveerituks ka siis, kui kohtuotsus tugineb vaid ühele tõendile (nt ütlused). Situatsioonides, kus on ainult n.ö sõna-sõna vastu, peab kohus erilise tähelepanelikkusega arvestama kõigi asjaoludega, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, kusjuures otsusest peab selgesõnaliselt tulenema, et kohus on neid asjaolusid ka arvestanud. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang e teisisõnu - hinnata argumente kogumis. Riigikohtu otsus aastast 2004, 3-1-1-94-04.

lisa kommentaar

Aadressi avalikult ei näidata. Täida juhul, kui soovid teavitusi uutest kommentaaridest antud teema piires.

 
  ______   _    _    _    _     ______  
 /_   _// | || | || | |  | ||  /_   _// 
   | ||   | || | || | |/\| ||   -| ||-  
  _| ||   | \\_/ || |  /\  ||   _| ||_  
 /__//     \____//  |_// \_||  /_____// 
 `--`       `---`   `-`   `-`  `-----`  
                                        

Kirjuta siia ülaltoodud tähed.