Inkasso - juura.ee

Inkasso

murelik 19.08.2005 08:33 (19 aastat tagasi)

Inkasso firma saadab maksenõudeid ja ähvardab kohtuga. Telefoniarve on maksmata aastast 1998. Arve suurus on 3500.- ja koos viivisega ja inkasso kuludega 30 000.- Ja on pandud ka krediidiinfosse ülesse kui võlgnik seega on raskendatud laenude ja järelmaksude saamine, küsimus järgmine kui ma tasun ära põhiosa kas siis kustutatakse krediidiinfost ära.

Aare 19.08.2005 09:20 (19 aastat tagasi)

Hea murelik, Seda saab ju Inkassofirmalt ja Krediidiinfolt küsida? Kui sa maksad põhiosa ära, siis sellega Sa tunnistad ainult seda osa ja nad peavad ikak Sinuga kohtusu eminema, kuna nemad ju väidavad, et neil on jätkuv nõue ...

Kosmosemutt 19.08.2005 10:10 (19 aastat tagasi)

Oli ka kokkupuude inkassofirmaga. Igatahes nende poolt saadetud kirjas seisis, et isegi kui maksan millalgi ära, siis Krediidiinfos ripun ilusti-kenasti 7aastat üleval. :( Koledasti käituvad küll.

brr 19.08.2005 10:42 (19 aastat tagasi)

a sina käitud ilusti kui jätad arved maksmata?

Pyhkija 19.08.2005 11:02 (19 aastat tagasi)

3500 krooniselt võlalt on 25000 viivisteks ja kuludeks küll liiga palju.

Väike Vemmal 19.08.2005 13:31 (19 aastat tagasi)

Väike meeldetuletus küsijale. Palun vaevuge varasemaid sama asja puudutavaid komme lugema. OK-i. Krediidiinfost ei päästa sind miski. See on meie "õigusriigi" omapära, süütuse presumptsioon siin ei kehti. Ilmselt see asi kunagi laheneb, aga täna on seis selline. Õiguslikust küljest on nii, et kõigepealt on see summa ilmselt mitte inkasso kulu vaid viivis. VÕS-s on § et viivis kui on ebaproportsionaalselt suur võrreldes põhivõlaga, siis võib kohus seda vähendada. Kohtupraktikas ei ole veel keegi suuremat viivist kui põhivõlg välja mõistnud. Inkasso kulud on käsitletavad kui võlausaldaja täiendav kahju, mida eik kata viivis. Selle suuruse ja hädavajaduse (kui Sa poleks võlgu jäänud ei oleks vaja olnud ka inkassosse pöörduda) peab võlausaldaja ja inkasso kohtule tõestama dokumentaalselt, Sinu asja puhul oleks ilmselt kohtu poolt aksepteeritav suurus nii 2000 - 4000 EEK-u. Soovitan maksa vabatahtlikult põhivõlg ja umbes 1000 viivist ametlikult panga kaudu. Ma ei usu praktikale toetudes, et nad lähevad kohtusse puhta viivisega. P.S. Nõua ka alusdokumente (leping, arved - äkki saab neid vaidlustada ja kogu nõude kukele saata). Aegumist ilmselt kohandada ei saa, sest TsK järgi kehtis siis tähtaeg 10 aastat. Edu ja Päikest

Pyhkija 19.08.2005 14:33 (19 aastat tagasi)

Kui jutt aegumisele läheb, siis väidan, et siin TSK aegumise säte kohaldamisele ei kuulu ja nõue on juba aegunud (VÕSRS § 9 ja TsÜS § 146 lg 1).

Väike Vemmal 19.08.2005 15:54 (19 aastat tagasi)

To Pyhkija. Kui üks ühele seadust lugeda, siis peaks Sul õigus olema. Paraku nägin hiljuti üht kohtulahendit analoogses asjas, kus seda ei võetud arvesse, kohaldati 10 astast tähtaega. Ei oma hetkel küll infi, kas edasi kaevati või mitte, kuid siin on oht....

Pyhkija 19.08.2005 18:14 (19 aastat tagasi)

To Väike Vemmal Olen varemgi kuulnud väiteid, et päris mitmed väärlahendid (tinglik: näiteks võrreldes levinud praktikaga samalaadsetes asjades) jõustuvad, kuna neid ei kaevata edasi. Ka endal üks selline kogemus seljataga, kuna ei olnud piisavalt kindel edasikaebamise tulemuslikkuses.

Aare 20.08.2005 08:38 (19 aastat tagasi)

Hea Väike Vemmal, Pyhkija, Ma oleks siin nõus, et nõue on aegunud, kui ... Mõni aeg tagasi kui Äripäevas uuriti, et mida nõude omanikud teevad enne 1. juulit 2005.a. kas nad tormavad kohtusse? Enamus ütles jah. Elion, suur ja võimas kontsern vastas a la: "Kuhu on kiiret?" "Tahtlikult mitte maksmise aegumistähtaeg on kümme aastat...." Siit ka vastus Väikese Vemblale eelmistest foorumitest: " ma tsiteerin võimalikult palju seadusetekste, et anda see asi edasi võimalikult neutraalselt". Sest väga paljudes siinsetes vastustes on subjektiivsust, mille kohta võiks seada vastuseks seaduse teksti ja küsida kas on ikka nii? See on ka põhjus, miks ma ei julgenud seda tahtliku maksmata jätmise kümmet aastat välja tuua, kuna ei ole lõpuni kindel kuidas läbi eri aegade seaduse see rakendub ... Nii, et siin juhtumil on edasikaebamine (Teie näidetes) üks õigus. Oluline on minu arust käesolevas juhtumis küsimus, kas tahtlikult maksmata jätmisel käivitub Elioni poolt Äripäevas viidatud tähtaeg 10 aastat?

Väike Vemmal 21.08.2005 19:59 (19 aastat tagasi)

Tere Aare Vaata, kahtlemata on Sul õigus. Kuid selliseid teadmisi saavad inimesed ka ise omandada - lugedes seaduse tekste. Eriti rumalatele tasub anda link ja nimelt Riigi Teataja elektrooniline variant, välja võtta redaktsoon. Siinkohal usun, et inimesed küsivad pigem praktikat ja kuidas igal konkreetsel juhul toimida!? Seega minu nõuanded lähtuvad PRAKTIKAST JA KOGEMUSTEST. Muidugi ma ei ole ilmeksimatu ja usun, et sellisena mind keegi ka ei võta. Edasikaebamise õigus jah kahtlemata! Ei maksa aga unustada õigusabikulusid ja riigilõivu kaebajale. Parem oleks ilmselt § nii "väänata", üritada väänata, et abivajaja kulusid kokku hoida, mitte talle lisakulusid tekitada. *Oluline on minu arust käesolevas juhtumis küsimus, kas tahtlikult maksmata jätmisel käivitub Elioni poolt Äripäevas viidatud tähtaeg 10 aastat? * Siin tekib küsimus, kuidas võlausaldaja seda tahtlikkust tõestada suudab? väidan ega ikka ei suuda küll, eriti sidefirmad, seda eriti tänu nende asjaajamise lohakusele. Ma võin alati väita, et ei ole arveid (saadetud lihtkirjaga) kätte saanud ja siia taha 101 põhjust (objektiivset) leida. Seega selle punkti rakendamine tundub küsitava väärtusega olevat. P.S. Ma ei ole ennast Õigusteadlaseks tituleerinud - pigem Nurgaadvokaadiks. Niisiis tänan ette, ühe teise teema alt Sinu poolt antud komplimendi eest, kuid loobun sellest tiitlist, jään parem oma sulgede juurde.

Pyhkija 21.08.2005 22:36 (19 aastat tagasi)

Aare märkus on asjakohane, sest TsÜS § 146 lg 3 viitab kohustuse tahtlikule rikkumisele, aga pidasin seda tõestamisprobleemi tõttu pigem erandlikuks nähtuseks. Kuna minu targutused kipuvad kohati välja nägema nõuande moodi, siis korrektsuse huvides oleksin aegumise puhul pidanud ära nimetama ka selle tahtliku rikkumise erijuhu. Mis puutub Elioni (internetis omistavad mõned artiklid selle küll EMT-le) seisukohasse, siis oleks väga huvitav teada saada kuidas seda küsimust (tõendamiskoormus) praktikas lahendatakse, õigemini küll lahendama hakatakse, sest kriitilise tähtpäeva saabumisel olid meie kohtud ilmselt puhkusel.

Väike Vemmal 21.08.2005 22:53 (19 aastat tagasi)

Ega siis Kohtu puhkus seda ei tähenda, et hagi vastu ei võeta. Hagi esitamine peatab tähtaja jooksmise.

Pyhkija 22.08.2005 08:55 (19 aastat tagasi)

Mõtlesin seda, et lahendeid ei pruugi veel olla.

Väike Vemmal 22.08.2005 13:01 (19 aastat tagasi)

TO Pyhkija Ei ja ei olegi. Pealegi esimese astme lahend ei anna ju miskit. Uurisin öösel huvipärast, Riigikohtu lahendeid ei ole - seega see asi on alles ees. Sorry, möödarääkimise ja vääriti mõistmise pärast.

Väike Vemmal 22.08.2005 13:22 (19 aastat tagasi)

Teemakohane artikkel ja üpris asjalik. Link lisatud! http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=5081

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.