asjaõigusleping

kratt 13.12.2005 11:36 (19 aastat tagasi)

asjaõiguslepinga antakse üle omand või koormatakse lepinguobjekti (üldjuhul kinnisasja) mingi piiratud asjaõigusega (näiteks see panditakse). Pärimisleping ei ole mingi garantii selles suhtes, et pärija ka reaalselt lepingus märgitud asja pärib. Pärandaja võib pärimislepingus märgitud varaga oma eluajal ning elavate isikutega teha kõiki tehinguid (seda vara ka võõrandada või pantida), seega ei tekita pärimisleping õigustatud ootust minbgi varapärimiseks.

mari 13.12.2005 12:07 (19 aastat tagasi)

Aga pärimislepingus on ju kirjas et ta ei saa üksi muuta seda pärimisleping ega ka tühistada aga kui ta pandiks või võõrandaks siis ju muudaks seda pärimislepingut

Sass 13.12.2005 12:29 (19 aastat tagasi)

Pärimislepingut ei saa ühepoolselt muuta ega lõpetada. Samuti ei või pärandaja sellisel juhul selle varaga, mille peale on tehtud pärimisleping, teha ühtegi tehingut. Arvan, et Mari puhul on lugu selline, et pärimisleping tehti vallasvara peale. Nüüd on korterist saanud kinnisasi. Ja kinnisasjale kantakse peale märkus pärimislepingu kohta. Ja selleks on vajalik teha asjaõiguslik avaldus. Võin ka eksida, kuid pärimisleping on üks kindlamaid vorme, et pärandi avanemisel saab lepingu teine pool selle asja omale. Muidugi eeldab see ka tema poolset pärimislepingu täitmist.

kratt 13.12.2005 12:32 (19 aastat tagasi)

Pärijal tekivad õigused pärandvarale ALLES PÄRAST PÄRANDAJA SURMA. Pärimisleping ei piira ühtegi pärandaja tehingut pärandaja eluajal ning elavate isikutega (müük, kinkimine jne.)- piiratud on ainult pärimislepimngu lõpetamine. Kuid pärimislepingu alusel ei tehta vara võõrandamise keelumärkeid vararegistritesse ning nii võib täiesti vabalt juhtuda, et Pärandajast jääb peale surma maha vaid hunnik maksmata võlgu, mis pärijatel (kui nad kergekäeliselt pärandi vastu võtavad) tuleb omavahendite arvel kinni maksta. Seega veelkordselt: pärimisleping ei anna mingitki tagatist, et nimetatud korter ka reaalselt pärandvara hulka kuuluks.

kratt 13.12.2005 12:39 (19 aastat tagasi)

Sass on ekslikult Pärimisseadusest aru saanud. Loe PäS §-i 96 lg 1 ning kui aru ei saa, siis küsi näit. notarilt.

KHS 13.12.2005 12:47 (19 aastat tagasi)

Kratil on õigus. Nagu TÜ pärimisõiguse õppejõud U.Liin oma konspektis väidab, ongi see selgusetus pärandvara kooseisu kohta ning asjaolu, et pärimislepingu alusel ei tehta võõrandamismärkeid kinnistusraamatusse üheks asjaoluks, et pärimisleping on lubatud vaid vähestes õigussüsteemides. Pärimisleping seab pärija ning pärandaja ebavõrdsesse olukorda ning seda just juhul kui on sõlmitud tasuline pärimisleping: näit. olukord, kus pärija on tasunud pärandaja ravikulud ning maksnud pärandajale tema eluajal elatist, pärandvara koosseis on aga sisuliselt olematu. Pärimislepingus konkreetsete asjade äramärkimine ei tühista pärandaja jaoks PäS §-s 96 lõikes 1 toodud õigust neid asju käsutada (sh. ka maha müüa või muul viisil võõrandada või koormata)

mari 13.12.2005 12:58 (19 aastat tagasi)

Mul jääb ikkagi arusaamatuks see et pärimislepingus on kirjas et ta ei saa ühepoolselt muuta lepingut aga kui ta müüb selle korteri maha siis on ju muutnud või müüb siis koos pärimislepinguga

KHS 13.12.2005 13:02 (19 aastat tagasi)

Pärimislepingut ei saa muuta selles suhtes, et ta ei saa määrata teisi isikuid oma pärijaks - kuid (korduvalt öeldud) see ei võta pärandajalt õigust OMA ELUAJAL sõlmida võõrandamistehingut TEISE ELAVA ISIKUGA ning selle objektiks võib olla ka pärimislepingus fikseeritud korter (keelumärge registris ju puudub)

mari 13.12.2005 13:11 (19 aastat tagasi)

Aga kui ta sõlmib selle võõrandamislepingu mis saab siis pärimislepingust kas see on jõus või siis enam pole

krist 13.12.2005 13:28 (19 aastat tagasi)

Õigus pärida või annakut saada tekib pärijal alles pärast pärandaja surma. Ka pärandvara kooseis, mille arvelt konkreetseid esemeid annakutena tuleb määrata fikseeritakse pärandaja surmahetke seisuga. Kui pärandvarasse enam korterit ei kuulu, ei saa teha ka sellekohast annakut - pärandaja on lihtsalt kasutanud oma seadusest (PäS § 96 lg 1) tulenevat varakäsutusõigust, millesse pärandaja eluajal pole kellelgi õigus sekkuda.