Osaühingu osa jagamine ühisvarana

Asutaja 31.01.2006 13:01 (19 aastat tagasi)

Huvitav. Ma siiski arvan, et osade suurus on teil määratud asutamislepingus, põhikirjas on teil osakapitali miinimum- ja maksimumsuurus. Seega põhikirja muuta pole vaja. Üldjuhul on vaja osanike otsust osa jagamiseks eesmärgiga ... . Notariaalselt kinnitatud avaldust registrile. Osanike nimekiri (saadab notar vist). Ütlesin nimelt, et üldjuhul, põhikirjas võib olla ka muu kokkulepe. Võite pöörduda otse notari poole või palute abi mõnelt konsultatsioonifirmalt. Väike hinnavahe tekib vaid.

Aare 31.01.2006 16:16 (19 aastat tagasi)

Tere Anu, Muidugi võib Teil olla osade nimiväärtus põhikirjas, sest algses Äriseadustiku tekstiga oli nii ette nähtud. See asi mida Teil võiks vaja minan on ühisvara jagamine. Astute aga notaribüroosse sisse ja palute teha ühisvara jagamise lepingu. Kui olete ise juhatuse liige ja Teil ei ole ühist esindusõigust juhatuse liikmetele või muud piirangut, saate kenasti ise uue põhikirja allkirjastada, eelduses muidugi, et see on seaduses ettenähtud korras osanike poolt vastu võetud. Kui Teil on hääled 50 ja 50, siis võib see saada takistuseks uue põhikirja teksti kinnitamisele. Kuid põhikiri, ei saa olla hetkel takistuseks, et Te ei võiks notari käest paluda ühisvara jagamise lepingu koostamist (Te ei pruugi seal lepingus midagi peale selle osa jagada). Ja siis juba vaatame, mis notar selle põhikirja sõnastuse kohta ütleb. Samm, sammult aga edasi ...

Asutaja 31.01.2006 17:04 (19 aastat tagasi)

Mis puudutab minu varianti, siis see maksab 11.80 (allkirja tõestamise tasu). Paragrahv 19 lg.2 Abieluvaralepingu või ühisvara jagamise lepingu tehinguväärtus on lepingu esemeks oleva vara väärtus. Abieluvara minimaalne tehinguväärtus on 5000 krooni. Mnjaaa

Anu 31.01.2006 19:08 (19 aastat tagasi)

Milleks see ühisvara jagamise leping vajalik on, kas see on eelduseks osa jagamisel?

Aare 1.02.2006 09:08 (19 aastat tagasi)

Uhh, Võttis kohe mõtlema. Asutaja idee on nutikas ja majanduslikult ahvatlev kuid kas ka õiguskindel? Kas selline ühisvara jagamine osanike otsusega tekitab ikka lahusvara, mis oleks kõigil võimalikel juhtudel ka lahusvara, et ei selguks midagi hiljem? Kas ühisvara jagamisele käesoleval juhul on kohaldatav Äriseadustikus osa võõrandamise kohta käiv? Ma ei oskaks sellele hetkel nii vastata, et ma saaksin ritta kõik perekonna-, asja- ja võlaõiguslikud komponendid ning juhinduksin ka eriseadusest ehk Äriseadustikust. Kuid õiguskindluse seisukohast ma asun seisukohale, et selline tehing on ühisvara jagamine, mis võiks olla võimalike vaidluste vältimiseks sõlmitud ühisvara jagamise notariaalse lepinguga. Oletame nüüd, et Asutajal on õigus ja ühisvaras olevat asja, mille võõrandamine, mis toob kaasa omanike ringis muutuse, muidu eeldaks notariaalset võõrandamist, saab tõsta ilma notariaalse tehinguta isikute vahel ühest omandist teise? Nii, tehti osanike otsus ära jagati ühisvaras olev osa ära ja äkki tuli armastus tagasi? Ning veel lahutamata abikaasad otsustavad, et see oli jama, selgitavad nn kolmandale isikule ära ja teevad otsuse millega tühistavad või muudavad ülalnimetatud osanike otsust. See tähendab, et nn lahusvara ilma notariaalse tehinguta liigub jälle ühisvarasse tagasi? See ei ole ju võimalik. Äriseadustikus on öeldud, et osa võõrandamine kui see ei ole registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, on võimalik läbi notariaalse tehingu. Seega kui asutaja väitel saab ühisvara selles olukorras jagada "osanike otsusega" ilma notariaalse tehinguta, siis peab seda tehingut ka samas vormis tagasi kutsuda saama. Kuid see ei ole võimalik. Tähendab osa jagamine, mis on abikaasade ühisvaras ja ei ole registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, saab toimuda ainult notariaalse tehinguga. Siis on garanteeritud ka jagamise tulemusena tekkinud osade probleemideta liigutamine notariaalse tehinguga. Igal teisel juhul võib iga notar asuda asjas oma seisukohale. Teine asi on nüüd see kui osaühingu osad registreerida ülalnimetatud väärtpaberite registris. Siis on tõesti olukord, kus ühisvaras oleva osa jagamise tehing ei pea olema notariaalselt tõestatud. Nüüd siis ka Anule vastus: Kui sa tahad olla kindel, et ühisvara jagamise tulemusel tekkinud osad on ka hiljem notariaalselt likviidsed ja tehing ei tekitaks tulevikus võimalike võlausaldajate poolt vaidlustamist ning osade ühisvaraks tunnistamist, siis tee see tehing viisil, mis kindlalt garanteeriks lahusvara tunnistamise igal tasandil.

Asutaja 1.02.2006 13:21 (19 aastat tagasi)

OK. Muudame asja õiguskindlamaks, aga ikkagi eesmärgiga, et oleks võimalikult odav, sest milleks maksta rohkem kui võib maksta vähem. Jääb arusaamatuks Aare mõttekäik, mis puudutab armastuse taas lõkkelelöömist ja soovi omada äriühingu osa uuesti ühisvarana. Õiguslikust vaatenurgast pole sellel mõtet kuna raha jääb nagunii perekonda :) ja väldiks tulevasi arusaamatusi. Kuna äriseadustiku kohaselt võib osa vabalt võõrandada teisele osanikule, siis ma väidan, et abikaasa võib oma osa võõrandada oma abikaasale kuna nad on mõlemad tegelikult selle osa omanikud ehk siis osa suurusega 20 000 krooni jaguneb kaheks võrdseks osaks. Segame siia veel pärimisõiguse, kui mõlemad abikaasad hukkuvad autoõnnetuses. Neist jääb maha 3 last, siis sellisel juhul jaguneb see osa tegelikkuses kolmeks osaks jne. Teeme osa jagamise võõrandamise eesmärgil. Tehing peaks maksma 20 000 krooni puhul 620 krooni + km + avaldusel registrile allkirja tõestamise tasu 10 krooni + km. Ja kõik on väga õiguslik ja kindel. Olen nõus Aare väitega, et vana äriseadustiku kohaselt olid osade suurused põhikirjas määratletud. Muutma ikkagi ei pea kuna see punkt põhikirjas oleks praeguse seaduse kohaselt nagunii kehtetu.

Aare 1.02.2006 15:53 (19 aastat tagasi)

Hea Asutaja, Kui Sa teed osa jagamise siis ühisvara jagamist ei toimi, äärmisel juhul tekib kaks osa, mis ikkagi on abikaasade või siis juba lahutatud kaasade ühisvara.

Anu 1.02.2006 16:09 (19 aastat tagasi)

See on selge, et osa jagamine ja uue osaniku vormistamine toimub notari juures (seal kinnitatud avaldus äriregistrile andmete muutmiseks). Osa jagamisel peab olema teiste osanike nõusolek - osanike otsus. Kuna hääled/osad jagunevad 50:50, on vaja teise osaniku nõusolekut. Põhikirja järgi võib osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada üks juhatuse liige. Kas see tähendab, et selle osanike koosoleku otsuse protokolli allkirjastada võib ka vaid 1 juhatuse liige (kui pole põhikirja vaja osade arvu , suuruse ja häälte arvu muutmise pärast muuta, nagu aru sain). Liiatigi, kui tegu abikaasade ühisvaraga, mis see teise osaniku otsustada on, et soovime oma vara lahus hoida (ei lugenud äriseadustikust osa jagamise kohta välja, et isegi teisel osanikul mingi õigus sellele osale oleks). Kui antud juhul piisab 1 juhatuse liikme allkirjast osanike otsusele, siis kas on vaja veel mingit teise osanikupoolset allkirjakohta? Rääkisime teise osanikuga oma lahutusest ja sellest, et jagame ka oma OÜ osa, teisel ei olnud selle vastu midagi. Järelikult toimunud koosoleku võib protokollida ja juhatuse liikmena allkirjastan osanike otsuse võõrandada osa minu osast. Ja siis saame minna notari juurde. On see nii?

Anu 1.02.2006 16:15 (19 aastat tagasi)

Aarele selle viimase kommentaari juurde - meie loos oleme omavahel lihtsalt kokkuleppele jõudnud osa suuruse ja muu vara jagamise suhtes, aga üldises mõttes on see õige. Enne lahutust saame lihtsalt vara jagada ja pärast viime lahutuspaberid sisse. mina annan abikaasale osa oma osast, siis tema lubab mulle notariaalselt kinnitatud lepingus elatisraha (4 ühist last jäävad minu juurde elama), need tehingud tuleb ühe korraga sõlmida, siis on mõlemal poolel ka kindlustunne, et nahka üle kõrvade ei tõmmata. Suur tänu, Aare ja Asutaja, sain küsimuse enda jaoks hulga selgemaks, mis on konkreetsed tegevused

Asutaja 1.02.2006 16:23 (19 aastat tagasi)

Kallis Anu, osanike otsusele kirjutavad alla osanikud, juhatuse otsusele kirjutavad alla juhatuse liikmed. Teie puhul langevad need kaks omavahel kokku. Juhatuse liikmena sa ei saa üksinda osanike otsust allkirjastada. To Aare, ma räägin kõike eeldusel, et abielu on lahutatud. Vara jagamine toimub poolte omavahelisel kokkuleppel. Jällegi su mõtte keerdkäigud jäävad mulle arusaamatuks. Aga OK, kui osa väärtusega 20 000.- on omandatud abielu ajal. Ja ka jagame selle abielu ajal - näiteks. Tekib 2 osa väärtusega kumbki 10 000.-, nii, ühisvara järgi kuulub mehele 5000.- naise osast ja naisele kuulub mehe omast 5000.-, mis see siis välja teeb? Vastus kummalegi 10 000.-, mis ju nagunii on juba olemas :). Kui on soovi, võin ma veel pikemalt sellest kirjutada, kuigi ma arvan, et nüüd jõuab kohale. To Anu loe eelnevat, kui hakkama ei saa pöördu otse notari poole, õigusbüroosse, advokaadibüroose või konsultatsioonifirma poole. Kuidas võimalused lubavad ja prestiiþikam on :)

Aare 1.02.2006 20:02 (19 aastat tagasi)

Ühesõnaga head inimesed tehke mida tahate. Ühtki osa Te notari juures ühegi avaldusega jagatud ei saa. Ühisvara jagamise leping või abielu ajal abeluvaraleping. Kõik muud kunsttükid jätavad küll osad eri nimedele kuid see on ikkagi abikaasade ühisvara, hoolimata sellest, et üks nagu oleks Anu nimel ja teine "Peetri" nimel. Ja siis kui kunagi Anul on vaja oma osa notariaalse tehinguga müüa siis selgub, et osa on ühisvara ja vaja endise abikaasa nõusolekut. Ja kui "Peeter" satub majanduslikesse raskustesse siis võidalse pöörata nõue vastavas osas ka sellele osale mis on nn Anu nimel kuid mis on poolte ühisvara.

Asutaja 2.02.2006 11:18 (19 aastat tagasi)

Saab. Olen teinud ja olen näinud.

Aare 2.02.2006 14:10 (19 aastat tagasi)

Hea Asutaja jääb tõsiselt arusaamatuks, mis on osa jagamisel pistmist notariaalse äriregistri kandeavaldusega? Kui Sa soovitad teha üleval osa jagamise võõrandamise eesmärgil, siis loodetavasti on ainuke viis kuidas notar seda teeb: jagab selle tehingu käigus vastava ühisvara. Kui nüüd oletada, et selle osa, mida soovitakse jagada nimiväärtus on 20000 krooni, siis tulebki juba ülalnimetatud notari tasu 620 krooni + käibemaks. Ja kõik saab korda ning Anu võib selle asja enda jaoks ära unustada.

Asutaja 2.02.2006 15:01 (19 aastat tagasi)

Teema ammendatud.