ühis või lahusvara.

Sehkendaja 20.04.2006 17:38 (19 aastat tagasi)

Kui ametlikult lahutamata, siis on tõesti tegemist ühisvaraga, millest pool kuulub seaduslikule abikaasale. Kui Teil õnnestub leida väga hea advokaat, saate ehk midagi päästa.

jurist 20.04.2006 19:17 (19 aastat tagasi)

Vale, Sehkendaja. Ühisvara moodustamine ei lõpe mitte abielu JURIIDILISE lahutuse vaid abieluSUHETE faktilise lõpuga. Nii, seisab see täpselt Perekonnaseaduse §-s 15 ning sellisele seisukohale on jäänud ka kohtus arvukates sellekohastes vaidlustes. Muidugi peab abielusuhete faktilist lõppu suutma võimalikult täpselt tõendada, kuid mingiks probleemiks see ei osutu. Copy/paste Perekonnaseadusest: §15. Lahusvara (1) Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud PÄRAST ABIELUSUHETE LÕPPEMIST..

. 20.04.2006 19:47 (19 aastat tagasi)

Kohtus käiku eeldab see kõik ikkagi.

Jurist 20.04.2006 20:38 (19 aastat tagasi)

eeldab tõesti. Ja kohus lahutusprotsessides fikseerib harilikult otsuses ära ka abieluliste suhete lõppemise aja. Näiteks notaril puudub võimalus kontrollida, millal abielulised suhted lõppesid ning nõuab kohtuotsust või "juriidilise abikaasa" nõusolekut. Kuid PeS § 15 lõike 1 redaktsioon (mis ongi tegelikult nagu rohkem juhis kohtule) ei jäta siin mingit manipuleerimisruumi

Sehkendaja 20.04.2006 23:16 (19 aastat tagasi)

Tead "jurist", kui Sa oled jurist, siis tead isegi, et seadusetäht selle jaoks ongi, et seda mitut pidi väänata. Ja ilma kohtuta siin ju ei pääse nii ehk naa. Ja kohus venib aasta, kaks, kolm, ja vaene muudkui tõestab ja ootab ja maksab juristile. Nii see ikka ei lähe, et vaene kannatanu võtab Sinu poolt osundatud seaduselõigu, lehvitab seda teise poole ees ja asi korras.

M 21.04.2006 08:41 (19 aastat tagasi)

irww, Väike Vemmal on kadunud ning Sehkendaja tema funktsioonid üle võtnud, levitades sama lolle jutte. Seo mõlemad kokku ning pane vastuvoolu ujuma. Eks 1-2 tola pea ikka igas portaalis olema.

Mänd 21.04.2006 13:09 (19 aastat tagasi)

Foorumis on ka "Ärapanija", kuid siin vajatakse abi (teadmiste ja kogemuste järgi) mitte soovitusi keda saata vastuvoolu ujuma. Kui on tegemist millegi tõestamisega, siis notar on olemasolevate dokumentide alusel olukorrast järelduse tegija. Tõestamine on kohtu osa. Võiks siiski kontrollida võimalusi notari juristi juures. Võib-olla on abi Juristi kommentaaris nimetatud võimalusest, et "juriidiline abikaasa" tuleb notari juurde allkirja andma, et ostetetud maja ei kuulu abielu ühisvarasse.

Sehkendaja 21.04.2006 14:17 (19 aastat tagasi)

Olen nutika Väikse Vembla siinsetest lollidest ohvritest juba piisavalt kuulnud ja pean ütlema, et on teine üks õige nutikas sell, kui on siit nii suure hulga tobukesi leidnud, kes olid nõus talle maksma (!!!!). Juristile ja teistele temasugustele kirjatähenämmutajatele julgen küll öelda, et kui asjalood alati paberi järgi käiksid, ei oleks aastatepikkusi kohtuvaidlusi. Usun, et paljud on minuga nõus.

kkk 21.04.2006 16:38 (19 aastat tagasi)

Teemaalgataja küsimus oliselge ning konkreetne: Kas pärast abielusuhete faktilist lõppu (kuid enne abielu juriidilist lahutamist) soeatud vara on ühis- või lahusvara. "Jurist" andis sellele selge ning ammendava vastuse: Saa on lahusvara". Kuid ilmselge puudega Sehkendaja kukub siin midagi rääkima istungi venitamistest ja paljust muust, mida pole üldsegi küsitud. Ja paras, et talle koht kätte näidati. Ta "juriidilisi" tobedusi võib siin ka teiste teemade alt lugeda.

Shkndj 21.04.2006 21:24 (19 aastat tagasi)

Mis kohakättenäitajad te a-d ja M-a ja kkk-d siin ikka olete? Kui kõik asjad ainult seadusetähe järgi käiksid, poleks pärisjuristidel (mitte siinsetel selle nime all esinejatel) ja advokaatidel tööd ja ka kohtute järjekorrad poleks hiidpikad. Seda teavad kõik need, kes oma "lihtsate ja üheselt mõistetavate" probleemidega aastaid tõestama peavad, et nad mitte eeslid pole. Ja kellelgi siinkommenteerijatest pole mõtet end teistest targemaks pidada, vähemalt mitte senikaua kuni me kõik siin anonüümselt kommenteerime.

k 22.04.2006 07:30 (19 aastat tagasi)

Mul kahtlane tunne ete Sehkendaja ning Uhhamuhha ongi Vemmal.

Sehkendaja 22.04.2006 10:58 (19 aastat tagasi)

Ma olen aru saanud, et Vemmal oli see nutikas mees (või naine), kes k-sugustel rumalukestel naha üle kõrvade tõmbas. Mina kahjuks (või õnneks) nii nutikas ei ole. Olen vaid üks siinsetest anonüümseks jääda soovivatest kommentaatoritest nagu Sinagi k. Ja võtan sõna ainult nendel teemadel, millega on endal tulnud tegemist teha. Usun, et keegi siin oma muredest rääkija ei ole nii rumal, et vastuseid ainutõena võtab. Küll aga võivad siinsed erinevad kommentaarid abivajaja otsa peale aidata. Ja võrdsed oleme oma anonüümsuses siin kõik, sest ma ei näe, et keegi siinsetest kommenteerijatest (mina kaasaarvatus) oma diplomiga lehvitaks.

Kratt 24.04.2006 08:41 (19 aastat tagasi)

Sehkendaja on küll Väikese Vemblaga äravahetamiseni sarnane. Mõlemad topivad oma nina sinna, millest nad kõige vähemalgi määral midagi ei jaga. Mäletan, kui Vemmal ühes oma viimastest sõnavõttudest ei suutnud kuidagi aru saada, milline on elatisehagi kohtualluvus ning sõimas oma lapsikul viisil neid kes talle seda selgitada püüdsid; samamoodi üritab ka Sehkendaja siin sopafoorumis kuulsaks saada.

tädi 24.04.2006 09:29 (19 aastat tagasi)

minul tekkis küsimus seda kõike lugedes et mida loetakse abielusuhteks siiski.kui ollakse abielus paberite järgi sisuliselt aga on kogu materiaalne koorem ühe abielupoole kanda, lapsi pole ja üks abikaasadest peab üleval tööjõuvõimelist abikaasat kes aga laiskuse pärast tööd teha ei viitsi siis kas see on abielusuhe kus võib nõuda nn. ühisvara mida üks abikaasdest ainult loob?

ert 24.04.2006 09:41 (19 aastat tagasi)

See kõik on fakti ning hinnangu küsimus, kuid tädi leiab vastuse oma küsimusele Perekonnaseaduse § 19 lg 2 punktist 2 mille kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel. Lahusvarana on juriidilise abielusuhte jooksul soetatud vara käsitletav üldjuhul vaid siis, kui pooled elavad ning majandavad eraldi.

Sehkendaja 24.04.2006 12:11 (19 aastat tagasi)

Kui mina olen lapsik, siis kuidas nimetada neid, kes on siin nii palju kirgi kütnud Vembla poolt häbistatud tegelased? Üks neist oled arvatavasti Sina, Kratt. Kordan veel kord, et see seadusepunkt, mida "jurist" (nagu meie kõik siin) püha lehmana nimetas, on loomulikult väga tore. Aga praktikuna küsin, kas keegi neist, kel abielusuhted on selle punkti järgi lõppenud, kel on lahutus- ja ühisvara jagamise protsess pooleli (ning varandus loomulikult ka konkreetselt üles loetud) julgeb enne abielulahutuse jõustumist hakata endale maja soetama. Kohtuveskid jahvatavad kohutavalt aeglaselt ja õigus või õiglus jõustub alles pika aja pärast. Aga tühja kah, jääge siia abivajajaid eksitama ning ärge jumala pärast teie arvamusest erinevat taluge. Kusjuures, Kratt, tänan võrdluse eest, aga see on liiga suur au, sest nagu ma aru olen saanud, olete te paljud sellele kuulsale Vemblale vabatahtlikult maksnud.

asd 24.04.2006 15:41 (19 aastat tagasi)

Vaene, vaene Sekhendaja. See vist ainuke koht, kus talle tähelepanu pööratakse...

Uhhamuhha 26.04.2006 16:49 (19 aastat tagasi)

Kirjutaks siis kah mõned mõtted, lootes taastada normaalset, edasiviivat ning kuhugijõudvat arutelu. Alustaks sealt, kus jurist pakkus oma variandi. Väide siis selline, et lahusvara hakkab tekkima peale abielusuhte lõppemist (PerekS §15 lg1). Selle kohta olevat palju praktikat ja kohtuotsuseid. Uurisin siis kõige väärtuslikemaid lahendeid riigikohtulahendite hulgast. Ei leidnud ühtki sellist, mis defineeriksid väljendit abielusuhte lõppemine. Mina järjestaks nii ja tõmbaks paralleelid. Abielu ---> õigussuhe ----> abielusuhe Abielu lõppemine ----> õigussuhte lõppemine ------> abielusuhte lõppemine Miks sellised paralleelid, seetõttu, et abielusuhte mõistet pole lahti seletatud perekonnaseaduses. Tuleks uurida, mida seadusandja selle mõiste all tegelikult mõtles. Võib olla tõesti on juristi väide õige ning vaieldamatu. Ei tea, kogemus puudub. OK. Oletame, et juristil on õigus. Siis tuleks teha ettepanek, et PerekS §14 lg1 oleks sõnastatud järgnevalt: Abielusuhte kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Mitte aga abielu kestel nagu see on praegu. Veel väidab jurist, et abielsuhte lõppemise hetke tuleb tõendada ning et see pole mingi probleem. Siinkohal vaidleks veidi vastu. Tean reaalset situatsiooni, kus mees ja naine elavad koos ühe katuse all, kuid kummalgi on oma elu. Abielu on lahutamata. Lahku ei saa kolida puht majanduslikel põhjustel. Kuidas tõendada nn abielusuhte lõppemist, kui abieluleping on kehtiv? Kardan, et väitest, et magame eraldi voodites ja ostame kumbki ise endale süüa ja elame nagu kaasüürilised, ei piisa. Mida ootaks? Kohtulahendeid. Abielusuhte definitsiooni. Loogilist teema arutelu. Kui kellelgi on midagi lisada, vastuväited, on oodatud.

hgf 26.04.2006 17:41 (19 aastat tagasi)

Sa Uhhamuhha uuri Perekonnaseaduse eelnõu seletuskirja ning konsulteeri näit. E. Salumaa, P. Kama, või V. Kõve jt. Ära siin oma totrusi näita. Muidugi, selle punkti ümber on vaidlusi palju ning Riigikohtus nad menetlusluba ei saa, kuna mingilgi moel pole materiaalõiguse norme rikutud. Normi mõte on sõnaselge ning ei räägi mitte abielulahutusest vaid abielusuhete lõpust. Veel parem, mine kõrgkooli ning õpi seda perekonnaõiguse loengutes.

student. 26.04.2006 17:53 (19 aastat tagasi)

Soovitaks Uhhamuhhal samuti mingitpidi hankida näit. Tartu Ülikooli perekonnaõiguse konspekt. Seal on samuti see küsimus täpselt lahti räägitud: "Pärast faktiliste abielusuhete lõppemist omandatud vara on abikaasa lahusvara". Sellest et notarid nõuavad täiendavaid tõendeid (näit. kohtuotsust või kokkulepet) juhul, kui rahvastikuregistri andmetel on kinnis- või registrivara soetatud abielu juriidilise kehtivuse ajal, ei muuda pärast abielusuhete lõppu soetatud vara veel ühisvaraks.

Uhhamuhha 26.04.2006 18:32 (19 aastat tagasi)

Nagu oligi oodata kahjuks. Tolerantsi kallid järelkirjutajad, tolerantsi. See, mille te koolipingist saate on üks asi, ka ise tuleb mõtlema hakata mingil ajal. Kui te arvate, et diplomist piisab, siis good for you ning edu teile teie tegemistes. E.Salumaa joonistatud kotlette on kindlasti paljud näinud, minu teada praeguseks on ta pensionil ja tõsi ta on, tark mees ning kahjuks tema paljud perekonnaseaduse muutmise ideed lükati tagasi kuna peeti õigeks saksa õigust kopeerida. Kindlasti oleks perekonnaseadus palju loogilisem ning ka arusaadavam. Tore, et tead lektoreid ja mõningaid autoreid. Normi mõte kui selline, ei ole sõnaselge, kui käivad vaidlused nagu isegi räägid. Jah, konspekt targutab seadusele järele. Lisaks siiski: konspekt ei asenda seadust. Hagiavaldust koostades loomulikult võite viidata autoriteetsete autorite selgitustele. Nõus, kõik teevad seda. Aga siiski, kui sul on see konspekt, äkki kirjutad mulle sealt selle definitsiooni, mida ootan ning keegi veel ülalkirjutanutest. Ja def. ning kohtulahendid siis täpse viitega ja ma ei võta sellel teemal enam sõna.

! 26.04.2006 19:23 (19 aastat tagasi)

Tsiviilasi nr. 2-1185/04 I Hagiavalduse sisu ja hageja nõue Kohtule 09.07.2004.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu lahutatud Kohtla-Järve Linnakohtu 03.12.1990.a. otsusega. Kohtla-Järve Linnakohtu 29.07.1991.a kohtuotsusega jagati ka abikaasade ühisvara. Hageja registreeris abielulahutuse Perekonnaseisuametis 28.06.2004.a. Peale abielusuhete lõppemist 12.12.1995.a. omandas hageja maja aadressil xxx ja korteri aadressil xxx. Maja ja korteri ostis hageja oma ja ema rahalistest vahenditest, kostja maja ja korteri ostmisel ei osalenud. Hageja palub tunnistada maja aadressil xxx ja korter aadressil xxx tema lahusvaraks. III Kohtuotsuse põhjendused Kuulanud ära hageja seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 231 lg 6 kohaselt tagaseljaotsuse põhjendused võib esitada lihtsustatud vormis. Vastavalt Perekonnaseaduse § 15 lg 1 on abikaasade lahusvaraks tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Hageja seletuste kohaselt omandas ta maja asukohaga xxx ning korteri asukohaga xxx pärast poolte abieluliste suhete lõppemist. Kostja nimetatud vara soetamises osalenud ei ole. Hagi on samuti tõendatud hageja poolt hagiavaldusele lisatud tõenditega /tl 2-7, 16,18, 26- 39/. Eelpooltoodud alusel ja juhindudes PkS § 15 lg 1 ja TsMS § § 201, § 202 lg 1, § 203 lg 1 ja lg 2, § 205, § 224, § 297 lg 1, § 300 lg 1 rahuldab kohus hagi.

f 26.04.2006 20:55 (19 aastat tagasi)

Rajaste on hull.

!-le 26.04.2006 21:00 (19 aastat tagasi)

Loe nüüd esimest kirja ja vaata, mis on siin teisiti. Kõik. Sinu poolt toodud näites on ju abielu LAHUTATUD 1990 ja ühisvara jagatud 1991.

fghj 26.04.2006 21:19 (19 aastat tagasi)

APEK-i kohaselt JÕUSTUS abielulahutus pärast selle registreerimist Perekonnaseisuametis. Kuna kohtuistung toimus 1991 (PkS kehtib alates 1995), siis jõustus lahutus 2004 pärast selle registreerimist. Aga vara soetati ju mitu aastat varem, kui pooled olid juriidiliselt kehtivas abielus.

fghj 26.04.2006 21:20 (19 aastat tagasi)

APEK-i kohaselt JÕUSTUS abielulahutus pärast selle registreerimist Perekonnaseisuametis. Kuna kohtuistung toimus 1991 (PkS kehtib alates 1995), siis jõustus lahutus 2004 pärast selle registreerimist. Aga vara soetati ju mitu aastat varem, kui pooled olid juriidiliselt kehtivas abielus.

! 26.04.2006 21:27 (19 aastat tagasi)

Uhhamuhha-le Tõin selle näite sellepärast, et oli käepärast olemas ja omab sama sisu ja otsus millele kohus toetus ja otsuse tegi on ju sama teema mis siin. Aga võta ise Kohtulahendite register lahti ja uuri lahendeid.

kp 26.04.2006 21:33 (19 aastat tagasi)

fghj-l on õigus. Veneaegse APEK-i (kehtis kuni 1995) kohaselt jõustus kohtus läbi viidud abielulahutus peale kohtuotsuse registreerimist perekonnabüros. Mitmed jätsid selle tegemata ning jäid endiselt juriidilisse abiellu (kohtuotsusest sõltumata). Kuna 1990a. kohtulik lahutus registreeriti alles 2004 olid nad kuni sinnamaani tõesti kehtivas abielus.

Uhhamuhha 27.04.2006 13:10 (19 aastat tagasi)

Selle näite puhul on lahutus (kohtulik) siiski toimunud. Lõplik vormistamine tolle aja seaduste kohaselt oli bürokraatiline formaalsus (süüdistaks andmebaaside puudumist). Uues PerekS eelnõus on abielusuhete lõppemise teemat korralikumalt lahatud. § 67. Abielusuhete lõppemine (1) Kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. (2) Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. (3) Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu. Kohus võib anda pooltele leppimisaja tähtajaga kuni kuus kuud. Ja lahusvara. § 50. Lahusvara (1) Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. (2) Abikaasa lahusvara moodustavad esemed: 1) mis on seotud abikaasa isikuga ja mis ei ole tehinguga üleantavad; 2) mille abikaasa omandab pärimise teel või tasuta käsutuse alusel, kui pärandaja testamendi või pärimislepinguga või kinkija tahteavaldusega on määratud, et omandatud vara jääb selle abikaasa lahusvaraks; 3) mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka. (3) Abieluvaralepinguga võib tunnistada lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid või abikaasale enne varaühisuse tekkimist kuulunud vara. (4) Abikaasa valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul. (5) Varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Kolmandate isikute suhtes kehtib varaeseme kuulumine abikaasa lahusvara hulka ainult §-s 44 sätestatut järgides.

veni 27.04.2006 20:46 (19 aastat tagasi)

olen ise lahutuse kõige kupatusega läbi teinud.see väga pikk,närvesööv ja kallis.kalliks ajavad asja meie palgatud advokaadid.iga kohtuskäik või iga tund on ju nende teenistus.loll peab olema,kes ära ei kasuta.ise tegin kompromiss ettepaneku.vastase advokaat oskas seda ka kahe istungi jagu venitada edasi.lõpuks ikka nõustus.