UT Huvitav küsimus (eelkõige filoloogiline)

Kaitsepolitseiamet 19.04.2000 00:24 (25 aastat tagasi)

Hr Kalle Kulbok Vastuseks Teie kirjale teatame, et kriminaalkoodeksi paragrahvi 62 lõike 1 mõtte kohaselt moodustab kuriteokoosseisu Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud tegevuse ebaseaduslik abistamine. Eeldatakse, et Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud tegevus toimuks riigi ametlikku poliitikat ja seisukohti eirates. Eesti seaduste ühtlustamine Euroopa Liidu õigusega on riigi ametlik välispoliitiline suundumus, mille on põhimõtteliselt heaks kiitnud nii vabadel valimistel valitud Riigikogu kui ka Vabariigi Valitsus. Seega tegutseb riik vabatahtlikult Euroopa Liiduga võimalikuks liitumiseks. Küsimuste osas, mis seonduvad riigi välispoliitiliste suundumustega, palume Teil pöörduda Välisministeeriumisse. Lugupidamisega,<BR> Arnold Sinisalu Politseidirektor

Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakond 19.04.2000 00:25 (25 aastat tagasi)

Austatud hr. Kalle Kulbok, Euroopa Liiduga võimalik liitumine on seaduse tasandil tunnustatud riigieelarves, kus kajastuvad summad eurointegratsiooniks. Juhime Teie tähelepanu kriminaalvastutusele võtmise küsimuses asjaolule, et õiguse (antud juhul kriminaalkoodeksi sätte) kehtivus eeldab lisaks formaalsele kehtestamisele ka selle sätte tunnustatavust (legitiimsust). Eesti avalik arvamus ei ole selgelt Euroopa Liiduga ühinemise vastu, mistõttu ka karistuse kohaldamine suure hulga riigiametnike suhtes ei langeks kokku ühiskonna enamuse arvamusega ega vastaks seetõttu põhiseaduses sätestatud õigusriigi põhimõttele, mis nõuab nii kindlust õiguslike tagajärgede kohaldamise suhtes isiku tegevuse eest, põhiõiguste (antud juhul isikuvabaduse ja isikupuutumatuse) kaitset kui ka nende kitsendamisel proportsionaalsuse põhimõtte järgimist. Lugupidamisega,<BR> Ülle Madise<BR> Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja Oliver Kask<BR> Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna nõunik

Vabariigi Presidendi Kantselei 19.04.2000 00:27 (25 aastat tagasi)

Lp hr Kalle Kulbok Teie poolt Vabariigi Presidendi Kantseleile saadetud järelepärimisele Eesti Vabariigi võimaliku liitumise kohta Euroopa Liitu teatan, et eesmärk Eesti järk-järguliseks integreerimiseks Euroopa Liitu on leidnud kajastust 1. augustil 1995 Riigikogu poolt ratifitseeritud Euroopa Ühenduse ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelises assotsieerimise lepingus (Euroopa lepingus). Lugupidamisega,<BR> Mall Gramberg, õigusosakonna juhataja

Justiitsministeeriumi karistusõiguse osakond 19.04.2000 00:28 (25 aastat tagasi)

Hr. Kalle Kulbok Eesti liitumisest Euroopa Liiduga Vastuseks Teie arvutipostiga saabunud kirjale 10. 05. 2000 teatame järgmist: Eesti Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistamiseks ja liitumiseelse strateegia aluseks on järgmised dokumendid: 1. Euroopa leping e Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vaheline assotsieerumisleping (RT II 1995, 22-27, 120); 2. Eesti avaldus soovist saada Euroopa Liidu liikmeks 28. 11.1995; 3. Komisjoni arvamus Eesti Euroopa Liidu liikmeks astumise avalduse kohta (juuli 1997 a); 4. Vabariigi Valitsuse tegevuskavad Eesti integreerumiseks Euroopa Liitu (alates 1996 aastast). Vastavalt põhiseaduse §-le 123 kohaldatakse välislepingu sätteid, kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepinguga. Mis puutub kriminaalmenetluse alustamise või alustamata jätmise küsimustesse, siis see ei kuulu Justiitsministeeriumi kompetentsi. Vastavalt KrMK §-le 93 alustab kriminaalmenetlust uurija või prokurör. Lugupidamisega,<BR> Einar Hillep<BR> Karistusõiguse osakonna nõunik

Kalle Kulbok 25.04.2000 00:29 (25 aastat tagasi)

Lp. Arnold Sinisalu Teie kirjast ilmneb, et a) mingi õigusaktiga on sätestatud Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud tegevuse abistamise seaduslikkus; b) riigi ametlik poliitika ja seisukohad näevad ette Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud tegevuse. Olen väga tänulik, kui osundate, millise õigusaktiga on sätestatud Euroopa Liiduga võimalik liitumine (eirates põhiseaduse § 1), kuivõrd see võimaldab käivitada põhiseadusliku järelevalve protsessi. Samuti ootan kommentaare kõnealuses küsimuses kõigilt teistelt adressaatidelt. Käsitlegem käesolevat kirja märgukirjana avaldustele vastamise seaduse (RT I 1994, 51, 857; RT I 1996, 49, 953) mõttes. Mõistagi piisab vastusest elektroonsel kujul. Lugupidamisega Kalle Kulbok

Kaitsepolitseiamet 26.04.2000 00:31 (25 aastat tagasi)

Lugupeetud Kalle Kulbok Meil ei ole täienduseks midagi lisada eelmisele vastusele ja soovitame endiselt Teie poolt esitatud küsimuses pöörduda Välisministeeriumi või Vabariigi Valitsuse poole. Lugupidamisega<BR>Arnold Sinisalu

Kalle Kulbok 12.06.2000 00:31 (25 aastat tagasi)

Mitmed valitsusasutused on eiranud avaldustele vastamise seaduse (RT I 1994, 51, 857; RT I 1996, 49, 953) sätteid, ilmselt unustades valitsusasutuste asjaajamiskorra alustes (RT1 1996, 56, 1039) sätestatud arvutipostiga saabunud kirjade registreerimise nõude. Nii ei ole vastamist vajalikuks pidanud ka valitsus ja välisministeerium, kuigi kaitsepolitsei arvates lasub just neil sellele küsimusele vastamise kohustus. Põhiseaduskomisjon on vastavalt avaldusele vastamise seaduse § 3 lõikele 3 teatanud, et nad pikendasid minu märgukirjale vastamise tähtaega sama paragrahvi lõikes 1 märgitud tähtaja (ühe kuu) võrra. Vastuse on teele saatnud mitmed justiitsministeeriumi töötajad ja Mall Gramberg Vabariigi Presidendi kantseleist (vt. lisatud vastused). Kõik nad kinnitavad, et Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse vähendamine on sätestatud erinevate õigusaktidega, mistõttu õiguskantsleril lasub kohustus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus (tal lasub oma tegevusetusega toime pandud teo tõttu esmaselt vastutus allnimetatud kriminaalkoodeksis sätestatud kuriteo tunnustel). Kalle Kulbok Ootan endiselt vastust oma elektronpostkasti...

Kaido Kärner 13.06.2000 00:47 (25 aastat tagasi)

> Juhime Teie tähelepanu kriminaalvastutusele võtmise küsimuses asjaolule, et õiguse (antud juhul kriminaalkoodeksi sätte) kehtivus eeldab lisaks formaalsele kehtestamisele ka selle sätte tunnustatavust (legitiimsust). Eesti avalik arvamus ei ole selgelt Euroopa Liiduga ühinemise vastu, mistõttu ka karistuse kohaldamine suure hulga riigiametnike suhtes ei langeks kokku ühiskonna enamuse arvamusega ega vastaks seetõttu põhiseaduses sätestatud õigusriigi põhimõttele, mis nõuab nii kindlust õiguslike tagajärgede kohaldamise suhtes isiku tegevuse eest, põhiõiguste (antud juhul isikuvabaduse ja isikupuutumatuse) kaitset kui ka nende kitsendamisel proportsionaalsuse põhimõtte järgimist. irv ... eesti avalik arvamus ei ole selgelt puskariajamise ja salaviinamyygi vastu, mistottu ka sellevastaste sa"tete kohaldamine suure hulga kodanike suhtes ei langeks kokku yhiskonna enamuse arvanusega ega vastaks seet6ttu ...... :) kaido

Kalle Kulbok 14.06.2000 00:48 (25 aastat tagasi)

Saadan teadmiseks ka RK põhiseaduskomisjoni vastuse: Liia Hänni oma vastuses teatab, et "riigi poliitiliste juhtorganite" poolt kavandatav Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse Brüsselile delegeerimine on suunatud Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse tagamisele. Euroopa Liitu astumine olevat põhiseadusega kooskõlas (erinevalt <A HREF="http://www.just.ee/pohiseadus/17euroopa_liit.htm" TARGET="_blank">arvas aga justiitsministeeriumi ekspertkomisjon</A>: "Komisjon on oma töö tulemusena jõudnud seisukohale, et kehtiv põhiseadus ei võimalda Eestil astuda Euroopa Liitu..."). - - - <I>Austatud hr. Kulbok,<BR> 14.06.2000 nr. 2-6/771</I> <I>Vastuseks Teie e-kirjale 25. aprillist 2000 teatame järgmist:</I> <I>Esindusdemokraatia tingimustes määravad riigi välispoliitilised prioriteedid parlamendis esindatud erakondade programmilised seisukohad, mis on toetust leidnud vabadel valimistel. Need kajastuvad ka Riigikogu poolt vastu võetud õigusaktides. Näitena võib tuua Riigikogu poolt 1. augustil 1995.a. ratifitseeritud Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (RT II 1995, 22-27, 120). Selles välislepingus on fikseeritud lepinguosaliste ühe eesmärgina Eesti integreerumine Euroopa Liitu (vt. lepingu art. 1). Eesti riigi poliitiliste juhtorganite poolt fikseeritud välispoliitilised prioriteedid on põhiseadusega kooskõlas ja suunatud Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse tagamisele. </I> <I>Lugupidamisega Liia Hänni<BR> Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees </I> - - - Kõnealune leping on erinevate ametnike tõlgendusel võimaldanud aziotaazhi Eesti Euroliitu astumise otsustatuse üle. Õiguskantsleri hinnangul olevat selline tõlgendus ekslik ja vastuolus PS §-ga 123. Ilmselt tuleb eeldada, et "lõppeesmärgi" saavutamiseks tuleb kõrvaldada PS § 1 teine lause (Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu). Seda saab teha vaid rahvahääletusel. Enne sellist põhiseaduse muutmist rahvahääletusel on igasugune konkreetne tegevus EL astumiseks (näiteks Eesti avaldus soovist saada Euroopa Liidu liikmeks 28.11.1995) vastuolus põhiseadusega ning sel tegevusel on KrK § 62 tunused. Küll võiks Euroopa Liitu astumist teoreetiliselt arutada ja kavandada ka PS § 1 muutmist. Arutelu peaks toimuma aga lähtudes küsimusest "Kas vähendada Eesti riiklikku iseseisvust ja sõltumatust?" ning EL astumist ei tohi käsitleda otsustatud asjana. [lepingu preambula: rõhutades asjaolu, et Eesti lõppeesmärgiks on saada Euroopa Liidu liikmeks ning et käesoleva Lepingu kaudu loodav assotsiatsioon aitab Poolte arvates Eestil seda eesmärki saavutada; ja artikkel 1: Käesoleva assotsiatsiooni eesmärkideks on: ..... - luua sobiv raamistik Eesti järk-järguliseks integreerumiseks Euroopa Liitu. Eesti teeb tööd selleks vajalike tingimuste täitmiseks,] Kalle

Anto Veldre 19.06.2000 00:55 (25 aastat tagasi)

"Kaido Kärner" wrote: > eesti avalik arvamus ei ole selgelt puskariajamise ja salaviinamyygi vastu, mistottu ka sellevastaste sa"tete kohaldamine suure hulga kodanike suhtes ei langeks kokku yhiskonna enamuse arvanusega ega vastaks seet6ttu ... :) Ehk, kui sama teemat edasi arendada, siis ideaalset riiki niipea veel ei paista. Ikka on seadusi, mida ei täideta, ikka on tegusid, millele leitakse karistus vaatamata sellele, et seadust pole (karistades millegi muu eest). Ikka on võrdsemaid, kelle poolt nurka kusemist tolereeritakse pisut ulatuslikumalt kui sama tegevust sooritatuna kellegi teise (hmm, näiteks minu) poolt. Mina realistina vaatlen ka demokraatiat kui suurt mängu, mille eesmärgiks on üha kaugeneva ideaali poole liikuda. Toda teist 70-astast mängu, kus ideaal üha lähenes, ka enam mängida ei saa, muud third party mängud aga, näiteks eesnahku lõhkuvad või Talebani hurtade kodumaalt imporditud, on eestlase natuurile reeglina pisut vastumeelt ;-) igaühe oma asi muidugi ... Tuntud juristivaenuliku isikuna tahaksin siiski parastada, et kui see õnnis olek (demokraatia) kord pärale jõuaks, kus seadusi täpselt ja punktipealt täidetaks, siis kaoks ka vajadus tõlgendamise järele ning päris suur hulk juristiharidusega inimesi peaksid ümber kvalifitseeruma ... kas selles olukorras ongi neil otstarbekas liiga kiiresti ideaali poole sammuda ;-) Anto. P.S. (kirja kolmas osa, Kartaago hävitamise eesmärki teeniv) Et kui juba jutt puskarile läks, siis kellegi hr Looduse avaldused puskariajamise kohta on igatahes tunduvalt mõistlikumad, kui sama, lugupeetud isiku väljaütlemised IT turvapoliitika kohta (rahvaloendus, simpeli deanonümisatsioon).

Kaido Kärner 20.06.2000 01:03 (25 aastat tagasi)

> eesti avalik arvamus ei ole selgelt puskariajamise ja salaviinamyygi vastu, [..jutt ideaalidest kustutatud..] et anto, mida sa selle jutuga oelda tahtsid? peale selle, minu kommentaar puskariajamise kohta oli parafraas eelnenud jutule, sa aga rebisid ta julmalt kontekstist valja ... ;( kaido

Anto 20.06.2000 01:08 (25 aastat tagasi)

In ee.euro "Kaido Kärner" <kaido@tradenet.ee> wrote: et anto, mida sa selle jutuga oelda tahtsid? peale selle, minu kommentaar puskariajamise kohta oli parafraas eelnenud jutule, sa aga rebisid ta julmalt kontekstist valja ... ;( Ma püüdsin näidata, et puskariajamine ei ole ainus nn "reaalsus", et neid on muidki. Ajasin asja , et Kalle võitlusele tuuleveskitega pisutki kommentaari pakkuda. Ei muud. Süstematiseerisin pisut fakte ;-) Anto