TMS ja isiklik kasutusõigus

Peeter 12.01.2007 13:43 (18 aastat tagasi)

Täituril on õigus võlgniku vara arvelt Sissenõudeid rahuldada. TMS mõistes vara võiks olla rahas hinnatavad asjad ja õigused. TMS § 58 Välisvääringus nõuded ja muud õigused arvutatakse täitemenetluses ümber Eesti kroonidesse Eesti Panga ametliku vahetuskursi alusel nõude rahuldamise või tulemi jaotamise või jaotuskava koostamise päeva seisuga. Kas isiklikku kasutusõigust saaks arvutada ümber rahalisse vääringusse ja kas selle suhtes saab täitemenetlust läbi viia, on keerukam küsimus? Näiteks tunneb VÕS kasutuseelist ja sellest saadavat tulu. Ka riigikohus on leidnud, et eluruumi kasutamisega kaasnevad alati kasutuseelised. VÕS järgi võib isikult kasutuseeliseid välja nõuda, mida saab hinnata keskmiste üüri-rendihindu aluseks võttes. Näiteks täitur leiab kinnisvarahindamise alusel, et antud kasutusõiguse eest makstakse turul üüri keskmiselt 4000 krooni kuus. Kas ja kuidas edasi- arestib, müüb õiguse avalikul enampakkumisel jne...justkui oleks võimalik.

lammas 12.01.2007 13:56 (18 aastat tagasi)

Ok, aga kuidas täitur saaks takistada selle kasutusõiguse lõpetamist?

Peeter 12.01.2007 14:02 (18 aastat tagasi)

Küsid, kuidas täitur teooriat praktikas rakendada kavatseb? Sellele küsimusele oskab ehk ainult konkreetne täitur ise sulle vastata.

lammas 12.01.2007 14:05 (18 aastat tagasi)

Ja kui see kasutusõigus on selle võlgniku ainuke vara ja peavari, kas üldse mingi õigus, või seadus päästab teda kodutuks jäämisest?

Peeter 12.01.2007 14:15 (18 aastat tagasi)

Põhimõtteliselt peavari ja muu hädavajalik peaks alles jääma. Loe ise TMS § 66 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12769829 Leian, et kui juba kohus kedagi otse tänavale tõsta ei või (riigikohtu lahend) , siis ei peaks põhimõtteliselt seda ka täitur teha tohtima. Kui täitur arestib selle õiguse, mis on eluruumi kasutamise aluseks, tuleks esitada hagi vara arestist vabastamiseks ja kohus lõppastmes otsustab. Võiks väita, et tegu on sisuliselt väljasõtmisega, seda teist eluruumi vastu mitteandmise tingimustel, mis peaks olema üksnes kohtu pädevuses ja täituril võimalik üksnes vastava kohtuotsuse alusel.

lammas 12.01.2007 14:21 (18 aastat tagasi)

Tänan, abistamast.

Peeter 12.01.2007 14:47 (18 aastat tagasi)

Palun. Täitemenetluse eesmärgile tuleks rõhuda. Selleks ei saa olla põhiseadusega kaitstud õiguste rikkumine. TMS § 66 põhimõtteliselt neid võlgniku põhiõigusi kaitsebki.

lammas 12.01.2007 15:17 (18 aastat tagasi)

Nojah, aga seal ei ole sõnagi ulualusest, on majapidamistarbed, voodi, millega võid ka kuuse all olla.

Peeter 12.01.2007 15:58 (18 aastat tagasi)

kui TMS ei näe ette, siis põhiseadusest tuleb lisa võtta. TMS ei luba sõnaselgelt kedagi kuuse alla ajada. PS § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. § 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus § 33. Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Juurde võiks lisada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.10.2000.a otsus nr 3-2-1-104-00 Kust tuleneb, et kuuse alla kedagi tõsta ei saa ja kohus peab abivajava isiku kaitsele asuma. Kokkuvõtteks arvan veel, et arestist vabastamise üheks motiiviks võiks olla ka kasutusõiguse isiklik iseloom. Isiklikku laadi õigust ei saa täitur edasi anda ka kõige parima tahtmise juures.

puuk 15.01.2007 13:59 (18 aastat tagasi)

Huvitav, kas täituril on õigus sellel kasutusõigusel läbiotsimisi korraldada?

Peeter 16.01.2007 14:35 (18 aastat tagasi)

kuidas sinu küsimust tuleks mõista?

puuk 16.01.2007 15:44 (18 aastat tagasi)

tms. §28

Peeter 16.01.2007 16:08 (18 aastat tagasi)

see norm reguleerib üksnes ruumide, maatüki ja võlgniku läbiotsimist, millised om teatavsti materiaalset liiki nähtused ja seal on võimalik läbiotsimist (politseis analoogselt isiku ja asjade läbivaatus) korraldada. õigus materialiseerub üksnes paberkandjale kantuna. Aga ehk lammas valgustab, kust allikast talle see isiklik kasutusõigus üldse tuleneb?

Peeter 16.01.2007 16:11 (18 aastat tagasi)

Isikliku kasutusõiguse kohta soovitan lugeda iseseisvalt V.Kõve ja P.Pärna asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaande lk-d 330-333.

Suido 16.01.2007 22:56 (18 aastat tagasi)

Mina soovitaksin lugeda ikka uut kommenteeritud väljaanet, koos rakenduspraktikaga, mille autor on P.Pärna ainuisikuliselt. Las Peeter loeb ise seda 10 aastat vana rohelist raamatut.

Peeter 20.01.2007 14:03 (18 aastat tagasi)

:) sa teinekord siis kingi ikka asjalikke raamatuid. Ega asja sisu pole aastatega oluliselt muutunud. Aga tore, et sind rambivalgusest välja õnnestus tuua. Head urisemist, vana ja jätka ikka samas vaimus ja oma nime all.