Mida teha võlgademeistrist isaga?

murelik@ 2.05.2007 05:40 (18 aastat tagasi)

Soovin targemate arvamust. Lugu järgmine. Lapse isa super võlameister! Googeldades selgub ainult natuke. Täpselt ei tea ta ilmselt ise ka kui mitme miljonilised hagid,kohtutäiturite nõuded, trahvid, arveldusarved arestitud jne. Töötab pealinnas taksojuhina. Kuidas ma peaksin suutma kohtus tema sissetulekuid tõestada?! Ametlikult ei ole enda nimel mitte midagi ja näitab miinimum sissetulekut. Elamine üüritud, liisib päris kallist automarki jne. Ühesõnaga elab lahedat elu! Tööstaazi kuskil 2 aastat. Elatist pole ametlikult küsinud ja vabatahtlikult ka last ei toeta. Kas peaksin lapse tuleviku kindlustamise mõttes esitama ametliku hagi elatise saamiseks? Sest riikliku pensioni ei hakka ta ilmselt isegi mitte miinimumi saama. Minu loogika järgi ei ole laps kohustatud tulevikus,siis oma kri...

murelik@ 2.05.2007 05:47 (18 aastat tagasi)

...siis oma kriminaalist isa üleval pidama. Oleme uue elukaaslasega lapse tuleviku kindlustamiseks soetanud kinnisvara. Kas on võimalik,et see läheb lapse bioloogilise isa võlgade katteks? Täitsa mures olen. Tahaks,et lapsel on kergem oma eluga alustada. Ja raban täiendavalt tööd teha, et laenud makstud, riided seljas, toit laual ja laps rahul. Aga on sellel üldse mõtet!?

* 2.05.2007 07:30 (18 aastat tagasi)

Ehk tahab uus elukaaslane last lapsendada kui juba kinnisvara soetab ja kasvatab? Aga üldiselt, kui kinnisvara lapse nimel ja lapsega midagi juhtub olukorras, kus tal endal veel lapsi pole, on mõlemad vanemad pärijad küll.

Riukalik Jurist 2.05.2007 09:13 (18 aastat tagasi)

1. Anna selle jobu vastu elatise nõue sisse. Oodata pole mõtet, sest olukord saab muutuda ainult halvemaks ja viivitamine läheb sulle maksma iga kuu min imaalselt 1800 krooni. 2. Unusta ära see loll jutt sellest, kuidas keegi peab kedagi ülal pidama või kellegi võlgu maksma. Jäta meelde, et ükski täie mõistuse juures olev inimene ei maksa kinni kellegi teise võlgu. Kui ta seda teeb, siis vaid omast vabast tahtest.

muri 2.05.2007 09:55 (18 aastat tagasi)

esiteks, kas olete abielus? ilmselt mitte. Laps on isa nimel? ilmselt küll. Kas temaga rääkida ei anna, et ta loobuks vanemlikest õigustest (st. laseks lapse lapsendada uuel elukaaslasel), et siis sa ei tule ja ei küsi elatist.Sest riiklik miinium tuleb talle ju nagunii, eriti, kui teisi ülalpeetavaid pole ning täies elujõus mees ka veel. Muidu on nii, et sa pole elatist nõudnudki, lapse täisea sabumiseks on mõni võlausaldaja ta poolsurnuks peksnud ja laps saabki "kingituseks" issi ülalpidamise, sest isa ta on, elatise maksmisega ka vist kohtuväliselt hakkama saanud (vähemalt emal pole olnud vajadust selleks kohtusse pöörduda) ning jama kui palju. Ülalpidamist peab laps võimaldama, kuid võlgu pole küll kohustatud maksma. Samas pole alaealise nimele kinnisvara soetamine just mõistlik tegu, igaks toimnguks ju vajalik eelkosteasutuse nõusolek (üürimiseks, müügiks). Pm. peaksid alustama ikkagi esialgu sellest lapsendamise ettepanekst, kui asja ei saa, siis elatisenõudega kohtusse ning miiniumist suurem summa kohe nõudesse sisse. pealegi,elatis hakkab tiksuma alates hagi sisseandmise päevast.

arvan, et 2.05.2007 10:24 (18 aastat tagasi)

kui palk tal miinimum, siis pole sealt ju elatist saada midagi ja kui vara ka pole, siis jääb mehele edasi lihtsat võlg kasvama. kas sel juhul on mõtet kohtu poole elatist nõudma minna üldse.

,,, 2.05.2007 11:04 (18 aastat tagasi)

kohus mõistab elatise välja ja asi kohe kohtutäituri kätte ning see kas elatist laekub või ei see ongi edaspidi määrav, et kui ei maks amidagi siis tekib võlgnevus ja kuikunagi peaks isa soovimagi lapselt abi sision see võlgnevus väga tub´gev põhjendus, et ei peaks laps isa aitama

Piret 2.05.2007 16:19 (18 aastat tagasi)

Ühel mu tutaval oli veidi sarnane olukord, kuid tema laste isa oli tõepoolest töötu-rahatu parm. Tema lasi kohtu abil laste isalt vanemlikud õigused ära võtta (elatise kohustus kui selline mehel tegelikult on jätkuvalt, lihtsalt tal ei ole enam õigusi - näiteks õigust nõuda täisealiseks saanud lapselt, et see teda üleval peaks). Mõtle, mis sulle tegelikult oluline on. Kui sinu tegelikuks sooviks on tolle tüübiga suhted katkestada ning koos lapsega puhtalt lehelt alustada, siis soovitan sama teed minna.

murelik@ 3.05.2007 08:31 (18 aastat tagasi)

Laps saab meie kinnisvara täieõiguslikuks omanikuks ikka peale päranduse saamist. Saame loomulikult ilma tema elatise maksmiseta päris hästi hakkama aga mõtlen just lapse peale. Lihtsam on variant, kui mina selle musta töö ise ära teen. Tagant järele tõestada,et isale pole lapse heaolu mitte kopika eest korda läinud ju tunduvalt raskem. Lapsendamisest oleme elukaaslasega rääkinud ja ta oleks sellega ka nõus. Aga bioloogilise isaga ei ole võimalik üldse mitte millegist rääkida. Kui ka telefoni peaks vastu võtma,siis ainult röögib ja sõimab täiesti valimatute sõnadega. Muret teeb see,et tal on juba nii suured võlad ees. Kas kohtus sellega arvestatakse? On see piisav ,et mõista välja elatis miinimumist väiksemas summas?

.... 3.05.2007 11:43 (18 aastat tagasi)

Kle tehke parem see lapsendamine ära... Esitad hagi isa suhtes vanemlike õiguste äravõtmiseks kuna ei hooli lapsest ja lapse kasvatamiseks vahendeid ei anna, lapsega ei suhtle, kui on veel midagi amoraalset ka siis ka see kirja ja eluviisid? kas asotsiaalsed viimaks? aga sa pead teadma mehe asukohta või sisi kindlustama näioteks mingi fotoga ta tagaotsitavaks kuulutamise korral, et oleks võimalik leida.

murelik@ 3.05.2007 12:25 (18 aastat tagasi)

Point ongi selles, et ei joo,ei suitseta,narkootikume ei tarvita. Minna kohtusse jutuga,et lapse bioloogiline isa on surmani võlgades siplev suller!? Keda see huvitab!? Ja ilmselt saab ka isa sellest aru,et laps on tema pensionikindlustus! Lapsele helistab ja valetab suud-silmad täis ning annab lubadusi, mille täitmise unustab ilmselt peale telefonikõne lõppu. Paar korda aastas toob lapsele hirmkallid unistuste mänguasjad, mille ostmise vajalikuses mina kahtlen. Igapäevaste ja vajalikke kulutuste tegemine on minu kanda. Ideaalne oleks,kui ta meie elust kaoks jäädavalt. Tema oma õigusi teab väga hästi. Kohustused on minu ja elukaaslase kanda. Masendus tuleb peale.

..................... 3.05.2007 13:09 (18 aastat tagasi)

kuidas selline isa lapsele mõjub? ehkoskab lastepsühholoog aidata! laps peab seda loomulikuks, et talon kodu, elamine, vajalikud asjad, toit riided, taskuraha ja et see tuleb sinult ja kasuisalt... aga näe oma isa on see kes teeb kallied jauhkeid kinke... seega tei epole midagi väärt...ja need oma isa lubadused mida ei täideta siis need lihtsalt ununevad lapsel ära... kui pole tähtsad... sest laps unustab halva.. sellisel juhul tõepoolest arvestades kinkide hinda võiks and ahagi elatise nõudega kohtusse ja eks ta siis maksku kui maksja on... kui ei maksa siis koguneb võlgnevus.. lastekaitse töötaja ehkoskab ka midagi soovitada

murelik@ 3.05.2007 14:24 (18 aastat tagasi)

Kunagi ütlesin,et esitan elatisenõude. Irvitas ütles,et ma ei saa temalt mitte midagi nõuda, sest ta on juba piisavalt võlgu. Juristiga rääkisin, vanemakohuste mittetäitmine ei ole piisav põhjendus õiguste äravõtmiseks. Jah olid ajad,kui meie elukaaslasega olime lapse silmis suured ümmargused nullid. Aga laps saab ise ka sellest juba aru,et isa lubadusi ei saa tõsiselt võtta. Kurb,sest näen, kui haiget selline isa lapsele teeb. Aga aidata ka ei oska.

Piret 3.05.2007 15:08 (18 aastat tagasi)

minu, kogemus - vanema kohustuste täitmata jätmine on vägagi piisav alus vanema õiguste ära võtmiseks. Oma tuttaval aitasin selleks koostada hagi, millele lisasime kohtutäiturilt saanud kirja, kus ta tõdes, et mees kohtuotsust ei täida (otsust, millega eelnevalt oli mehelt välja mõistetud elatis), ning mingit vara, millele nõuet pöörata, ei ole. Hagis kirjutasime ka, et vajadusel kutsuda tunnistajatena välja need ja need isikud (naaber ja laste klassijuhatajad), kes võivad tunnistada, et mees pole viimased 4 aastat laste vastu vähimatki huvi näidanud. Kohus ei pidanuid neid vajalikuks kaasata. Kaasas hoopis valla sotsiaaltöötaja, kes teatas kohtus, et ei tea asjast midagi (minu tuttava ja tema lastega pole tal mingit kokkupuudet olnud - järelikult on kodus asjad korras, lapsed käivad koolis ja on toidetud, laste isast pole tal aimugi. Ühesõnaga asi sisuline poolt oli väga lihtne. Ainsaks veidi ebameeldivaks asjaks oli see, et kohtu nõudmisel pidime juurde viima politsei tõendi selle kohta, et mees ei ela oma viimases teadaolevas elukohas (milleks oli muideks naise naaberkorter). Konstaabel käis siis vormi pärast korra naaberkorteri ukse taga, küsitles sealseid uusi elanike, ning väljastas kirja, et jah, sellist jorssi seal ei ela ning ei tema ega ka rahvastikuregister ei tea mehe uut elukohta. Selle kirja alusel oli kohus nõus kohtu teated panema üless vaid ametlikesse teadaannetesse (tavapäraselt on ju nõue, et tuleb teisele poolele allkirja vastu teatavaks teha. Ühesõnaga - lihtsamast lihtsam, isegi mina, kes ma olin tollel ajal alles 1. kursuse juuratudeng sain hakkama.

murelik@ 3.05.2007 15:52 (18 aastat tagasi)

Pean,siis ikka kohtutee ette võtma ja lootma,et lapse isa ei hakka kohtuotsusega väljamõistetud elatist maksma. Või oleks kohe otstarbekas koos elatisenõudega esitada ka hagi vanema õiguste äravõtmiseks? Juhul muidugi,kui selliseid asju üldse koos arutatakse!? Elatisenõude saaks ju muidu kiirmenetluse korras esitada. Aga millist summat küsida!? Kas võtta aluseks tema lai ja priiskav eluviis või kuulan juttu miinimumpalgast!? Huvitav kas kohtus tekkiks täiendav huvi, kuidas ta sellist elustandardit suudab endale miinimumpalgaga lubada!? Sellest olen aru saanud,et kohtus pean mina esitama tema sissetulekute kohta tõendid. Aga kuidas ma seda teen kui need on sõna otseses mõttes kontrollimatud ja neid hoolega varjatakse. (Kus ma teadma peaksin palju soomlasele,sakslasele või inglasele sõit A- terminaalist, D-terminaali maksma läheb?!) See milliseid kulutusi meie lapsele teeme, teda ei huvita. Ütleb ainult,et "On keegi käskinud nii palju osta!?" Ma olen ise paljulapselise pere kõige noorem. Ma kandsin alati teiste riideid. Ma ei taha ,et minu ainuke laps peaks jobust isa tõttu millegist ilma jääma või vähem saama. Ta on mulle kõige kallim ja mul ei ole mitte millegist tema heaoluks kahju. Muidugi mõistlikuse piire säilitades.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.