Matusekulud

proper 22.05.2007 22:42 (17 aastat tagasi)

See vast inimeste vahelisne kokkuleppe küsimus.Üks on selge,et kadunuke tuleb maha matta ja seda lähisugulaste poolt,kui need on olemas,aga minuteada seadus ei näe ette mingeid summasid ja kellet nõuda????

* 22.05.2007 22:50 (17 aastat tagasi)

Ehk saab neid hüvitada kadunukese varast ja pärast seda alles pärandit jagada?

Piret 23.05.2007 09:02 (17 aastat tagasi)

Pärimisseaduse § 131 lg 1 - pärija kannab pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel. lg 2 - Iga pärija kannab pärandaja matuse kulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. lg 3 - pärandaja võib testamendis või pärimislepingus määrata, kes tema matuse kulud kannab. Kui pärija või annakusaaja pärandvarast või annakust ei jätku pärandaja matuse kuludeks, kannavad teised pärijad pärandiosa või annakut ületavad matusekulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega.

Piret 23.05.2007 09:08 (17 aastat tagasi)

Pärimisasjad on nii nagu kõik teised asjad siin elus, st pärimisasjaga seotud vaidlustes kehtivad samad aegumistähtajad, nagu igas teises tsiviilvaidluses - kehtiva seaduse järgi 3 aastat. Ja lugupeetud pärijad - kui te veel ei tea, siis pärimine ei tähenda mitte vaid nn väärt kraami nagu korter või raha pangas, endale krabamist, vaid sellega kaasnevad ka kohustused kadunuke väärikalt maha matta, ning maksta temast järele jäänud võlad - on siis selleks haigla- või vanadekodu kulud, maksmata elektri- või telefoniarve, maamaksuvõlgnevus või naabri-Meidalt laenatud 100 krooni.

Riukalik Jurist 23.05.2007 09:47 (17 aastat tagasi)

Matusekulud on siiski vaid matusega seotud otsesed kulud. S.t. mingid peielauad, orkestrid, väärispuust kirstud ja muu säärane sinna alla ei käi. Soovitan üldse põletusmatust - ajage vanainimene lihtsalt ahju ja urn matke ise maha (tuleb odavam!). Ja siis kohe vara jagama!

Aga kui... 23.05.2007 10:06 (17 aastat tagasi)

aga kui vanainimene on ise kirjutanud täpselt kuidas midagi teha, mis selga panna talle, millist kirstu ei taha või millist tahab ja mis toidud teha,kus matus pidada ja ka matuseliste nimekiri tal endal valmis kirjutatud? Raha pangas, ütles et saate mu maha maetud küll ja veelgi.

Mhh 23.05.2007 10:11 (17 aastat tagasi)

Aga kui oli nii, et polnud sularaha, vaid nö varana, mida ei jõua ju enne matust realiseerida ja jääb pärandiks ja üks pärija kattis oma rahast kõik kulud, sh peied jne. Kas siis saab ka teistelt pärijatelt välja nõuda vastavalt nende osale ainult minimaalse kirstu kulu ja muud ei midagi? Aga pärandvara oli suht suur ja nüüd pärijad võivadki öelda, et omaasi et oma raha eest korraldasid korralikud matused? Nii ka päris ikka ei saa ju.

C 23.05.2007 10:39 (17 aastat tagasi)

Piret ju enne vastas lg 2 - Iga pärija kannab pärandaja matuse kulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti

Piret 23.05.2007 12:16 (17 aastat tagasi)

Aga kui.... le. Terve mõistus ning tavapärased väärtushinnangute järgmine tähendab seda, et muuhulgas kadunukese matmisel austatakse tema soove. Saan aru kui lähedastel ei ole võimalik rahaliselt hankida briljantidega kaetud kirstu, või korraldada 500-le peielisele 7-käiguline söömaaeg mõnes peenes restoranis. Kahtlen sügavalt, kas selle vanainimese soovid nii pretensioonikad on. On igati arusaadav, et ta valib omale välja riided, ütleb kuhu ta mata tuleb, ning kellele tema surmast ja matustest teatada tuleb (ütlen ausalt, et mina ei tea küll näiteks kõikide oma vanaema tutavate ja kaugelt sugulaste nimesid ja aadresse, kuid on loomulik, et vähemalt matustele nad kutsutakse). On erakordselt inetu, kui pärijad matustel koonerdavad ja ei raatsi kulutusi teha, et aga puhast pappi rohkem kätte jääks. Veel kurvem on vaadata, kuidas lähedas üldse näole ei anna, kartuses, et äkki vara polegi. Minu silmis on enesestmõistetav, et ma enda jaoks nii lähedased inimesed, kelle järgi mul pärimise õigus võib tekkida, vajadusel ka oma kulu ja kirjadega viisakalt maha matan.

Piret 23.05.2007 12:27 (17 aastat tagasi)

Veel tahtsin öelda, et kui matustele kuluvast rahast ikka nii hirmus kahju on, siis ärge matke ise. Las riik (tegelikult küll kohalik omavalitsus) matab ta kui omasteta surnu. Ka see võimalus on olemas. Ja siis pärast jagate õnnelikult alles jäänud maise vara. See oht muidugi on, et vara krabavate pärijate selgumisel nõuab paha kohalik omavalitsus matmisele kulutatud raha (hetkel on selliseks summaks, mida KOV võib ühe inimese matmisele kulutada vist 1500 krooni) tagasi. Kuid kokkuhoid on ikkagi ja veel missugune! (Ja kui aru ei saa, siis ma olen erakordselt irooniline).

.... 23.05.2007 13:13 (17 aastat tagasi)

hiljuti oöi tuttaval üllatus missugune: tema eksmeessuri ära ja uus naine viskas dokumendid exnaise uksest sisse,et mata maha: sinu tütaron ainus täisealine sugulane tal ja matku.( täisealine tütar oli I kursuse üliõpilane ja käis kooli kõrvalt tööl kuigipalju). Mattis siis exnaine exmehe maha oma kulu ja kirjadega. Õhtul tulid tal exsugulased ka öömajale võtta kuna uus naine tahtis oma perega olla. Paar kuud hiljem sai exnaine kohtukutse, et tuvastada uue naise lapsi,kuna need polnud mehe nimel... muidu ei saavat lapsed toitjakaotuspensioni ja isa pärandust. Hiljem selgus, et mehe sugulased, kellele uue naise majas ruumi ei leidunud olid uuele naisel matusekulud suurelt jaolt hüvitanud...

p 23.05.2007 18:39 (17 aastat tagasi)

....: päris jube milliseid inimesi leidub. Aga eks igaüks ela oma südametunnistuse järgi.

kat 24.05.2007 08:21 (17 aastat tagasi)

sama siin, isa surma järel õde ei maksnud sentigi, hea, et üldse kohale vaevus tulema, kuna ei olnud aastaid kodus käinud. hiljem selgus, et lisaks pärimisele, mis kõik kenasti pooleks läks, oli ta ka toetust saanud, et isa matta. minule jäi pangavõlg, mida nõustusin tasuma, kuna õde lubas oma osa isa korterist mulle. lubaduseks see jäigi, lõpuks ostsin selle poole ka ära. hea, et müüski, pangavõla tasusin nagunii üksi. lisaks autod ja muu vara, mis ma talle lubasin, et korterist, kus ma elasin tema osa osta. elasime isaga korteris oma perega.