mis see kaasomand siis on?

_k_ 27.05.2007 19:32 (17 aastat tagasi)

no aga kui oled pärinud majaosa (mitte korteriomandi), siis ongi ju naabriga kaasomand. Kes mida täpselt kasutab, selle suhtes tuleks sõlmida notariaalne kasutuskord. Ja kui palju kellelgi õigus majast kasutada on, sõltub kaasomandiosa suurusest. Vaata palun kinnistusraamatust kas oled üksinda omanik korteriomandil või kuulub sulle mõtteline osa kinnistust (ja sina siis kaustad kinnistul asuvas majas teatud tube, mida nimetate korteriks).

krista 27.05.2007 21:16 (17 aastat tagasi)

ei kuulu mulle mõtteline osa kinnistust, mulle kuulub korter majas, kus on kaks korterit terve elu olnud ja üks korter on väiksem, teine suurem. mul on neli tuba ja raamatus kirjas, et see minu korter ongi nelja toaga. kui majas on viiskümmend korterit, siis see ju ei tähenda, et kõik korterid peaksid sama suured olema. miks ma pean andma talle ühe oma toa, kui on konkreetselt kahe korteriga maja. korterid on mõlemad eraLDI Sissekäiguga ja mõlemas korteris on köök.täiesti erinevad korterid. kuna ma ei ela sees ka, siis lubas naaber ise ukse teha ja sisse kolida minu ühte tuppa, et oleks võrdne.

mulk 27.05.2007 21:20 (17 aastat tagasi)

saada see naaber pikalt, kui ta sinu pinnale sisse murrab - kutsu politsei, pista neile see pärandipaber nina alla ja nõua naabri lahkumist ning kahjude hüvitamist.

uu 28.05.2007 12:06 (17 aastat tagasi)

Kaasomand ei tähenda kindlat reeglit et 50/50 mõlemale. Kaasomandi suurus on paberil kirjas, nt. maja on mul õega kaasomandis, mõttelise kuuluvusega 50/50 (kummalgi 1/2 omandist) ja kuna kasutuskorda pole, siis mõlemal õigus kasutada võrdselt kogu omandit. Teine asi on aga korteriga, mis on 15 omanikuga majas ja kaasomandis. Minule kuulub sealt täpselt minu 4-t. korteri suurusele vastav osa (minu kaasomandi osa) ja 2-t. korteris elav naabrile tema korterile vastav osa. Enne igasuguseid ehitustegevusi tuleb leida teil omavaheline kokkulepe ning sulle soovitaks juristi konsultatsiooni, võta paberid kaasa ja lase endale asi selgeks teha. Kui naaber sinna ukse teebki (oletame, et tal õigus), siis nõuab ta varsti sinult poolte kulude katmist jne. Pealegi, tee asjad selgeks, et edasi elada, sest temaga tuleb edaspidigi suhelda, majaremont, ümbritseva maa kasutus jne. Niikaua, kuni asi lahenduseta, ära luba mingit naabri omavolilist tegevust, sest kui ta loata teebki, siis lisaks karistusele tuleb tasuda tal ka tekitatud kahju.

C 28.05.2007 14:54 (17 aastat tagasi)

jutust ei selgu, kas tegemist on kinnistatud korteritega, aga ega see suurt asja muuda. Kui on kinnistatud korterid siis on korter omanikule kuuluv reaalosa ja kui on ühiselt kasutatavaid ruume, ning maja juurde kuuluv maa, siis on need kaasomandis, mille kohta võivad omanikud teha kasutuskokkuleppe

C 28.05.2007 14:56 (17 aastat tagasi)

st teine ei saa nõuda tuba kui vanaisa ei ole tõesti kuidagi vormistanud maja naabriga kaasomandisse, aga see on registrist näha

Jurist 28.05.2007 15:44 (17 aastat tagasi)

Krista. Kinnisasja omandivorme on erinevaid - põhiliselt on nendeks 1. korteriomand (inimesele kuulub konkreetne korter, lisaks mõtteline osa majast tervikuna - trepikojad, keldrid, pööningud ja majaalusest maast). 2. Kinnistu (inimesele kuulub maatükk ja kõik, mis sellega püsivalt ühendatud - on siis selleks muru, puud, põõsad, kuurid, majad jms. Kinnistu võib kuuluda ühele või mitmele inimesel. Kui kuulub mitmele, siis ongi tegemist kinnisasja kaasomandiga). Need kaks on põhilised ja enim levinud omandivormid (teiste variantide selgitamisega ei hakka sind koormama). Sinu jutust selgub, et sinu koduks on kaasomandis oleval kinnistul asuvas majas asuv eluruum. St, et puht füüsiliselt asuvad majas jah tavalised korterid, kuid neid ei ole kantud kinnistusraamatusse korteriomanditena. Tavaliselt on selle põhjuseks omanike mugavus, korteriomandite kinnistusraamtusse kandmine eeldab, et olemas on maja ja kõikide korterite plaanid ja eksplikatsioonid, mis peavad oleme veel pädevate ametiasutuste poolt kooskõlastatud/kinnitatud) ühesõnaga. Maad kinnistuna kinnistusraamatusse on lihtsalt lihtsam ja mugavam kanda, kuid negatiivseks pooleks ongi see olukord, mis sinuga juhtus. Kaasomanikud kasutavad asja ühiselt ja teooreetiliselt võib kortermaja puhul tekkida olukord, kus kaasomanik leiab, et näiteks seal 2. korrusel asuv korter on ilusam ja uhkem kui tema kasutuses olev, ja hakkab seda endale nõudma. See on ka põhjuseks, miks pangad ei taha reeglina anda sellise vara tagatisel laenu, vaid nõuavad, et kaasomandi puhul oleks seatud kinnistule kaasomenike vaheline kasutuskorra kokkulepe (st kõik kaasomanikud lähevad notarisse ja sõlmimavad lepingu, milles lepitakse kokku, kes millist konkreetset osa kinnistust või sellel asuvast hoonest tohib kasutada ning millised osad jäävad ühiskasutusse). Kasutuskorra seadmisel lähtutakse kaasomandiosade suurusest (kellel suurem osa, sellel ka suuremad õigused) aga ka välja kujunenud tavadest. Kui ikka aastakümneid on kaasomanik X kasutanud majas asuvat korterit nr 5 või näiteks elamu teist korrust, on teisel kaasomanikul väga raske seda lihtsalt omale nõuda. Kui kaasomanikud omavahel kokkulepet ei saavuta, siis lahendab vaidluse kohus.

krista 28.05.2007 16:33 (17 aastat tagasi)

aga, kui kaasomanik pole nõus miskit lepingut sõlmima ja aina nõuab?

Jurist 28.05.2007 16:36 (17 aastat tagasi)

Siis tuleb minna kohtusse ja asjad seal selgeks vaielda.

krista 28.05.2007 18:11 (17 aastat tagasi)

kuidas ma lähen kohtusse, kui konkreetselt ta midagi teinud pole, ainult räägib.

Jurist 28.05.2007 18:47 (17 aastat tagasi)

no siis pole ju probleemi, mina võin ka rääkida, et kuule Krista, ma tahan su korterit endale. Kohtusse saad sa aga vägagi minna kui tahad ise kasutuskora seadmises kokku leppida, kuid kui kasvõi üks kaasomanikest ei ole sellega nõus.

Riukalik Jurist 28.05.2007 18:48 (17 aastat tagasi)

Kohtusse lähedki nõudega kas jagada asi reaalosadeks või seda notariaalne kasutuskord. Tihti võtab lubadus kohtusse pöörduda ka teisel poolel kõvasti tuure maha.

elli 28.05.2007 20:55 (17 aastat tagasi)

kasutan teema t ära vastupidise murega. meie korterinaaber pole oma nägu kunagi siia näidanud. ka eraldi korter ja maja nagu vajaks remonti ka juba.maad ta maja juures ei erasta ja kui küsisin, siis ütles, et ei tulegi siia, samas mingit kinnitust ka ei anna. kas mina saaks tema maad erastada, kuna tema ise seda ei tee. ei taha tema korterit, tahaks maaga asjad korda saada.

Jurist 28.05.2007 21:27 (17 aastat tagasi)

Raha poole pealt on asi lihtne, teised kaasomanikud kannavad lihtsalt maa ostmisega seotud kulud tema eest, võibolla õnnestub teil neid kunagi tagasi saada. Küsimus on lihtsalt maa ostumüügilepingu sõlmimises, täpsemalt selle allkirjastamises - selleks on teda vaja. Kui ta ise asju ei aja ning ei ole ka nõus kedagi selleks volitama, peate ilmselt minema kohtusse. Küsi enne nõu kohalikust maa-või linnavalitsusest, nende vastavad ametnikud oskavad sind kindlasti täpsemalt nõustada.

elli 28.05.2007 21:51 (17 aastat tagasi)

aga , kui naaber pole ise maad erastanud ja maamaksu olen siiani mina tasunud, ka tema eest.ei saa ju sõlmida ostu-müügi lepingut, kui maa pole tema oma.

Jurist 28.05.2007 22:18 (17 aastat tagasi)

Elli, midagi on nüüd vist veidi segamini sinu loos (kui maa pole tema oma - ei saa aru). Maad saab erastada (osta) tervikuna, st linn või vald otsustab, kui palju maad ühe ehitise juurde kuulub. Kui maad on otsustatud müüa mitmele isikule (kaasomandisse), siis maatüki kinnistusraamatusse kandmise eelduseks on see, et kõik need kaasomanikud sõlmivad maa ostmiseks vastava lepingu ja maksavad oma osa ostuhinnast. Kui üks kaasomanikest pidurdab, siis tema osa maast saavad vajadusel maksta ka kolmandad isikud (nt teised kaasomanikud, kes soovivad, et asjad ükskord ometi korda saaks) juhul kui asi on rahas. Takistuseks saab aga müügilepingu sõlmimine, seda teised isikud selle omaniku eest teha ei saa (kui pole just vastavaid volitusi andnud). Kõige õigem ongi konsulteerida oma ala asjatundjatega linn-, valla- või maavalitsuse vastavate ametnikega, kes on sellise olukoraga kindlasti ka varem kokku puutunud (ilmselt on võimalus, et selle inimese osa kinnistust, kes asjaga ei suvatse tegeleda jäetakse riigi omandisse - kuid ma ei ole selles sugugi kindel, kuna selline lahendus tundub veidi jabur olevat). See, et sa oled kellegi eest maamaksu tasunud, on sinu enda otsus, see ei anna sulle maa osas mingeid õigusi ega võta maksu maksmata jätnud isikult õigusi ära. Sinul on vaid õigus sellelt isikult see raha tagasi nõuda.

elli 29.05.2007 07:12 (17 aastat tagasi)

olen kohaliku omavalitsusega rääkinud, nemad saatsid teisele omanikule kirja, mis tuli tagasi ja nüüd asi lihtsalt seisab, kuna teist poolt pole kätte saadud.minu teada on ta küll end pärijaks vormistanud, aga maad erastada tal soovi pole olnud. ei oskagi täpsemalt rääkida, aga minul asjad lihtsalt venivad.

C 29.05.2007 13:58 (17 aastat tagasi)

kui naabri osa hakkab nö käest ära minema ehk lagunema jne, ning isikut ennast kätte ei ole võimalik saada , on olemas võimalus, et KOV alustab vara peremehetuks tunnistamist, teatud juhtudel on see äärmiselt tõhus vahend

Jurist 29.05.2007 15:17 (17 aastat tagasi)

Praktikas tehakse seda küll harva, kuid kohtu kaudu saab nõuda ka kõikvõimalike tegude tegemist (nii saab pank näiteks hageda tagatise omaniku nõusolekut, kui see ei tule vabatahtlikult pandiõigust hüpoteegiks ümberregistreerima - sellisel juhul asendab jõustunud kohtuotsus omaniku tahteavaldust). Samamoodi saab nõuda ka seda, et üks kaasomanik teeks vajalikud toimingud kaasomandi reaalosadeks jagamiseks või siis nn maa erastamiseks ja kinnistusraamatusse kandmiseks. Ja nagu C eelpool ütles, kui kaasomanik ennast vara osas üldse näole ei anna saab KOV tõesti alustada ka vara peremehetuks tunnistamist. Lisaks saab KOV nõuda vara sundvõõrandamist kui omanik (või üks neist) vara eest ei hoolitse ning laseb sellel laguneda. Viimane variant toimis nagu võluväel Tallinnas Narva mnt (Lost Contiennti pubi vastas) oleva kinnistu puhul. Seal asub nimelt muinsuskaitse all olev puidust maja, mida omanikul ei lubatud lammutada. Maja muudkui lagunes ja põles, omanikul polnud väidetavalt vahendeid, et midagi ette võtta. Kui KOV sundvõõrandamist alustas, sai maja renoveeritud nagu võluväel.