Teemade kronoloogiaEraldi teema siis ´´ISSIDELE´´ (31) lähenemiskeeld (1) Pärimisseadus (18) Kas laimajat saab kuidagi korrale kutsuda? (5) kelle allkiri (1) |
PärimisseadusLy 7.06.2007 11:22 (17 aastat tagasi) Pärandaja surma korral, kui ma olen ainus esimese järjekorra pärija, kas siis läheb pärandaja pärandatav vara üle esimese järjekorra pärijale?Või peab esimese järjekorra pärija avalduse esitama, kui pärandaja pole jätnud kehtivat testamenti.Juhul, kui tuleb esitada avaldus, kas omavalitsusüksus, kuhu pärandaja vara kuulub on kohustatud pärijat sellest teavitama? suuresti ette tänades: Liily-liilya m 7.06.2007 11:47 (17 aastat tagasi) Pöörduge pärandaja viimase elukoha järgsesse notaribüroosse pärandi küsimustes. Saate täpsed vastused. Liily-liilya 7.06.2007 12:07 (17 aastat tagasi) Pöördusin, aga ei saanud sealt selgitavaid vastuseid. Mure siis selles, et läksin peale oma isa surma valda oma vanaema,isa kodukoha kohta uurima ja seal öeldi, et kodukoht on koos maa ja metsaga maha müüdud, sest mu isa pole mingit avaldust teinud ja öeldi veel, et kohtusse pole mõtet minna. Kui mu isa oli ainus esimese järjekorra pärija, kas siis läks tema kodukoht tema emalt automaatselt talle või pidi ta mingi avalduse tegema? m 7.06.2007 12:22 (17 aastat tagasi) Põhimõtteliselt tuleb avaldus teha, kuna praegu veel PärS-s vastuvõtmispõhine süsteem (tahetakse teha lobumispõhine). Aga kui isa elas vanaema majas või asus muul moel vanaema vara kasutama, loetakse pärandi vastuvõtnuks. Kui aga ei asunud, siis oleks hea teada kui palju aega vanaema surmast möödas on? Pärandit on võimalik vastuvõtta põhimõtteliselt 10 aasta jooksul. Kui asjaolud võimaldavad, siis võiks kaaluda Teie kui isa kohale astumist pärandi vastuvõtjana, aga see siin arutamiseks keeruline ja vaja teada rohkem infot. Kui asi väärib küünlaid, pöörduge juristi poole või esmase tasuta ifo saate ka esitades küsimuse www.eadv.ee (info edastage võimalikult täpselt ja võimalikult palju asjaolusid, et saada adekvaatne info). Jõudu! Ly 7.06.2007 12:30 (17 aastat tagasi) suured tänud sulle m. Aga, kas vald oleks pidanud mu isa sellest teavitama?Kas majaraamatust oleks kasu? Piret 7.06.2007 12:43 (17 aastat tagasi) Kodukoht koos metsaga maha müüdud - keegi pidi ju seda tegema? Kes? Kui seda tegi vald, siis pidi ta esmalt selle kinnistu omanikuks saama - kinnistu omanikuks sai ta saada vaid: 1) pärimise teel - kui surnul ei ole pärijaid (nende olemasolust ei teata, või nad vaatamata pöördumistele pärandit vormistama ei lähe), siis pärib KOV (vald või linn) 2. vara sundvõõrandamisega - vald võib teatud tingimustel vara sundvõõrandada 3. peremehetu vara omandamis teel Sai vald omanikuks kuidas ta sai, kõigest jääb jälg paberile. Loomulikult võib olla ka variant, et sinu isa polnudki selle vara omanik, kuna jättis näiteks õigel ajal õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise taotluse või erastamise taotluse esitamata. Soovitus, kui tead kinnistu andmeid (registriosa nr), siis pöördu kinnistusosakonda, et kinnistusraamatuga tuvuda (sealt on näha, kes on omanik ning millal ta omanikuks sai). Et teada kas vald, või mõni teine sinule teadaolemata pärija (näiteks mõni õde-vend, kellest sul aimu ei olnud) siiski päris su isa järgi - Harju Maakohtu juures tegutsev pärimisregister (nemad peavad arvestust kõikide menetletud pärimisasjade üle. Kui mingi pärimisasi toimus, siis nemad teavad, millise notari juures). Alati võid minna vallast aru pärima - minu soovitus, kui nad sulle suuliselt ei taha suhelda, siis kirjuta neile arupärimine, kirja teel mingeid suvalisi umbmääraseid vastuseid anda ei saa. Kui need esmased asjad teada (kas su isale üldse mingit vara kuulus ja kui kuulus ning see on omaniku vahetanud, siis kuidas)saab juba sõltuvalt olukorrast vaadata, mida edasi teha. LY 7.06.2007 14:05 (17 aastat tagasi) Suure tänud teile m ja Piret. Aga nüüd asun tegutsema! C 7.06.2007 14:45 (17 aastat tagasi) oluline oleks jälgida ka tähtaegu, sest praegune pärimisseadus jõustus 01.01.1997, enne seda käisid asjad Eesti NSV tsiviilkoodeksi sätete kohaselt. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et pärandvara saab ka vastuvõtte selle kasutamisega, siis ei jää ka jälge maha, vaid tegemist on faktiküsimusega C 7.06.2007 14:46 (17 aastat tagasi) vastuvõtta - praeguse pärimisseaduse järgi Ly 7.06.2007 19:31 (17 aastat tagasi) kas omavalitsusüksus, kuhu pärandaja vara kuulub on kohustatud pärijat sellest teavitama? LY 7.06.2007 19:32 (17 aastat tagasi) ennem, kui ta pärandaja vara erastab* Ly 7.06.2007 20:12 (17 aastat tagasi) Kui palju ühe hea advokaadi palkamine maksma võiks minna, et asi oleks kindel? Äkki keegi oskaks soovitada mõnda head advokaati pärust? Muidu on jälle nii, et lähen kohale ja mingi naine, kes ei tea asjast midagi hakkab maareformist rääkima, et mu isa ei teinud avaldust maa taotlemiseks (kuigi ta polnud sellega kuidagi seotud).Ma ei olnud maareformiga kursis ja läksin minema. Piret 8.06.2007 10:15 (17 aastat tagasi) Päris palju, see on kindel. Soovitada ei oska ja ega ei julgekski. Suhe advokaadiga on väga isiklik. Mõned kiidavad ühte taevani, samas teised neavad maapõhja. Pead ise hakkama büroosid läbi käima ja uurima, kes sellisele küsimusele on spetsialiseerunud ning mis tema tasu on. Kontaktide leidmiseks võid neti otsingusse panna sõna advokatuur, nii satud nende kodulehele, kus liikmete konatktid on krijas. Ps kui inimene jättis tõesti õigel ajal taotlused maa tagastamiseks esitamata, siis ei ole tõenäoliselt enam midagi teha. LY 8.06.2007 10:57 (17 aastat tagasi) Õnneks ta ei pidanud maa tagastamiseks taotlust esitama. Just sellepärast nüüd ma hakkasingi asja uurima, kui vallas käisin, siis öeldi seal selgelt, et teie isa ei ole maa tagastamiseks avaldust teinud.Kui küsisin, mis avaldust, siis öeldi, et maareformi kohta.Küsisin, kas vald oleks pidanud teavitama minu isa sellest, siis öeldi, et raadios ju rääkis päris palju sellest.Ma ise ka ei jaganud, mis see maareform on.Ja kui hakkasin ära minema, kiideti tagantjärele, et kohtusse pole mõtet minna. LY 8.06.2007 11:02 (17 aastat tagasi) Eks ma hoian teid kursis,kuidas asjad laabuvad:) Ly 8.06.2007 11:19 (17 aastat tagasi) Pärandi avanemisest ja vastuvõtmise või loobumise võimalusest teatab notar kirjalikult pärima õigustatud isikule. Kas see seadus kehtis ka tsiviilkoodeksi kohta? Rohkem küsimusi ei ole:) LY 8.06.2007 11:19 (17 aastat tagasi) ENSV tsiviilkoodeksi kohta* C 8.06.2007 12:45 (17 aastat tagasi) need kes seda peast teavad vast siin foorumis ei käi. aga raamatukogudes on ensv tsiviilkoodeksid vabalt saadavad, arvestada tuleb ka Asjaõigusseaduse vastuvõtmist ja nende muudatustega ajaliselt, mis mõjutasid ka omandisuhteid ning pärimist. Teie juhtumi puhul ei ole näha mingeid kuupäevasid. Kuna seaduseid ja muudatusi on väga palju tuleb iga seaduse lugemist alustada kehtivuse kuupäevast ja rakendussätetest. tegelane 22.05.2008 21:38 (16 aastat tagasi) ommiq |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |