mures

lihtsalt lugeja 26.07.2007 21:49 (17 aastat tagasi)

kui sa ostad maja oma nimele, siis on see sinu maja ja kellegi abikaasal sellele mingit õigust ei teki. Kui mees ostab maja oma nimele, siis on see abielu jooksul soetatud vara ja kuulub ka tema naisele. Nii peaks seaduse järgi see asi käima!

PP 26.07.2007 22:24 (17 aastat tagasi)

Päris nii see siiski ei ole. Perekonnaseaduse § 15 lõike 1 kohaselt on ühe abikaasa lahusvara muuhulgas ka see vara mis on soetatud küll abielu juriidilise kehtivuse ajal, kuid PÄRAST ABIELULISTE SUHETE LÕPPEMIST (sellepärast fikseeritaksegi abielulahutuse kohtumenetlustes alati ka abieluSUHETE lõppemise aeg). Seega ei lõpe ühisvara moodustamine mitte abielu lahutamisega vaid abieluSUHETE lõpuga. Eks siin ole ka teatud ohud olemas. Tean juhtumist, kus osteti samamoodi elukaaslaste (kellest ühel veel abielu lahutamata) vahel kaasomandisse korter, kuid mees läks hiljem siiski oma abikaasa juurde tagasi jn, jne. pärast oli varaliste suhetega jantimist palju - aga see teine lugu. Muidugi, kui maja ostate Teie, siis pole teie elukaaslase abikaasal midagi nõuda.

seega 26.07.2007 22:24 (17 aastat tagasi)

kui maja sinu nimele, siis pole kellelgi peale sinu sellele õigust. ka mitte su elukaaslasel, veel vähem ta naisel. sinu jaoks igati kasulik tehing see sinu nimele ost.

Ingrid 26.07.2007 22:28 (17 aastat tagasi)

Kysimus PPle.Aga kui me v6tame selle maja oma elukaaslasega laenu peale kas siis pole ka tema seaduslikul abikaasal mingit 6igust?

k. 26.07.2007 22:29 (17 aastat tagasi)

Ja kui ostetud maja jääb mehe ainuomandisse - ka siis pole tema lahutamata naisel sellest midagi nõuda; seda muidugi juhul, kui nendevahelised abielulised suhted ei taastu.

PP 26.07.2007 22:37 (17 aastat tagasi)

Siin võib tekkida probleeme pankadega. Kuigi üldjuhul vastutab kumbki abikaasa oma võlgade eest ise, siis pankadele muidugi meeldib, et abikaasa oleks kaaslaenusaaja. Pangad ja notarid ei saa ju kontrollida ega tuvastada faktilisi asjaolusid ning nõuavad kindlamaid tõendeid. Näiteks käib ka notarite juures hulgaliselt abielus inimesi, kes kõik väidavad, et müüdav või panditav kinnisvara on soetatud pärast abieluliste suhete lõppu ning seetõttu ei soovi nad esitada ka abikaasa nõusolekut vara võõrandamiseks või koormamiseks. Kuna notaril pole võimalusi öeldu kontrollimiseks, nõuavad nad kas abikaasa nõusolekut või kohtuotsust, kus oleks fikseeritud abieluliste suhete lõppemise aeg. Nii, et see PkS § 15 lg 1 on rohkem juhis kohtule, millist vara arvestatakse ühis- ja millist lahusvara hulka. Ning see regulatsioon ei jäta kohtule mingit mänguruumi. Kuigi tegelikkuses pole siin ühtegi seadusest tulenevat piirangut, miks mees ei võiks seda pangalaenu võtta ilma abikaasast kaaslaenusaajata (kui ta sissetulekud on korras). aga siis peab jääma see maja muidugi ka tema nimele. Nii et parem anda ikka enne lahutushagi sisse.

minu mõte! 26.07.2007 22:52 (17 aastat tagasi)

Miks peaks maja olema mehe nimel? Maja võib ju olla ka naise nimel! Ja kui mina kui naine sela majas elan koos mehega siis ma tahan olla ise perenaine ja et ei tule keegi kord nõudma mingit osa sellest majast.. näiteks mehe surma korral on ju laps pärija ka siis kui mehe eelnev abielu saab lahutatud... tahan luua kodu endale ja oam lastele ja ei taha seda et ma peaksin sealt ära minema , selleks et keegi oma päranduse kätte saaks.. aga heade suhete vastu pole mul midagi, kui tahaba lapsuke käia isiit vaatams, külas tore võtan vastu.. aga tahan et se eoleks siiski vaid minu kodu!

PP 26.07.2007 23:15 (17 aastat tagasi)

Tegelikult on õigem muidugi selline üksnes formaalselt kehtiv abielu ära lahutada, enne kui hakata uusi kinnisvarasid soetama. Aga nagu sedasama § 15 lõiget 1 nii PkS eelnõu seletuskirjas ning muudes kommentaarides põhjendatud on, vajavad ka selliste isikute (ja neid on üpriski palju) varalised huvid kaitset, kellel veel abielulahutus formaalselt läbi viimata, kuid kelle abielulised suhted (eeskätt ühine majandamine) on pöördumatult lõppenud. Kuid parem muidugi, kui selle sätte peale viitamist lahutusmenetlustes võimalikult harva ette tuleks.

sdgfdsfg 27.07.2007 01:07 (17 aastat tagasi)

to lihtsalt lugejale- ära lahmi kui seadusi ei tunne. Küsjale- kui elad mehega koos, siis ühisvara tema endise abikaasaga ei teki, sest abielusuhted on ilmselt lõppenud. Kindluse mõttes oleks vaja teada, kas endine naine sinust ikka midagi teab või elab mees kaksikelu. Kui ostate koos, siis ikka vormistage kaasomandisse.

ka abielu ajal ostetud korter! 27.07.2007 08:30 (17 aastat tagasi)

he- hee! tuttaval oli abielulahutus käsil - olid mehega lahus elanud juba 5 aastat ja mehel teine naine ja lapsedki olemas samala ajal tegeles tuttav ka korteri erastamsiega. Korteri erastas tuttav endaja oma vanemate EVP- de eest. abieulahutus jõustus 3päeva hiljem. hiljuti mees suri ja uus naine nõudis oma lastele osa sellest korterist, mille naine erastas... sest seaduse järgi tal oli selleks õigus ... Igal juhul mina ei ostaks mingit elamsit kaasomandisse, vaid ainult enda nimele... mis mõtet on kunagi asju keeruliseks ajada mingite pärijate ja sugulaste vahel..

,,, 27.07.2007 08:40 (17 aastat tagasi)

kui esimene naine saaab nende abielu ajalkorteri sisi miks ei võiks mees sinule maja osta? Ilus zest jua ja see maja oleks ja jäks siis ju ainult teile ja teie lastele...

lihtsalt lugeja 27.07.2007 09:19 (17 aastat tagasi)

seda ma väitsingi, et kui mina ostan ma OMA NIMELE ja ma ei rääkinud mingist kaasomandist, laenu tagatiseks on hüpoteek. Samas laenu saan ma võtta ka oma sõbraga (elukaalasega) kahasse. Mis seda peaks takistama, kui mees nõus? Ja sellisel juhul ei ole peale minu küll kellelgi kolmandal õigust minu majale, või kuidas? Kas siis, kui minu elukaaslane ostab maja oma nimele, siis tekib mul ka tema majale õigused???

PP 27.07.2007 10:15 (17 aastat tagasi)

Kinnistusraamatu õigsust eeldatakse ning registreerimata elukaaslaste vahel ühisvara ei PkS tähenduses ei teki. Loomulikult esitatakse aeg-ajalt kohtusse hagisid mingi vara suhtes, et see tunnistataks poolte kaasomandiks. Kuidas sellised kohtumenetlused lõpevad, on raske ennustada. Oleneb asjaoludest ja tõenditest, kas kohus tunnistab seni ainuomanduses oleva kinnisvara kaasomandiks või mitte. Eestis on omand üpriski jäigalt kaitstud.

k. 27.07.2007 10:34 (17 aastat tagasi)

to 8:30 Ära aja segamini ühisvara kooseisu ning pärijate koosseisu jagavaid õigusnorme. Loomulikult on lapsed on vanema surma korral pärijad. Jutt on ikka sellest, milline vara kuulub ühisvarasse ning milline lahusvarasse.

k. 27.07.2007 10:47 (17 aastat tagasi)

Kui tekib küsimus PkS § 15 lg 1 tõlgendamisest: Riigikohtu lahendist ts. asjas nr. 3-2-1-13-07: "...Reeglina kuuluvad ühisvara hulka vaid need õigused (sh. ka omand) mis mis saadi abielu sõlmimisest kuni abieluliste suhete lõppemiseni"

Riukalik Jurist 27.07.2007 14:07 (17 aastat tagasi)

Ärge olege naiivsed! Vaid loll ostab endalne maja selliselt, et ta ei ole abielus ega ka omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Elus juhtub erinevaid asju. Näiteks saab suur armastus otsa ja oled ütleme 4-5 aasta pärast ilma nii majast, perekonnast kui eluasemest. Mis puutub aga sellesse, et peale abieluliste suhete lõppemist soetatud vara on lahusvara, siis nii see tõesti on. Aga kas soovid seda paar aastat erinevates kohtutes tõendada, kohtukulusid maksta, jännata keelumärgete mahavõtmisega jne? Soovitus on endine abielu lahutada ja abielluda. Või osta maja vähemalt kaasomandisse.

ha 27.07.2007 15:42 (17 aastat tagasi)

Tegelikult ma ei teagi nimetada ühtegi sellist menetlust, kus keegi on mitmed aastad jahtinud teise abikaasa poolt pärast abielusuhete lõppemist soetatud vara - organiseerinud keelumärkeid, maksnud kümneid tuhandeid riigilõivusid jne, jne. Nii, et ega selliseid asju just eriti ei juhtu. Kuigi keegi teab, siis andku teada - aga mitte mingite kuulujuttude põhjal vaid ikka konkreetse asja number koos kohtulike põhjendustega. Kuigi

to ha 27.07.2007 20:22 (17 aastat tagasi)

asi oli arutamisel eelmise asta sügisel, kus abikaasade ühisvaraks loeti korter mille naine erastas paar päeva enne abielu lahutamist. selleks ajaks olid need abikaasad juba mitmeid aastaid lahus olnud ja mehel uue tibinaga juba kaks lastki , üks 5 ja teine 1 aastane.. nüüd kui mees suri sisi tibinas jahtis oma elukaaslase exnaise poolt erastatud korteris oma lastele osa... õnneks ei läinud asi läbi kuna exnaisel olid olemas kõik dokumendid ja ta tõestas,e t exmees ei ole sina korterisse midagi paigutanud... igal juhul ei saanud see tibinas oma lastele selat midagi..

PP 27.07.2007 20:40 (17 aastat tagasi)

Jälle tundub jutt olevat pärimisest ja pärijatest. Jah - seadusjärgseks pärijaks on tõesti kuni pärandaja surmani tema seaduslik abikaasa, kuigi nad võivad elada lahus ning uute elukaaslastega. Abikaasa seadusjärgse pärimise õigust ei võta ära isegi algatatud abielulahutusmenetlus ning isegi ka tehtud kohtuotsus mitte - juhul, kui see on ühe abikaasa surma päevaks JÕUSTUMATA (näiteks kui üks abikaasa on surnud lahutusotsuse tegemise ning jõustumise vahele jääval mõnenädalasel ajavahemikul) Kuid nii on lood pärimisega. Ühisvaraga on lood teised. Ilmselt oled millestki valesti aru saanud pole kohtuotsust lugenudki või ei oska aru saada viidatud õigusnormi mõttest.

::. 28.07.2007 06:48 (17 aastat tagasi)

??? Mis mõttest PP?? minu tuttaval exnaiselolid lihtsalt võimalik tõestada, et korteri on erastanud tema omaenda ja oma isa EVP-de eest, on elanud sela korteris ja tasubńud kõik maksud ainuisikuliselt sele korteri eest ja olid alles ka tsekid, remondi teostamsei kohat , kes maksis - seega lasi naine korteri kuulutada enda eraomandiks ja tibinase lapsed ei saanud sellest sentigi! Miks pidanuksidki? No see tibinas oli üldse nahhhaalne - meha dokumendid viskas ta exnaisele et sinu tütar on ainus täisealine laps mehel, et eks tem apeab nüüd matma... täisealine laps oli jah saanud paar kuud tagasi 18a ja käis ise gümnaasiumi lõpuklassis.. Muidugi ostis exnaine hauaplatsi ja mattis exmehe maha...

k. 28.07.2007 08:28 (17 aastat tagasi)

Mis need tibinase LAPSED asja puutuvad??? Ühisvarast rääkides?

PP 28.07.2007 09:27 (17 aastat tagasi)

See et exnaine oli korteri erastanud omanda ja isa EVP-de eest, et oli elanud korteris ning tasunud sellega seonduvad kulud - need faktid iseenesest ei muuda kõnesolevat korterit veel ühe abikaasa lahusvaraks. Naise lahusvara küsimuses sai sel juhul ikka määravaks asjaolu, et abikaasade abielulised suhted olid lõpenud, mehel uus tibin ning sellega uued lapsed. Vot sellisel juhul kuulus küll peale abielusuhete lõppemist soetatud (st. erastatud) korter naise lahusvarasse ning tema lahutamata mehe surma korral ei ulatunud ei seadusjärgse ega testamendijärgse pärimise õigus kolmandate isikuteni. Ka tema uue naisega saadud lastel polnud sel juhul õigust sundosale, kuna korter lihtsalt ei kuulunud mehe pärandvara hulka. Tüüpiline ja õige PkS § 15 lõike 1 rakendus.

just 28.07.2007 19:09 (17 aastat tagasi)

Just, aga tibinas esitas hagi kohtule exnaise vastu esiteks oma laste isaduse tuvastamiseks ja teiseks oligi just et lastele kuuluva osa kättesaamiseks exnaiselt, lootis palju, aga sai maksta ainult kohtukulusid!