võlakiri

ad 2.08.2007 09:23 (17 aastat tagasi)

mina

V.V. 2.08.2007 09:24 (17 aastat tagasi)

Veiko Rämmel.

ahti 2.08.2007 09:35 (17 aastat tagasi)

leopann@hot.ee Saadke oma kontakt sinna. Võtan ühendust.

lk 2.08.2007 09:39 (17 aastat tagasi)

Võlakiri või võlakohustus võib olla äärmiselt lihtne ning ei pea keerukate asjaolude puudumisel olema detailne laenuleping. näit. " Mina (nimi, isikukood, elukoht) kohustun maksma oma võla suuruses (summa) (kellele? nimi, isikukood, elukoht) hiljemalt (kuupäev, aasta). Käesoleva võlakirja tingimuste mittejärgimisel on teadlik, et eelmärgitud summa võidakse minult välja mõista kohtukorras".

ahti 2.08.2007 09:46 (17 aastat tagasi)

Mul seal vaja ära märkida protsent ja igakuised osa tagasimaksed.

www 2.08.2007 10:03 (17 aastat tagasi)

kui protsenti ei oska arvutada, siis märgi et igakuine viivis 500 krooni

k 2.08.2007 10:06 (17 aastat tagasi)

Tegelikult, et hoida hilisema võimaliku vaidluse puhul ära võimalikke süüdistusi ja vastuväiteid (protsendiga laenu andmine on ettevõtlus, suur protsent on heade kommete vastane, kuidas on saadud protsenditulu deklareeritud jne, jne). soovitan võlakirjas (laenulepingus) laenuintressi üldse mitte välja tuua. Näiteks kui laenakse 10 000 krooni, võib laenukohustuse fikseerida kohe näit. 12 000 kroonile.

ahti 2.08.2007 12:00 (17 aastat tagasi)

aga viivist siis tohiks küsida, kui ta tagasimakse tähtaja on ületanud?

k 2.08.2007 13:02 (17 aastat tagasi)

viivist tohib küll. Ega neid intressiga seotud vaidlusi ei maksa nii tõsiselt võtta, kuid parem on seda mitte näidata.

ahtile 2.08.2007 14:10 (17 aastat tagasi)

no kirjuta et viivis 15 krooni päevas või 500 kuus. konkreetne ja selge!

Riukalik Jurist 2.08.2007 16:45 (17 aastat tagasi)

Üldiselt tuleb sul sellisest "võlakirjast" ilma piisava tagatiseva vaid jama. OK, kirjutad % kasvõi 20 päevas ja viivised 1000 krooni päev - kohtus saad siiski vaid heal juhul põhiosa x 2. Üldiselt ei soovitaks võlakirja alusel kellelegi laenu anda.

PP 2.08.2007 16:53 (17 aastat tagasi)

See ei ole täpselt nii, et põhivõlga ületavad viivised tuleb kohtul jätta välja mõistmata. Ükski seadus sellist normi ei sätesta. Küll aga lähtutakse siin viiviste üldisest mõttest - viivis ei ole iseseisva rikastumise allikas vaid võlgnikku distsiplineeriv meetod. Väljamõistavate viiviste või leppetrahvi suurus sõltub sellest, kui suures ulatuses õnnestub kohtule põhjendada kahju, mida võlgnik võlausaldajale oma viivitusetega põhjustas. Kunagi nõuti ühes menetluses, millega kokku puutusin välja 5000 krooni põhivõlga ning 25 000 krooni viiviseid (tegelik viivis oli veel 65 000). Võlgniku vastuväiteid ei arvestatud. Seda otsust ringkonnakohtus ei vaidlustatud, seega ei saanudki teada, kas kõrgemalseisev kohus oleks sellist viivisehulka aktsepteeriunud või mitte. Küll aga on Riigikohus võtnud kindlad seisukohad näiteks laenuintressi suhtes, väites, et see põhineb üksnes poolte kokkuleppel, kohtud ei sekku poole majandustehingutesse ning tühistasid ringkonnakohtute põhjendused ja otsuse, kus viidati "liigkasuvõtjalikule intressile" ning sellest tulenevale heade kommete vastasusele.

- 2.08.2007 23:28 (17 aastat tagasi)

Las laenab pangast, pärast Sul jamasid vähem. Muid hakka veel kohtus tagasi nõudma ja ehk ei saa ikka.

ahti 3.08.2007 21:48 (17 aastat tagasi)

no kui võlakiri korralik on siis miks mitte?

jurist to PP 6.08.2007 14:57 (17 aastat tagasi)

palun kontrolli oma väiteid kehtivast TsMS-ist. Kunagi käis päike ka kõrgemalt.