Akadeemia Nord

a 6.08.2007 11:37 (17 aastat tagasi)

tasub ikka, akrediteering ka olemas.

P 6.08.2007 11:50 (17 aastat tagasi)

Mina õppin nordis ja olen kokkuvõttes rahul. Õppejõud on igati tasemel (kuulsamatest nimedest minu vaieldamatu lemmik prof Müllerson, Gräzin, jt). Õppejõud lubavad ja lausa ootavad iseseisvat mõtlemist (varem õppisin õigusinstituudis, seal pidi osade õppejõudude puhul hea hinde saamiseks nende konspekte sõna sõnalt pähe õppima). Häirib õppekorraldus. On vaid üks õppereferent, see on ilmselgelt ülekoormatud ja sellest tulenevalt teinekord paras fuuria. Lihtsalt infot on raske kätte saada.

sdf 6.08.2007 13:45 (17 aastat tagasi)

jah - aga tuleb mõelda ka tulevase töövõimaluse kohta. Eks seni kuulub rõhuv enamik otsustajaid TÜ õigusteaduskonna lõpetanute hulka ning eelistavad avalikel konbkurssidel vaieldamatult Tü õigusteaduskonna või TÜ õigusinstituudi lõpetanuid, mis praeguse juristide ületootmise juures on siiski oluline. Ning Nordi püsimajäämise suhtes muutub varsti otsustavaks just see, kas ja kuidas suudavad nad akrediteerida doktoriõppe. On ju ülikooli puhul seadusest tulenevalt kohustuslik vähemalt kahel õppesuunal toimmuv doktoriõpe - vastasel juhul võidakse Nord muuta rakenduskõrgkooliks.

? 6.08.2007 14:01 (17 aastat tagasi)

to sdf- oot kas Nordi doktoriõppel ei olegi siis akrediteeringut?

sdf 6.08.2007 14:06 (17 aastat tagasi)

ei ole - tegutsetakse vaid koolitusloa alusel. Nüüd on doktoriõppel ka esimesed lõpetanud, mis Ülikooliseaduse kohaselt on doktoriõppe akrediteerimiseks vajalik ning sellega on üpris kiire - tagasiulatuvalt võib akrediteerida vaid viimase kahe aasta lõpetanuid. ldiselt tundub, et eraülikoolidel kipub doktoriõppega olema tõsiseid raskusi - EBS doktoriõpe kukkus akrediteerimisel läbi ning Audentes jäi hiljuti isegi doktoriõppe koolitusloast ilma.

TÜ vilistlane 6.08.2007 14:59 (17 aastat tagasi)

Soovitan ikka Alma Materit, kindel valik alates aastast 1632. Eelkõnelejatele- ka ÕI omad saavad TÜ diplomi, vahet pole.

sdf 6.08.2007 15:10 (17 aastat tagasi)

Ega seda polegi väidetud et ei saa. Iseseisva eraülikoolina tegeles ÕI kuni aastani 2000, edasi juba TÜ struktuuriüksusena.

abc 6.08.2007 15:25 (17 aastat tagasi)

aga, millise kooli sa sdf lõpetanud oled

sdf 6.08.2007 15:40 (17 aastat tagasi)

Ma juba vanem inimene. Minu nooruses polnud Eestis erilist valikuvõimalust.

Mõtlemisainet 6.08.2007 16:58 (17 aastat tagasi)

Kusjuures ongi nii - TÜ vilistlased palkavad reeglina TÜ vilistlasi:-). Ja juura alal on ca 90% tööandjatest TÜ vilistlased...

TÜ vilistlane 7.08.2007 11:27 (17 aastat tagasi)

alati sõltub kõik sellest, mida keegi teab või oskab. Ust näitasin kord ühele concordia vilistlasele kohe, kui see hakkas raiuma nagu rauda, et täisealiseks saavad isikud 16 aastaselt. No comments.

Veidi mõtlemisainet 8.08.2007 11:51 (17 aastat tagasi)

Üks tuttav rääkis kord, et otsisid oma firmasse juristi, kanditaate tuli päris palju ja sattus nii, et pea kõik juura haridust andvad koolid olid esindatud. Valiku tegemisel tehti väike teadmiste kontroll, lasti kandidaatidel vestlusvoorus muuhulgas vastata umbes 10-le suht elementaarsele erialasele küsimusele. Kes vastas paremini - üllatus üllatus Tallinna Majanduskooli lõpetaja (vaid rakenduslik haridus). Point selles, et pole see TÜ midagi püha lehm, kus ainsana kvaliteetset haridust antakse, hea hariduse võid saada mujaltki (vaata vaid, kas akrediteering ikka olemas), esmatähtis on sinu enda huvi valitud eriala vastu ja valmidus õppida ja areneda.

tu 8.08.2007 12:06 (17 aastat tagasi)

Majanduskooli lõpetanuga pole suurt midagi peale hakata. Eriala nimeks pole seal mitte õigusteadus vaid õigusteenistus ning lõpetanud on (erialakirjelduse kohaselt) mõeldud töötama juristide abilistena, mitte iseseisvalt. Ning ka akrediteerimiskomisjoni raportis (netis olemas) on konstanteeritud, et üliõpilased hindavad üle oma tulevaste töökohtade võimalusi. Isegi kohtus esindamiseks nõutakse magistrit asemele vastavat haridust

Kats 8.08.2007 12:51 (17 aastat tagasi)

Magistrikraad on kohtus nõutav kui tegutsed lepingulise esindajana (müüd konkreetsetele huvilistele oma teenust). Kui esindad menetluses oma tööandjat ei ole see nõutav. Ja vaidlen vastu sellele, et majanduskooli lõpetanuga ei ole midagi peale hakata. Olen ise selle kooli lõpetanud ja oma erialal edukas, ka kõik mu kursakaaslased, kes vaid tahtnud on, on leidnud meelepärase töö ja on oma eluga rahul. Juba kooli lõpetamise ajaks olid enamus tööl (kõige rohkem töötas meie kursuselt inimesi notaribüroodes, pankades ja KMA-s). Mis puudutab oma tulevase töökoha võimaluse ülehindamist, siis seda võib teha ükskõik millise kooli lõpetaja - muigama ajas üks verivärske jurist, kes otse koolist tulles, ilma igasuguse töökogemuseta teatas, et soovib vähemalt 30 000 krooni kuus kätte saada ja ametiauto peab tal ka olema.

tu 8.08.2007 13:09 (17 aastat tagasi)

Kui esindajad tööandjat, siis on see kohtuniku otsustada, kas ta lubab sul kohtus esindajana osaleda või mitte. Muidugi, madalatasemelisi juristide abiliste kohti on mitmeid (kohtusekretärid, notarite abid), neid isegi riigiasutustes - juhul, kui ametijuhend akadeemilise kõrghariduse nõuet ei esinda. Aga paratamatult (kui just edasi ei õpita), on nende karjäärivõimalustel selge piir ees.

tu 8.08.2007 13:11 (17 aastat tagasi)

Ning sama tobe olukord tekib siis kui näiot. meditsiinikooli lõpetanud med.õde hakkab end tasemelt arstiga võrdlema. Ei saa võrrelda võrreldamatuid asju (kutseõppeasutus vs ülikool).

k. 8.08.2007 13:22 (17 aastat tagasi)

See ei eelkirjutajal täiesti õige seisukoht et ei saa hakata vastandama võrrledamatuid asju. Nii nagu ei saa vastandada ega võrrelda meditsiinikooli ja ülikooli arstiteaduskonda või ehituskooli ja tehnikaülikooli ei saa võrrelda ka kutseõppeasutusena tegutsevat majanduskooli ning ülikooli õigusteaduskonda. Mõlemal on omad eesmärgid ning nõuded. Juristiharidus on alati olnud ülikooliharidus on sellega on kõik öeldud.

Kats 8.08.2007 14:58 (17 aastat tagasi)

Just nimelt, et omad eesmärgid. Milleks siis väita, et "Majanduskooli lõpetanuga pole suurt midagi peale hakata"? Milleks on üldse vaja teist kooli maha teha?

to kats 8.08.2007 16:19 (17 aastat tagasi)

Lihtsalt praeguse, akadeemilise kõrgharidusega juristide massilise ületootmise juures jäävad majanduskooli õigusteenistuse eraialade lõpetanute võimalused erialast ning vähegi tasuvamat tööd leida paratamatult kesisteks. ega see üksnes minu arvamus - mõni vastupidine üksiknäide ei muuda üldpilti.

to kats 8.08.2007 18:17 (17 aastat tagasi)

Akrediteerimisotsusest: "Õppekava järgi valmistatakse ette töötajaid, kes töötavad akadeemiliselt kõrgema haridusega spetsialistide (nt kohtunikud ja prokurörid) alluvuses, kuid mitte iseseisvalt. Ekspertkomisjoni hinnangul on siiski sarnased õppekavad mujal maailmas kutsehariduse tasemel". Tegelikult pole tegemist Majanduskooli puhul tegemist siiski juristiharidusega vaid õigualaseid algteadmisi vajava (kutse)haridusega.

Kats 9.08.2007 12:39 (17 aastat tagasi)

mõned vist ei oska lugeda. Kordan siis veelkord (ehk jõuab kohale) - ma olen TMK ise lõpetanud, seega tean väga hästi, mis kooliga on tegemist. Ilmselt paremingi kui teie. Ja miks sa 18.17 ei tsiteeri komisjoni hinnangu seda osa, mis ütles, et õppekoormus on liiga suu, eksameid liiga palju ja et ainete hulgas on rakenduskõrghariduse kohta liiga teaduslikke aineid nagu nt ladina keel ja Rooma eraõigus?

irww 9.08.2007 14:52 (17 aastat tagasi)

Selles see asi ongi, et sa ei saa aru. Majanduskooli lõpetanu ei peagi kõigist asjadest aru saama - see on lihtsalt targemate ja andekamate jaoks. See et sa ise selle kooli lõpetanud oled ei oma siin tähtsust ja on pigem negatiivse iseloomuga.

irww 9.08.2007 14:57 (17 aastat tagasi)

Ja see, et õppekoormus on liiga suur, et õppekavas on asjasse mittepuutuvaid aneid, et eksameid liiga palju, on antud kontekstid komisjoni arvates selgelt negatiivne, kui positiivne ilming - eks see oligi üks ilming, et erialale anti mitte täielik vaid tingimisi akrediteering ning kui selle kehtivuse lõppedes olukord ei parane, ei akrediteerita seda eriala üldse (vastavalt seadusele saab tingimisi akrediteeringut anda vaid ühel korral - kolme aasta möödudes saab hinnang olla vaid: akrediteeritud või mitte akrediteeritud).