pärimine 1990

. 16.08.2007 12:26 (17 aastat tagasi)

90. a kehtis ENSV tsiviilkoodeks, mis ütles, et pärand tuleb vastu võtta 6 kuu jooksul pärandaja surmast. Kui pärjad seda ei teinud, siis....

imelik 16.08.2007 17:10 (17 aastat tagasi)

minu vanaisa suri 1992.a tema majas päris tema abikaasa ehk vanaema. kuna vanaema loobus poegade kasuks, siis pärisidki pojad võrdselt.

im 16.08.2007 17:11 (17 aastat tagasi)

oleks ikka abikaasa pidanud pärima, ja tema loobumise korral tütred.

Riukalik Jurist 16.08.2007 20:14 (17 aastat tagasi)

Mida te siin niisama tühja arutate, need nõuded on kõik nagunii ju aegunud. Nüüd pole enam midagi nõuda.

ajalugu 17.08.2007 11:21 (17 aastat tagasi)

Aga kui naine sai omalajal kolhoosilt korteri siis abiellus üldse teisest maakonnast pärit mehega, kes kirjutati ka tema juurde sisse.. Abielu lahutati naine lahkus koos lastega linna elama ja mees müüs selle korteri pärast 2000 aastat vallasasjana maha. Kas on siis ikka kõik õige. Naine ei teadnud asjast üldse midagi.

jurist 17.08.2007 11:39 (17 aastat tagasi)

hea soovitus- ajaga ise oma vara kokku ja pärandage peale surma kellele tahate. Igasugune kasuahnus lööb eriti ehedalt inimestel välja just pärimisvaidlustes. Üritatakse kasvõi võimatut ja pannakse kõikvõimalikud kanalid tööle, peaasi etv mingi tükk sugulaselt endale rebida ja midagi MUIDU saades end natukegi õnnelikumana tunda.

. 17.08.2007 13:54 (17 aastat tagasi)

nõustun juristiga - kui väga hirmsasti protsessida tahate, minge ja palgake selleks omale adevokaat (isiklikult arvan, et mõistus tuleb koju, kui konsultatsiooni soovides tema tunnihinda kuulete). Ajalugu-le tahaks aga meelde tuletada, et omal ajal ei kuulunud korterid inimestele vaid meie suurele isamaale - "sai kolhoosilt korteri", tähendas seda, et sai üürilepingu alusel kasutada, pärast naise lahkumist parematele jahimaadele jäi mees korterit edasi üürima. Kui hakkasid puhuma uued tuuled ja erastati kortereid (st senine omanik, ilmselt mingi rajoonikomitee/kolhoosi või kelle iganes õigusjärglane müüs korteri seda üürilepingu alusel kasutanud inimesele)ning mees ka korteri omanikuks sai oli nende abielu ju lõppenud ja mees müüs hiljem oma lahusvara ning tal ei olnud mingit kohustust oma endisele naisele sellest teada anda, veelvähem tema luba küsida.

ajalugu 17.08.2007 15:31 (17 aastat tagasi)

vaata mina ka neid asju ei tea aga see mees seda korterit ei erastanud see on fakt.

nonii 20.08.2007 06:37 (17 aastat tagasi)

vaat kolhoosid andsid mõnelpool oma töötajatele kortereid ka tööaastate eest! ja kui mees sai seda korterit müüa sisi pidi see ju tem aoma olema- kus teab teine inimene teise asju või tegemisi?

ajalugu 21.08.2007 09:20 (17 aastat tagasi)

vaata lugu on selles, et see mees ei töödanud seal kolhoosis mitte päevagi.

ajaloole 21.08.2007 11:55 (17 aastat tagasi)

Kui kellegile (antud juhul sulle) tundub, et talle on ühe tehinguga (üks mees müüs temale kuuluva korteri) liiga tehtud, siis peab ta oma murega pöörduma advokaadi poole. Selleks lepib ta eelnevalt kokku konsultatsiooni aja, läheb konsultatsiooni ja räägib advokaadile oma mure ära ning saab seejärel nõu mida edasi teha (loomulikult tuleb selle eest ka advokaadile raha maksta). Mulle tundub ka karjuvalt ebaõiglane, et mõned inimesed elavad hästi, müüvad aga kinnisvara ja saavad selle eest palju raha, kuid niisama selle üle viriseda ei ole ju mõtet. Kui leian, et minu õigusi on rikutud siis pean otsustama, kas leppida sellega (vait olla ja edasi elada) või pöörduda kohtusse (ja kas on alust kohtusse pöörduda, vot seda oskabki sulle advokaadi härra või proua öelda).

ajalugu 21.08.2007 14:53 (17 aastat tagasi)

Eks see tee olegi jalge all aga nuh, lootsin, et mina sa tea ehk keegi old sarnases situatsioonis.

ajalugu 21.08.2007 14:55 (17 aastat tagasi)

ja kus juures, ei huvitagi eriti muu kui see, et mis moodi siis selliseid asju omalajal aeti jne.