tulevane pärand

. 2.01.2008 12:40 (17 aastat tagasi)

Testamendiga saab testaator teha korraldusi oma surma korraks - ehks siis öelda, kes pärib tema vara. Tema saab oma soovid testamenti panna kirja nii nagu aga tahab. Küll peavad aga võimalikud pärijad arvestama kahe asjaoluga - esiteks kui testaator on testamendiga pärandist ilma jätnud oma töövõimetu vanema, lapse või abikaasa, on sellel õigus sundosale lisaks saab testamenti nagu iga teist tehingut hiljem vaidlustada (pärandist ilma jäänu võib nt väita, et pärandajat sunniti sellist testamenti tegema, et pärandaja ei saanud aru testamendi tähendusest jms). Kuid need asjad ei puutu enam testaatorisse, nendega tegeleb vajadusel pärija.

Murfen 3.01.2008 10:22 (17 aastat tagasi)

Notariaalne testament likvideeriks muidugi sellised probleemid nagu """ pärandist ilma jäänu võib nt väita, et pärandajat sunniti sellist testamenti tegema, et pärandaja ei saanud aru testamendi tähendusest jms"" aga sundosa saajad muidugi jäävad.

mõtleja 3.01.2008 13:23 (17 aastat tagasi)

miks siis see tütar, kellel oma pere ja aega vähem, peaks ilma jääma? pole ju kindel, et teine tütar seda ka hiljem rahaks ei tee. ei kujuta ette, et minu õde jääks ilma ja mina siis vanemate vara omandaja, ei julgeks õele otsagi vaadata. ja kui minu vanemad ainult mulle pärandaksid, siis müügi korral annaksin ikkagi oma õele pool sellest. võib olla tahaksid õekesed seal suvekodu pidada.

Murfenile 3.01.2008 16:57 (17 aastat tagasi)

Terve mõistus ütleb jah seda, mida sinagi. Praktis vaidlustatakse aga ka notariaalseid testamente. Nii et ei ole ka notariaalse testamendi puhul pärijaks määratu vaidluste ja kohtus käimise eest kaitstud.

hooldaja 3.01.2008 20:17 (17 aastat tagasi)

probleem on selles ,et see tütar kellega ema arvestab kui pärijaga emast eriti ei hooli ja on öelnud et tema midagi ei taha. teisel tütrel pole aga võimalik maja omale võtta kuna pole vahendeid ja võimalusi selle hooldamiseks. nüüd ema kardabki, et viimaks tütar ei hakkagi pärijaks ja mõtleb et kas teha testamenti. teise tütrega on jutud räägitud et tem apärijaks ei hakka vaid jätab nooremale

. 4.01.2008 09:03 (17 aastat tagasi)

Ema võib ju teha testamendi ja avalda seal oma soove, kuid ükski testamendiga pärijaks nimetatud isik ei ole kohustatud pärandit vastu võtma. Lisaks on pärijatel võimalik teatud piirides valida mille alusel nad pärivad. Näide - isikul A on kaks last B ja C, kes oleksid seaduse järgi tema pärijad. A otsustab, et pärandab testamendiga kogu oma vara B-le. Pärast A surma on B-l võimalus otsustada, kas ta üldse pärida soovib. Kui ta otsustab pärandi vastu võtta, on tal omakorda õigus valida, kas ta soovib pärida testamendi järgi - kui soovib siis selle kohaselt on ta A ainupärija. Ta võib otsustada, et testamendi järgi ta pärida ei soovi, küll aga soovib ta pärida seaduse järgi - sellisel juhul on ka C-l õigus pärimises osaleda. Lisaks võib B küll ka testamendi järgi pärandi vastu võtta, kuid hiljem kogu pärandvara kas C-le või kelle iganes kinkida. Minu soovitus - ema võiks parem oma allesjäänud elupäevi nautida ning mitte vaevata oma pead sellega, mis pärast tema surma saab. Seda ta tegelikult mõjutada ei saa (jah, ta võib ju testamendi teha, kuid nagu juba eelpool selgitasid, see ei sunni testamendis nimetatud isikuid millekski). Kui ema teab juba praegu, et lapsed tegelikult tema varast huvitatud ei ole - majas kunagi elama hakata ei kavatse, siis maksab emal mõelda hoopis selle peale, kas mitte maja maha müüa ja saadud raha eest oma elupäevede kvaliteeti tõsta.

hooldaja 6.01.2008 09:10 (17 aastat tagasi)

sorry! antud juhul, sellele emal ei ole mingeid erilisi võimalusi oma elukvaliteed tõstmiseks enam.. tal on olnud korduvad ajuinfarktid ja pooleldi kadunud nägemine, kõnedefekt, liikumine häiritud... paremad elupäevad saaks ka siis kui läheks ühe lapse juurde elama, kuid ei taha kodu tühjaks jätta ja sellest loobuda, vaid tahab aegajalt oma kodus olla... sel lapsel,kelle juurde ta läheks pole aga neid võimalusi, et teda sõidutada nii sageli kui ta soovib... teisele lapsele tahab jätta sepärast, et on teist last kogu elu poputanud ja kuna teine laps nüüd temast ei hooli siis kardab, et see teine laps on ta peale pahane.... teisel lapsel on aga kõrgemad ambitsioonid... kuid kuna see teine laps ajab siiski ema rahaasju - maksab elektrit ja telefon, mida ema kasutab on vormistatud tema nimele, maksab seega ka telefoni eest ja muidugi tasub ema talle need kulud... kas see kui tütar tasub ema eest elektrit, kui kasutab ema kodus nt asju jakui ta elukaaslane on sisse kirjutatud ema majja, kas see pole tegelikult siis ükskord nagu aluseks, et pärand on tema pere poolt tegudega vastu võetud?