päranduse jagamine

kreete 11.02.2008 12:16 (17 aastat tagasi)

isa järelt astusid pärijaks tema lapsed teiset abielust, esimesest abielust laps pärijaks ei astunud, sai talle saadetud mitu kirja. nüüd kui pärand vastu võetud minu nimel, müüdud ja raha võrdselt jagatud kolmeks osaks.Üks osa kantud üle ka isa esimesele lapsele minu venna kontolt. Minu vend aga praeguseks surnud. Nüüd isa esimene laps nõuab meie isa pärandist oma osa ja soovib olla ka venna pärijaks. vennal pere : abikaasa ja kaks last 13 ja 18a. Kas isa esimene lasps saab nõuda venna pärandust? kas ta saab nõuda minult isa päranduse osa tasumist, kuigi ta on sele juba saanud? müüsin maja ja kandsin müügist saadud raha üle tookord venale, märkisin selgituseks pärandus, vend pidi oli ülekannet tehes märkinud:isa pärandus- on alles ka koopa ülekandest (arvutist prindtud). ...

. 11.02.2008 13:04 (17 aastat tagasi)

Kui ta ei võtnud isa järgi pärandit vastu ei ole tal midagi nõuda. Olite isegi lahked, et osa pärandi arvelt saadud rahast temale andsite. Kui vennal on olemas abikaasa ja ka lapsed on need ka tema vara seadusjärgseks pärijaks, seega ei ole õdedel-vendadel midagi nõuda kui ei ole just tehtud testamenti või pärimislepingut, millega oleks nad pärijaks nimetatud).

kreete 11.02.2008 13:16 (17 aastat tagasi)

isa vanem laps, meie poolõde väidab, et ta ei ole isa pärandist osa saanud ja et mingi 10a tähtaeg on, mille ta nüüüd tahab ennistada, et olla osanik isa pärandusel. väidab, et see raha, mis tema artvele laekus polnud piisav, et nüüd on vara kallim ja tema tahab sele järgi pärandit uuesti arutada? ja et see raha mis tema arvele kanti ei oma tähtsust, kuna seal on ainult sõna pärand, ei ole märgitud kele pärand...

. 11.02.2008 13:28 (17 aastat tagasi)

Pärandi vastuvõtuks on pärijatel aega 10 aastat, kui üks pärija on pöördunud notari poole ning notar on määranud lühema tähtaja (tavaliselt 2 kuud), siis selle tähtaja jooksul. Pärandi saab vastu võtta kahel moel - kõige kindlam on esitada sellekohane avalduse notarile, lisaks saab pärandi vastu võtta tegudega - st kui pärija asub valdama ja kasutama mingit asja pärandvara hulgas. Kuna sinu jutust järeldub, et too poolõde notarile avaldust pärandi vastuvõtmiseks ei esitanud, on kaks olulist küsimust: 1. kas poolõde hakkas notari poolt antud tähtajaks midagi pärandvara hulgast valdama või kästutama? 2. Kas te varjasite notarite eest andmeid poolõe kohta (kas eitasite teda üldse või valetasite, et ei tea tema elukohta ning seeõttu ei saanud notar talle pärimismenetlusest teatada)? Kui mõlemale küsimusele on vastus EI, ei ole ka tollel poolõel midagi nõuda - st igaüks, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, võib loomulikult kohtusse pöörduda, kuid mingeid aluseid tema nõuetele ei ole. Sina aga rahune maha, las too poolõde nõuab mida aga tahab. Kui ta peaks tõesti kohtusse hagi esitama, peate endale lihtsalt advokaadi või juristi palkama, kes teid selles vaidluses esindaks ja aitaks.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.