Teemade kronoloogia
Olen petetud!
Marget 26.02.2008 10:17 (17 aastat tagasi)
Olen petetud ja ei tea kuidas toimida. Olen oma elukaaslasega elanud 4a. koos tema korteris ja seda praegugi. Ma ei teadnud, kui kokku elama hakkasime , tema abielust midagi . Kui poolteist aastat hiljem teada sain, põhjendas ta, abielu on juba mitu aastat läbi. Kuid 2 aasta hiljem tekisid naisel probleemid ja mees hakkas tihti kohtuma oma endise abikaasaga. Elasime ikka koos kuid tülitsesime tihti´selle pärast, aasta hiljem sündis neil ühine laps, sain sellest juhuslikult teada. Tahtsin meest maha jätta, kuid ta palus mul jääda, selgitas, et amastab mind ja tahab minuga koos elada ja lubas kunagi abielu lahutada (laps sündis, kuna abikaasa meelitas lõksu)ja oma abikaasa juures käib ainult last vaatamas. Praegu olen ise ka rase, elan tema korteris. Nüüd tuleb välja,et ta käib meie kah...
. 26.02.2008 10:35 (17 aastat tagasi)
Su loo lõpp on küll puudu, kuid ilmselt tahad teada, millised on sinu õigused nn musta stenaariumi korral? Elukaaslase korterile ja muule temale kuuluvale varale ei ole sul mingeid õigusi. Kui ta palub sul välja kolida, siis seda pead sa ka tegema. Mingit kompensatsiooni ei pea ta sulle maksma. Kui su laps on sündinud, siis on sul õigus (vajadusel ka kohtu kaudu) nõuda isaduse tuvastamist ning seejärel ka elatist lapsele.
Marget 26.02.2008 11:56 (17 aastat tagasi)
Seda ma tean, et pole õigust millelegi. Kuid ma ise ei kannata olukorda välja ja ei suuda sellist kooselu jätkata, kui asi ei muutu olen võibolla tõesti sunnitud elatist nõudma.
huvitav 26.02.2008 19:21 (17 aastat tagasi)
see rohkem psühholoogilist abi vajav küsimus kui juriidilist. Juriidiliselt on ju asi väga selge. Ja üldiselt pakun, et maximum mis sul on võimalik saada, siis jääda abielumehe teiseks naiseks! Siis on väga hästi läinud. Kui hakkad liigselt pinda käima, siis saab sinust lihtsalt üksikema nagu neid palju teisi! Kui hästi läheb, siis on mees ka lapsele isaks, halvemal juhul vaid sponsor 1/2 miinimumpalga ulatuses kuus. Tark naine mõtleb, enne tegutsemist!
k. 26.02.2008 21:05 (17 aastat tagasi)
kallike on võimalus loobuda kooselust. mine ja sea oma elu ise korda raske on kyll aga sa saad hakkama, ei tasu kooselada sellise inimesega ju.
vot jah 27.02.2008 08:28 (17 aastat tagasi)
otsi korterm akasvata pisike üles, kui tema isa tast hoolib nagu eelmise naise lastestki sisi ei pea te ka puudust kannatama ja las suhtleb lapsega.. aga ju oled veel noor ja leiad sobiva kaasa praegu pole veel hilja! endal oli sama lugu ja sain teada, et mees abielus on alles siis kui omal laps oli kahe kuune. Tegelikult lugu veelgi toredam. mehe suguvõsa väitis nagu ügest suust et mees vaba ja et jah elas kunagi kellegagi koos ja sel kelegil tekkisid teatud elukombed... siis oli meil aeg paika pandud abiellumiseks ja käisime ka kohal, mehe tuttav, ked aka mina teadsin oli see kes kabinet registreerimise läbi viis. Asjaolu dkujunesid nii, et olin ise rahvatantsija ja pulmakuupäev sai paika, aga maakonna rahvatantsupeo kuupäev lükati edasi. niisisi, käisime ja palusime oma registreerimine üle viia teisele ajale, aga saime vaid kabineti võimaluse, st ilma külalisteta, vaid meie kaks. Õnneks sai asi paika enne kui kutsed laiali saatsime, tegelikult mees unustas kutsed saata! Oli ostetud tookord ka tõendiga kingad, pruudikleidi riie jms. registreerimine käis lühidalt aga pidulikult, kuna tegemis tuttavaga ja olime tema viimane paar sel päeval siis ka sampus kuulus asja juurde. Paraku ... abieludokumendi kättesaamiseks jäi meil mingi allkiri andmata ja seepärast meie abielu ei kehtinudki.. nüüd tagantjärele arvan, et se eoli mehel ja ta sõbrallihtsalt lavasttud nii. ja ma samuti ei suutnud otsustada, mõtlesin kuidas lapsega hakkama saan, nii sündis lapsi juurde. suvel ja kolivaheaegadel lisaks mehe eelmised kaks last olid hoid aj kanseldada, sel aal kui nende ema reisimas ja lõõgastuma skäis. kuna elasime maal siis ka loomi pidasime ja alati kui sai mingi suurem loommüüa siis läks pool sellest rahast ka teistele lastele. Mees maksis neile korralikult alimente. Kun atal palk oli hea siis alimentideks maksatv summa oli kaks tolleaegset miinimumpalka.. Meie pere elas ära minu palgast. Kuigi jah, ega endale ka midagi lubada ei saanud. Sel ajal tundsin ja teadin et ega mul ei olegi millelegi õigust. Nüüd hilejm kui elukohta vahetasin ja ise lastega oma elu elame pole ka isa laste vastu huvi tundnud. Elatistki maksis nii minimaalselt kui vähegi oskas, mingi paarsada krooni kuus kõigile lastele.. Samas tema esimesed lapsed said uhked pulmapeod, autod, korterid, maja remondid, koolikulude katmina peale kekkooli lõpetamist ja lastelastelegi mis vaja suuremad asjad ikka vanaisa ostetud. see on elu, oskus elada...
mõtleja 28.02.2008 09:51 (17 aastat tagasi)
kui oled nõus, et mees on mitmenaisepidaja, siis ela nii edasi. Lapsel on aga vaja rahulikku elu, mitte karjuvaid vanemaid. Mina läheksin ära ja alustaksin oma elu uues kohas. See on ilmselt väga raske, aga võimalik. Sellist meest ma ei usaldaks mitte kuidagi. Ja armastus ei kesta igavesti!