Kinnistu ost võlaõigusliku müügilepinguga.

. 14.05.2008 09:40 (17 aastat tagasi)

Põhimõtteliselt ei mingeid. Kinnistu võlaõigusliku müügilepingu sõlmimine ei tee sinust kinnistu omaniku. See näitab vaid, et sina ja müüja olete jõudnud põhimõttelistes küsimustes kokkuleppele ning plaanite x ajal kinnistu neil tingimustel müüa. Kui soovid kinnistuga seoses asuda koheselt asju ajama ning müüja on ka sellega nõus, peab müüja sind selleks volitama. Lisan veel juurde ka seda, et kinnistu võlaõiguslik leping peab olema tõestatud notari poolt. Igasugused lihtkirjalikud ja suusõnalised lepingud on vorminõuete rikumise tõttu tühised.

Reelika 14.05.2008 11:41 (17 aastat tagasi)

Suured tänud põhjaliku vastuse eest. Leping sõlmitakse notari juures ja kinnistusregistrisse tehakse ka vastavasisuline eelmärge. Kas saan õigesti aru, et võlaõigusliku lepinguga minu õigused (ühtlasi ka kohustused) piirduvad üksnes maksegraafikujärgse ostu hinna kuumakse tasumisega (maksegraafik on koostatud 10 aastaks), ja juhul, kui omanik ei ole huvitatud (või ei viitsi) volituste andmisest eelnevalt nimetatud toimingute teostamiseks, keegi teda ei saa ka sundida? Kas sellisel juhul ei saaks juba lepingusse sisse kirjutada omanikupoolseks kohustuseks anda mulle volitused kindlate toimingute teostamiseks kinnistul? Või ehk oleks targem üldse sõlmida notariaalne asjaõigusleping maksegraafikaga? Kas on võimalik sõlmida asjaõigusleping selliselt, et kõik müüja (omaniku) õigused oleksid kaitstud, juhul, kui mina (ostja) ühel või teisel põhjusel jätan omad maksekohustused täitmata?

. 14.05.2008 12:42 (17 aastat tagasi)

Kui ainsaks põhjuseks, miks te asjaõiguslepingut sõlmida ei taha, on tasumata ostuhind, siis on ju võimalik sõlmida müügileping ka selliselt, et tasumata ostuhinna tagamiseks seatakse sellele samale kinnistule müüja kasuks hüpoteek. Müüja võtab sellega loomulikult riski, kuna kui sina ostuhinda ei tasu, peab ta asuma hüpoteeki realiseerima, st pöörduma kohtutäituri poole või lausa kohtusse, kui sa peaksid vastu vaidlema. Nii sinu kui müüja huvid oleksid kõige paremini kaitstud, kui leiad endale koheselt raha, mille eest müüjale ostuhind tasuda. Võtad nt pangast 10 aastaks laenu. Võin omast kogemusest öelda, et pangale on puht emotsionaalselt palju meeldivam võlgu olla, kui mõnele konkreetsele isikule. Volituse võib müüja tõepoolest seal samas võlaõigusliku tehingu ajal anda, kuid pead arvestama, et volitajal on igal ajal õigus volitus tagasi võtta ning kui müüja peaks surema lõppeb sellega ka volitus, nii et jällegi oleks parem kui kohe nn klassikalise müügilepingu sõlmiksite.

Reelika 14.05.2008 13:51 (17 aastat tagasi)

Kõige veidram ongi asja juures see, et kõnealuse võlaõigusliku müügilepingu projektis ongi seatud hüpoteek Müüja kasuks kogu ostuhinna ulatuses. Kas siin on tegemist juriidilise apsuga või selline hübriidleping ongi korrektne? Mis mõte siin siis hüpoteegil on? Selge on see, et pangale võlgu jäämine on palju meeldivam. Siis olen 10% kindel, et siin ei tule pangatehing, kuna minu ainuke sissetulek on invaliidsuspension, kinnistu ise aga on veidi probleemne (kõrvalhoonega maatulundusmaa). Viimati nimetatud tingimustest lähtudes tekkisidki probleemid lepinguga, kuna koheselt vaja kinnistut muuta juriidiliselt “elamiskõlbulikuks”, omanik aga sellest huvitatud pole.

. 14.05.2008 15:07 (17 aastat tagasi)

See on tõesti veider - võta lepingu projekti koostanud isikuga notaribüroost ühendust ning küsi, milles asi. Las nad selgitavad sulle. Kui müüja on sinuga esialgu nõus sõlmima vaid võlaõigusliku lepingu, ei ole tal ju mingit mõtet oma omandit enda kasuks hüpoteegiga koormata (seaduse kohaselt on omanikuhüpoteegi seadmine võimalik, kuid sellel ei ole erilist mõtet).