pärandus

. 8.06.2008 19:23 (16 aastat tagasi)

Kas see surnu on too ema? Kui jah, siis kuna ta testamenti ei teinud, toimub tema vara pärimine seaduse järgi. Seaduse kohaselt pärivad tema vara võrdsetes mõttelistes osades tema lapsed. See, et üks laps on puudega ei võta temalt õigust pärida ega anna talle ka õiguse rohkemaks - mõlemad lapsel on õigus 1/2 mõttelisele osale oma ema pärandvarast. Pärimisõiguse vormistamiseks tuleb pärijatel võtta ühendust pärandi avanemisekoha notariga. Kui ema elas ja suri nt Maardus, siis vabalt valitud Tallinna notariga, kui aga nt Tartus, siis Tartu notariga. Notar selgitab tasuta kõiki asju, mis pärimisega seotud. Notarite kontaktid leiad Notarite Koja kodulehelt aadressil www.notar.ee

küsija 8.06.2008 19:40 (16 aastat tagasi)

Tänan vastamast. Surnu on too ema jah, keda postituses mainisin. Probleem on laiem. Ema on selle puudega pojaga 60 aastat koos elanud ja kõik asjatoimetused tema eest ära teinud (ei olnud ametlikult hooldaja). Iseseisva eluga on raskusi ja elamine kaugel teisest pojast. Kardame, et päranduse korral kasutab keegi vaimse puudega inimest ära. Inimene on sõbralik ja usaldab kõiki. Elamiskohaga ei ole probleemi, sest puudega inimene elab nagunii venna elamispinnal, kus elas ka enne surma ema. Mida ette võtta, et see puudega inimene ei hakkaks tegema ise tehinguid, pärast pärandiosa kättesaamist? Kas on mingeid seaduslikke piirangud, eestkoste vms?

. 8.06.2008 19:52 (16 aastat tagasi)

Jah, siis tuleb pöörduda kohtusse ning taotelda eestkoste määramist, kohtuotsuses märgitakse muuhulgas ära, milliseid tehinguid võib too poeg ise teha, ning milliseid (nt kõik kinnisvara puudutav) võib teha vaid eestkostja. Eelnevalt saate nõu pidada oma kohaliku omavalitsuse vastavate ametnikega ja ka perearst peaks oskama antud küsimuses nõu anda. Kohtuprotsessi kaasatakse taolistel juhtudel alati ka psühhiaater, kes annab omapoolse hinnangu.

küsija 8.06.2008 19:54 (16 aastat tagasi)

Suur tänu põhjaliku vastuse eest.

. täiendav küsimus 8.06.2008 20:14 (16 aastat tagasi)

Kuidas seatakse eestkoste? PrKS 93 lg 1 kohaselt seatakse eestkoste eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse avalduse alusel(praeguse juhul puudega inimene, kes ilmselt ise kohtule taotlust ei esita). Sa ütlesid, et tuleb pöörduda kohtusse ning taotleda eestkoste määramist. Kas selleks on õigus antud mingis muus seaduses või tuleks kõigepealt pöörduda KOV, et see esitaks kohtule avalduse. PS! Ei nori, ei kinnita ega lükka ümber sinu väidet, lihtsalt tahaks teada. Tundud olevat asjadega kursis, ma ise rohkem teoreetik.

leelo 8.06.2008 20:46 (16 aastat tagasi)

Mina pidin kirjutama avalduse KOV- le, et soovin hakata eeskostjaks. KOV tegeleb sellega edasi. Sain kohtukutse, kus otsustati minu sobivus eeskostjaks olemise üle. Ja siis läksin pensioniametisse, et eestkostetava raha saaksin kasutada. Kõik laabus kenasti. Vallas on asjalikud inimesed.