kinkeleping või pärandus

. 9.06.2008 11:38 (16 aastat tagasi)

Soovitan su isal pöörduda lähima notari (või notaribüroos töötava juristi) juurde konsultatsioonile. Notarite kontaktandmed leiad Notarite Koja kodulehel aadressil www.notar.ee. Notari konsultatsioon on reeglina tasuta. Reeglina selles mõttes, et kui konsultatsioonile järgneb tehing (kinkelepingu sõlmimine, või testamendi tegegemine), on konsultatsioon alati tasuta. Kui tehingut ei järgne, on notaril tegelikult õigus võtta konsultatsiooni eest tasu, kuid reeglina nad seda ei tee. Konsultatsiooni eest küsivad nad raha vaid siis, kui vaja mõnest hullust lahti saada. Sul on veidke liigapalju küsimusi - neile vastuseandmine on liiga mahukas, et seda siin foorumis teha (notaribüroos tähendab see poole kuni tunni ajast vestlust, et su küsimusele vastust anda).

eevi 9.06.2008 13:28 (16 aastat tagasi)

mina oma kogemusest võin õelda,et notarid pole pädevad sellel teemal õigeid vastuseid andma. Soovitan siiski pöörduda juristi või advokaadi poole.Mul endal,tänu notari poolt valesti antud pärimistunnistuse väljaandmise eest,oli kohus 2aastat ja hiljem selgus,et notar ei jaganud asju õieti.

aga 9.06.2008 14:47 (16 aastat tagasi)

eevakene! võieevikene notar ei jagagi midagi te ise peate kokku leppima

_k_ 9.06.2008 14:56 (16 aastat tagasi)

kinkelepingu ja päranduse vahe seisneb alljärgnevas: 1) kinkeleping - isa kingib oma eluajal maa ja maja ära, isa enam omanik ei ole, vaid omanikuks saab poeg. See tähendab et isal ei ole enam õigusi sellele omandile. Samuti ei saa isa panna pojale kohustust, et poeg ei tohi seda maad ära müüa - kes omanik, see teeb oma maaga, mida tahab. Kui see kingitav maja ja maa on isa ainus kinnisvara, siis on soovituslik lasta isa kasuks seada isiklik kasutusõigus - s.t. et isal on oma elu lõpuni (võib ka varasemalt kokkuleppel lõpetada) õigus kasutada maad ja elisel juhul ei saa poeg isa n-ö majast välja visata. 2) pärand - isa võib teha tesamendi, milles määrab, et peale isa surma saab maja omanikuks tema 1 poegadest. Seega saab poeg maja omanikuks alles peale isa surma. Tuleb ka meeles pidada seda, et kuigi kui isa on teinud testamendi, võib ta siiski vajadusel ka selle maja ise maha müüa või ära kinkida - sellisel juhul ei ole peale ise surma pojal midagi pärida. Kui ise testamenti ei tee ja sureb, siis läheb tema vara seadusjärgselt pärimisele poegade (ja kui ema elus, siis ka ema) vahel. Notar ei saa teile soovitusi anda, kumba tehingut sõlmida. Isa peab otsustama, kas tahab oma eluajal olla kinnisasja omanik või mitte. Üldjuhul hüpoteek ei sega kinkelepingu sõlmimist. See hüpoteek lihtsalt tagab ühe poje poolt võetud laenu ja juhuks kui see poeg ei maksa laenu pangale tagasi, siis võidakse nõuda maja sündmüüki (ent ennem nõutakse ikkagi selle korteri müüki, mille ostmiseks laen on võetud).

kah huvitatu 9.06.2008 16:23 (16 aastat tagasi)

Mind huvitaks küsimus, kui kinkeleping teha, kas kingitava väärtuse ütleb kinkija või võetakse see turuväärtuse järgi? Vastava summa järgi ju vist tuleb riigilõivu protsent tasuda.

_k_ 9.06.2008 21:00 (16 aastat tagasi)

kinkija ütleb notarile kingitava asja väärtuse, ent see peab siiski olema reaalne väärtus. Need ajad on möödas, kus võisid maja väärtuseks sada tuhat öelda - notar ei lase sul nii odavat väärtust öelda. Ise olen aru saanud, et notarid ju teavad, mis on enam-vähem keskmine hind hetkel no nt 2-toalisel korteril mustamäel, et sul ei õnnestu väga väikest väärtust näidata. Paarsada tuhat väiksema väärtuse tegelikkusest saad ehk öelda.

aaa 9.06.2008 21:12 (16 aastat tagasi)

notarid eiütle hindade koah pealt midagi. inimene ostis 11a tagsi maja, maksis 50 tuhat paar aastat tagasi pani uue plekkkatuse, uued aknad, uksed, tegi seest remondi, pani vee ka sisse. aia tegi korda ja ilusaks. Hindadest ei teand aga tuhkagi, arvestas ise et no asja dmistegi need nüüd kakulund väheke.. majal üleval ka katuse alune välja ehitatud- kokku 6 tuba ja köök, vannituba saun, ilusas koha pealegi tänav kohe jõe kaldal. maa ka erastatud, suur krunt... nüüd müüs maja maha, küsis 200 000 ja maksis ka riigilõivud ostaga pooleks. inimene kes ostis naeris pihku, sest maja väärtus miljoni ringis. notar ei öelnud midagi..

. 10.06.2008 07:22 (16 aastat tagasi)

on notareid, kes ei ütle ja on notareid, kes ütlevad. Notaril on õigus (ja nad on ka nii teinud), et lasevad inimesel küll asja väärtuseks öelda, mida iganes nad tahavad. Kuid lisavad lepingusse (pärimistunnistusse) juurde, et tehinguväärtuse arvutamisel on aluseks võetud .... (nt .... ajalehes Äripäev avaldatud korteri ruutmeetri keskmine hind). Olen ise seda näinud ühes pärimisasjas, kus paar aastat tagasi üritas üks pärija väita, et Tallinna kesklinnas (vist Rävala pst) kivimajas asuva 3-toalise korteri väärtus on 25 000 krooni. aa-le, kes paistab väga uhke olevat selle üle, et sai notarit peta ja veidi vähem notaritasu ja riigilõivu maksta - eks igaüks ise teab, millega ta riskib. Mida oleks nt too müüja siis peale hakanud, kui tema ostja olekski talle rõõmsalt lepingus kokkulepitud 200 000 krooni maksnud ja ülejäänu (800 000) peale vaid kulme kergitanud - mis miljon, leppisime ju kokku, et hind on 200 000? Isegi kui ta oleks kogu miljoni enne tehingut ära maksnud, oleks ostjal olnud võimalik hiljem 800 000 krooni tagasi nõuda nt alusetu rikastumise sätete alusel. Siis oleks tollel müüjal vesi ahjus, sest lisaks sellele, et raha pole, ähvardaks teda ka kriminaalasi (notarile valeandmete andmine on karistatav kuni 2-aastase vangistusega). Ja seda kõike "meeletu" kokkuhoiu nimel - ta võitis madalamat hinda näidates notaritasu pealt tervelt 1416 krooni!

aaa 10.06.2008 09:50 (16 aastat tagasi)

kusjuures, elan selles naabermajas, mida niimoodi osteti ja müüdi! keegi ei vedanud kedagi ninapidi! osteti tõesti see maja 50 000 eest ja müüdi 200 000 eest ja mitte midagi ei pandud pärast ega enne juurde! jah se emüüja on kahetsenud, et sai hiljem paremaid pakkumisi ja kuna tal oli kiire siis müüski esimesele ja sellise hinnaga! Ostja muidugi naeris pihku et sai asja odavalt kätte. trhing muide toimus just sel ajal kui levisid jutud,et kinnisvara hinnad on alla läinud ja langevad veelgi... aga tean tõesti juhtumit kus tahtlikult peteti nii ostjat kui ka notarit. Ostja, paljulapseline pereisa, kelle pere oli just tulekahju tõttu majast ilma jäänud, uut maja ostes müüjaga kokku, et maksab algul 50 000 ja hiljem osade kaupa ülejäänu, et kuna raha pole hetkel niipalju ja kuna müüja talle selelga bastu tuli sisi ta pakkus et teemegi lepingu kirjalikult 50 tuhand peale, et ülejäänu maksab osade kaupa hiljem ära. tegid lepingu kolisid sisse jakui müüja läks küsima ülejänud raha sisi tehti suured silmad,et mida sa tahad, said mis kirjas ja jäta rahule.. Kusjuures raha mis ostja sai eelmise maja kindlustusest oli tal täiesti olemas, kuid sele eest osteti uus auto. mööbliga aitasid mingid firmad ja ka erainimeseda ja see 50 000 oli talle annettaud vist mingi kov poolt... vaat nii

_k_ 10.06.2008 17:46 (16 aastat tagasi)

Loomulikult kui toimub ostu-müügitehing, siis notar võtab tasu reaalse müügihinna pealt (selle mis müüja ja ostja on kokku leppinud). Kui müüja on nõus nii odavalt müüma, siis on see müüja probleem. Sellisel juhul notar ei saa näidata väärtuseks miljon. Teine lugu on kinkelepinguga, kus raha ju ei liigu, vaid tuleb öelda objekti VÄÄRTUS. Seal ei saa näidtaa mingit metsikult madalat väärtust selleks, et vähem lõive maksta. Ega notar ka päris rumal ei ole. "."'i näide Rävala pst korteri kohta ongi see mida öelda üritasin.