apellatsioon

. 14.08.2008 10:51 (16 aastat tagasi)

Sõltub asjaoludest, seda ette prognoosida on võimatu.

kommatekken 14.08.2008 13:32 (16 aastat tagasi)

Kas tegemist miiniumist suurema summaga? Kui jah, siis lõpeta parem ise kogu jama ära, nõua miiniumi (va. juhul, kui laps pole puudega ja vajab tõesti suuremat elatist nt. ravikulude katteks), sest olgem ikkagi reaalsed oma nõuetes. Olenevalt summadest, teie sissetulekutsest lapse TEGELIKEST vajadustest ja kuludest sõltub ka kogu protsess.

K 14.08.2008 18:29 (16 aastat tagasi)

Miks see protsess üldse nii pikk on? Ma olen aru saanud, et kui on elatise nõue, siis lahendatakse see ühe kohtuistungiga ära. Muljetage, kel kogemusi, endal seisab sama asi ees.

vaevatud 15.08.2008 09:01 (16 aastat tagasi)

Oh jumal, see kestab ja kestab ja antakse uus kohtuistungi aeg. Sest isal on vastuväited, näiteks, et laps ei pea puhkust emaga veetma, kusjuures meil kodumaised reisid siiani ja odavaimates ööbimispaikades,maal. Kuhu laps panna(pole kedagi sugulast, kes hoiaks), kui ma soovin oma puhkuse ajal linnakorterist maale pääseda? Laps sööb lasteaias ja sellest piisab, aga minu poisi jaoks on lasteaia toit ainult hingeshoidmiseks, koju tulles ja hommikul enne minekut peab kõhu ametlikult täis saama. Mänguasju,raamatuid,riideid jne. ühesõnaga igale lapse vajadusele oli vastu väidetud, isegi panga väljavõtetele,mis makstud korteriühistule kommunaalmakseid, oli öeldud, et pole millegagi tõestatud, et laps seal elab. "Tule taevas appi" oli kogu see protsess ja nüüd hakkab uuesti peale. To:kommatekken - jah miinimumist rohkem, kui emal-isal võimalus olemas, miks peaks püüdma miinimumiga toime tulla?!? Kohtuotsuses kohtunik rõhutas, et lapse vajadused on mõistlikkuse piires ja pole üle paisutatud.

K 15.08.2008 19:30 (16 aastat tagasi)

No aga kas neid vastuväiteid siis ühel kohtuistungil ei saa ära lahendatud? Kas tõesti kutsutakse iga vastuväite käsitlemiseks uuele istungile?

Vaevatud 18.08.2008 08:26 (16 aastat tagasi)

Minu kujutlemas oli ka kohtusüsteem teistsugune.Olin naiivne, nagu ma hiljem aru sain: olin alati arvanud, et kohus on aususe ja õigluse kants, kus paha saab karistada ja hea võidab. Aga välja tuli, et kohus ootab pidevalt vastaspoolte kokkuleppeid, aga milleks siis kohtusse mindud sai??? 3 aastat küsisin raha lapsele, 3 aastat enam ei jaksanud küsida ja selle peale oodatakse kokkuleppeid!!! Igaks istungiks teevad mõlemad pooled oma seisukohtadest paki pabereid, kuid kui teine pool väidab istungist istungisse üht ja sama, et võlga ning elatist rohkem ei maksa, kui miinimum, tegelikult üldse võlga ei tahetagi maksta, et emal raha küll ja saab hakkama. Meil on isal ka raha küll, aga maksta ei taha. Nii see venib. Läksin julgelt kohtusse ilma esindajata, et mis, mul ju õigus saada elatist lapsele. Aga I istungilt tulin tagasi laiaulatuslikus shokis ja öö magamata ning OLIN SUNNITUD võtma esindaja, sest muidu ei saa sealt midagi!!!