Isaõiguste võtmine

nomaeivõi 23.10.2008 15:59 (16 aastat tagasi)

Ei saa sa midagi ära võtta ainult sellepärast, et ta elatist ei maksa ja näole ei anna. § 54. Vanema õiguste äravõtmine (1) Ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või 5) ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. (2) Vanema õiguste äravõtmise nõude läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. (3) Vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta.

xxx 23.10.2008 21:46 (16 aastat tagasi)

no vanemlike õiguste äravõtmine ikak tõesti ei käi nii, et tuleb tuju ja võtan vat ära. Jälle üks kuraasi täis üksikema. Kui ta elatist ei maksa, siis koguneb tal võlg ja kui kunagi vara peaks tekkima, siis kohe võetakse. Oled sa ikka ise kõik teinud et oam lapse huve paremni kaitsta?

. 24.10.2008 08:10 (16 aastat tagasi)

Olen aidanud ühel emal selle protsessi läbi teha. Tõsi juhtus see ligi 8-9 aastat tagasi. Seadus oli siis sama, võibolla kohtunikud lihtsalt rakendasid seadust siis teisiti. Protsessis polnud iseenesest midagi rasket. Lugu ise tüüpiline, väikses maakohas kaks naabrit leidsid ühel hetkel teineteist, sündis kaks last, mingil ajal otsustas isa oma elu elada. Lapsi ta sellest hetkest enam sendigagi ei toetanud ja isegi tänaval kohtudes kõndis neist mööda kui võõrastest. Mingil ajal läks mujale elama, pärast seda pole laste ema enam temast midagi kuulnud. Elatis oli kohtu poolt välja mõistetud. Mees muidugi sentigi ei maksnud. Võtsime kohtutäiturilt kirjaliku selgituse selle kohta, et ta ei suuda otsust täita, kuna mehel ei ole ühtegi registreeritud vara, lisaks puudub tal igasugune ametlik sissetulek ning kuna ta on teadmata suunas lahkunud, siis pole ka kohtutäitur temaga kordagi ühendust saanud. Esitasime hagi vanema õiguste ära võtmiseks - aluseks eelpool viidatud §-i lg 1 - mees ei täida oma kohust lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Ainuke veidike keerulisem osa oli see, et kuna mehe elukohta ei olnud teada ja ta kutsuti kohtusse ametlike teadaanete kaudu, nõudis kohus, et enne tagaselja otsuse tegemist oleks tõendatud, et mees selles kõrvalkorteris, kus ta varem elas enam tõesti ei ela (rahvastikuregistri andmetel oli see jätkuvalt märgitud tema elukohana). Selleks pidi kohalik konstaabel käima selle korteri ukse taga, vestles sealsete uute elanikega ning väljastas selle kohta ka kohtule kirja. Kohus kaasas ise protsessi ka valla sotsiaaltöötaja, kes siis kinnitas, et tolle naise ja tema 2 lapsega ei ole neil mingit kokkupuudet olnud, st naine kasvatab oma lapsi ise, mingeid probleeme ei ole. Naine rääkis kogu eelpoolgi toodud jutu kohtus ära, pakkus omaltpoolt välja, et tunnistajaks võiks kutsuda laste klassijuhatajad, kes võivad ka kinnitada, et too mees oma laste ja nende käekäigu vastu vähematki huvi ei tunne (ei käi lastevanemate koosolekutel, ei käie laste etendusi vaatamas jms). Kohus ei pidanud seda vajalikuks. Istungil too sots töötaja küsis suht imestunult, et miks te ometigi vanema õigust soovite mehelt ära võtta. Selle peale naine ütles, et tahab kindel olla, et kui tal on õnnestunud oma lastest tublid, haritud ja loodetavasti ka edukad inimesed kasvatada, ei pea nad ühel heal päeval nägema oma ukse taga oma "isa", kes tuleb neilt ülalpidamist nõudma. Selle selgituse peale ei olnud ei kohtul ei sots töötajal enam midagi öelda või küsida. Kohus tegi otsuse mehelt vanema õiguste ära võtmise kohta.

kristi 24.10.2008 09:30 (16 aastat tagasi)

minul isiklik kogemus olemas. Laps oli aastane kui lahku läksime. Pärast seda ei huvitunud mees lapsest üldse. Kui kohtusse pöördusin siis oli laps juba 8 aastane. Mees toodi kohtusse tartu vanglast kus ta juba test raksu istus.Ajas kohtus lolli juttu ja teatas et tema oma isaõigustest ei loobu. Lubas mu maha lüüa jne. Isaõigused jäeti talle alles sest--inimesele tuleb ometi teine võimalus anda... Määrati elatis mis oli sel ajal midagi 500 krooni ringis. Nüüd on laps 13 aastane ja elatist ei saa me isalt siiani !

merike(teemaalgataja) 24.10.2008 12:57 (16 aastat tagasi)

Olen teinud kõik, on isegi kriminaalasi algatatud, kus ta siis pääses 1000 eek trahviga. Seda oli maksta, aga lapsele, kes on nyyd 13, ei ole. Samuti olen lapsest kasvatanud tegusa ja hakkaja inimese, isa seevastu ei pidanud enne juba töökohta, tarvitas alkoholi, selep.lasti isegi politseist lahti, tõendid on olemas. Manipuleeris lapsega arvuti kaudu,on olemas see salvestis. Laps ise, saab juba 14 ja on väga taibukas, edukas, tegeleb muusikaga süvenenult,avaldas soovi, et tema ei taha enam sellist isa, kes temast ei hooli ja isegi ei helista, rääkimata rahast. Kogu isa suguvõsa ei suhtle lapsega, isegi mitte vanavanemad. Nii, et ei ole pirtsakas üksikema. Asja juures on veel see konks, et tahame lapsega minna Soome elama, aga kui isa nõusolekut pole, ei saa ta sinna kooli.

xxx 24.10.2008 19:33 (16 aastat tagasi)

selge, öelnud kohe et vaja tõendit. Selleks tuleb sul nõuda isa tagaotsitavaks kuulutamist, kui ma saan õigesti aru sõnast "kadunud". Esitad selle Soomes tõendina. Piirist üle saad ka niisama, seda keegi ei kontrolli. Aga muidugi, isaduse äravõtmine pole nii lhtne, nagu eespool kirjutatud - tuleb leida kümneid tõendeid kui seda tagaselja ajada ja otseselt kui isik kohale ilmub - reeglina see ei õnnestu. Aga edu korraliku kodaniku kasvatamisel.

merle 25.10.2008 01:21 (16 aastat tagasi)

To: . , 24.10.2008 08:10 Palun selle kohtulahendi numbrit (millega sa tegelesid). Sooviks seda lugeda, tundub huvitav lahend.

n31 26.10.2008 17:11 (16 aastat tagasi)

Minul ka isiklik kogemus, ca 5-6 aasta tagusest ajast. Laps oli siis ca 4-5 aastane vist. Ise koostasin hagi, viisin kohtusse. Seejärel käisime lapsega lastekaitsetöötaja juures kes küsis paar küsimust, a la kuidas lasteaias meeldib. Isast mitte sõnagi. Kohtusse läksin üksi. Kolmekesi me seal olimegi - mina, kohtunik ja kohtusekretär. Istung kestis ca 10 minutit. Otsus positiivne. Ei küsitud eriti midagi, ei lahatud midagi. Võibolla oli otsustav ka see, et see mees ei olnud lapse bioloogiline isa, saime tuttavaks kui last ootasin. Ka selle panin hagisse kirja, aga selle kohta kohtunik isegi ei küsinud, oleks võinud vabalt isegi valetada (muidugi eeldusel et isa seda ei vaidlusta).