Veel Üks Käendaja

faded 10.11.2008 17:34 (16 aastat tagasi)

Täna sain siis mina riigilt õppelaenu äramaksmise nõude. Loomulikult laenuvõtja ja teise käendaja tel on väljalülitatud. Ilmselt on Eestist ära läinud ja mina pean seda essu(ka enda loodud) helpima hakkama. Riik ähvardab kohtuga kui ära ei maksa. Mind huvitab, kaua võtab riigiinstantsides aega kohtumenetlus antud vallas? Ok, tuleb kohtukutse, ma lähen kohale, aga teised pooled ei tule...Pannakse mulle lihtsalt kohustus peale ja kõik?

maali 10.11.2008 17:59 (16 aastat tagasi)

nii see on..kui käendad siis maksad....enne oleks pidanud mõtlema.

lukas 10.11.2008 19:37 (16 aastat tagasi)

loll, ei tule mingit kohut, läheb otse täitevametnikele...palgast peavad kinni ja kogu moos...edu...

jury 10.11.2008 20:34 (16 aastat tagasi)

Ikka kohus tuleb, solidaarvastutus on (s.t vastutus täies ulatuses teistega). Hiljem saab laenuvõtjalt makstud summad sisse nõuda. Menetluse kestus sõltub sellest, kas nõue esitatakse hagisse või hagita menetlusse. Kõige kauem aeg tavaliselt selliste nõute puhul umbes 6 kuud. Kui kutsed saadetakse kõigile pooltele siis üldjuhul on neil kohutus ilmuda istungile.

Veel Üks Käendaja 11.11.2008 12:27 (16 aastat tagasi)

OK. Hakkan maksma ja teine käendaja hõõrub senikaua käsi? Kui vastutus on solidaarne, kas ei tähenda see seda et kui teisel käendajal või ka põhivõlgnikul tekib sissetulek, läheb võlg solidaarselt jagamisele? Mulle tundub et reaalselt ei jälgi seda mitte keegi. Ja kas mulle antaks pangast infot käenduslepingu teiste osapoolte sissetuleku olemasolu kohta?

. 11.11.2008 15:57 (16 aastat tagasi)

Oh te rumalukesed! Seda solidaarne vastutus tähendabki, et mõlemad käendajad vastutavad kogu laenusaaja võimaliku võlakohustuse eest ning võlausaldajal on täielik õigus valida, kellelt ja mis ulatuses ta võlgniku poolt kohustuste täitmata jätmise korral võla tasumist nõuab. Kaks või enam tagatist (käendajat) on võlausaldajale vaid selleks, et võlausaldajal oleks kindlam teadmine, et kellegi käest ja kuidagi moodi ta ikka oma raha tagasi saab. Kui pole võlgnikult midagi võtta, siis küllap embal-kumbal käendajal ikka midagi hinge taga on. Kui on ühel käendajal A-l vara piisavalt, võtab võlausaldaja ette vaid käendaja A ja nõuab temalt võla tasumist. Kui A on võla sissenõutavaks muutmise ajal ise puupaljas, kuid käendaja B-l on vara, siis järelikult nõuab võlausaldaja oma raa B-lt, kui vaja, siis võib ta seda nõuda nii A-lt kui ka B-lt. Ja pole käendajal mingit alust jätta oma kohustus täitmata väitega, et aga miks teine käendaja ei pea maksma. See on rohkem väikelaste stiil (aga tema tegi ka) ja kohtus see teil läbi ei lähe. Kui üks käendaja on võlgniku eest tema kohustuse võlausaldajale kas siis vabatahtlikult või kohtu "kaasabil" täitnud, on tal omakorda õigus regressi korras nõuda tasutu välja võlgnikult.

rotu 18.11.2008 14:36 (16 aastat tagasi)

kas võlausaldaja ei peaks KÕIGEPEALT minema põhivõlglase konto ja vara kallale, mh, ah?

teemalagataja 18.11.2008 19:25 (16 aastat tagasi)

Ma ise arvan, et mis vara sellel õppelaenu saajal ikka on ja ilmselt ei laeku ka kontole midagi. Muidu poleks hakatud käendajatelt küsima.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.