võla-seaduse

. 24.03.2009 07:14 (16 aastat tagasi)

Mingist uuest võlaseadusest pole kuulnudki, ilmselt ajad midagi segamini. Küll on meil olemas võlaõigusseadus ja tsiviilseadustiku üldosa seadus, mis ennekõike võlgasid ja aegumist puudutavad. Need võid leida www.riigiteataja.ee. Ükski võlg ei muutu kehtetuks (olematuks) - kui võlausaldja ei ole ole 3 aasta jooksul võla sissenõutavaks muutumisest võlga võlgnikult sisse nõudnud, on võlgnikul õigus nõuda, et kohus kohaldaks aegumist ning seeläbi jätta oma kohustused täitmata - st automaatselt võlg ei aegu, aegumist saab kohaldada ainult kohus ja seda võlgniku nõudel (tsiviilseadustiku üldosa seadus). Tulenevalt võaõigusseadusest kehtib meil lepingu vabaduse põhimõte - st pooled ise lepivad kokku selles, milles nad kokku leppida tahavad. Ka intress on seega täpselt nii suur, kui pooled ise kokku leppisid. Juhul kui pooled jätsid mingil põhjusel intressis kokku leppimata, kohaldatakse võlaõigusseaduses määratud intressimäära.

s 24.03.2009 08:16 (16 aastat tagasi)

aga kus ma saan lugeda intresside kohta,kuna olen kuulnud et intresid ei tohi ületada v6la summat

. 24.03.2009 08:32 (16 aastat tagasi)

Mitte kusagilt, kuna see ei tule mitte ühestki seadusest. Lihtsalt kohtud on reeglina jätnud välja mõistmata kõrvalkulud (intressid, viivised, leppetrahvid) selles ulatuses, mis ületavad põhisummat. Ja sedagi ei tehta jumala armust - võlgnik ise peab kohtult seda taotlema ja ka põhjendama, miks ta leiab, et nii tuleks teha. Asja mõte on siis selles, et kui sa oled näiteks jäänud 1000 krooni mõnele telefonifirmale võlgu. See firma ei ole sulle kordagi su võlga meelde tuletanud ja mõne aasta pärast on ühtäkki võlg antud inkassole, kes nõuab lisaks 1000 kroonisele võlale ka 10 000 viiviseid ja sissenõudmise kulusid. Vot siis saadki paluda, et kohus ei mõistaks välja rohkem kui 2000 krooni, kuna inkassofirma nõue on asjaolusid arvestades ebamõistlik. Kui sa oled aga ise hoidnud kõrvale võla maksmisest. Võlausaldaja on sulle su kohustust korduvalt meelde tuletanud ja üritanud ka võlga sisse nõuda, kuid võlgnik ise on selle peale vilistanud ja kõrvale hoidnud ning seetõttu on viivised kasvanud ning võlausaldajal on tekkinud suured kulud seoses võla sissenõudmsiega, siis on ka päris tõenäoline, et kohus sellise võlgniku taotlust ei rahulda ning nõuab ka need põhisummast suuremad kõrvalnõuded välja.