tsiviilasja ja sellega puutumuses oleva kriminaalasja paralleelne menetlus

Karl 17.09.2013 15:35 (11 aastat tagasi)

Sooviksin saada infot või selgitust.Kas meie õigussüsteemis saab tsiviilasja menetleda korraga nii kriminaalmenetlusena ,kui tsiviilkohtu menetluses.Hageja esitas hagi tsiviilasjas maakohtusse ja samas alustati ka kriminaalasi antud asjas ,kuid mitte otseselt kostja vastu.Kostja ei olnud süüdistatavana kriminaalmenetluses.Maakohus tegi oma otsuse hageja kasuks.Ja kui Kostja edestas vaidluse apellatsioonikaebusega Ringkonnakohtusse,siis jätkus kriminaalasjas menetlus,mis oli juba kohtuotsusega paika pandud.Otsus oli antud loos juba tehtud.Minule on arusaamatu asjaolu.Tsiviilkohtumenetlus oli menetluses Tartu Maakohtus aga kriminaalasjas menetleti seda tsiviilasja Tallinna Põhja Politseiprefektuuris.Nüüd kui tsiviilasjas on asi kostja kasuks selgunud.Tundsin huvi,mis saab alustatud kriminaalasjast samas asjas.vastati minule üleolevalt ,et mina ei pea seda teadma.Kuidas ei pea..Ma ei saa aru.

A 18.09.2013 10:57 (11 aastat tagasi)

Ise ju kirjutad, et antud kriminaalmenetluses ei ole kostja süüdistatavaks. Seega on õige, et Sul ei olegi selle kriminaalasjaga mingit pistmist ning Sa ei peagi sellest midagi teadma. Kriminaalmenetluse objektiks ei ole mitte tsiviilasi, vaid toimepandud kuritegu ning menetluse eesmärgiks on süüdlase väljaselgitamine ning tema karistamine. Juhul, kui kuriteoga on tekitatud kahju, siis on kannatanul võimalik esitada kriminaalasjas ka tsiviilhagi, ilma et kannatanu peaks eraldi hagiavaldusega kohtu poole pöörduma. Käesoleval juhul, kus hageja on esitanud kostja vastu nõude tsiviilkohtumenetluses, mis tsiviilasjas ka rahuldati, ei mõjuta selles asjas tehtud kohtuotsus kuidagi kriminaalmenetluse käiku.

Onari Kämmal 18.09.2013 11:33 (11 aastat tagasi)

Tsiviilasjas tuvastati kahju, tehti otsus hageja kasuks, et see kuulub hüvitamisele. Kriminaalmenetluse olemus on välja selgitada, kas see kahju tekkis kuriteoks kvalifitseeritava tegevuse(tuse) tulemusena. Kuigi, kui Sina oled selles krim.asjas kannatanu, siis peaks Sul olema õigus sellega tutvuda.

Karl 18.09.2013 21:11 (11 aastat tagasi)

Hageja,vastaspool vaidlustas pärimisasjas testamendi ja ühtlasi alustati hageja avalduse alusel ka kriminaalasi testamendi võltsimise kahtlusega.Maakohus tunnistas tühiseks kostjale tehtud testamendi.Tartu Ringkonnakohus saatis uueks menetluseks tagasi tartu Maakohtusse,kus Maakohtu uus otsus tunnistas kostja ,testamendi järgi pärijaks.Mina keda ikkagi kaudselt süüdistati,soovisin teada,mille alusel alustati kriminaalmenetlust?Kulutasin oma aega ja olin stressis politseis ütluste andmise tõttu.See oli otsene ja alusetu süüdistus,mida kinnitab ka uus kohtuotsus.See oli otsene laim,milles ilma süütõendeid omamata osales ka politseiuurija [... nimi kustutatud Juura.ee poolt ...]

A 19.09.2013 08:47 (11 aastat tagasi)

Ise kirjutad, et kriminaalasi alustati hageja avalduse alusel. Samamoodi märkisid eelnevalt, et Sind ei ole võltsimises kahtlustatud ega süüdistatud. Süüdistada ei saa kaudselt, isik muutub süüdistatavaks siis, kui talle on esitatud prokuratuuri poolt koostatud süüdistusakt. Ilmselt oli Sind selles kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajana, tunnistajana võib aga üle kuulata igat isikut, kes kas teab või võib teada kriminaalmenetluse uurimisobjektiks olevaid asjaolusid. Tsiviilasjas tehtud kohtuotsus iseenesest ei välista, et kriminaalmenetluse käigus ei võiks siiski selguda testamendi võltsitus. Juhul, kui taoline asjaolu peaks selguma, siis annab see aluse tsiviilasjas teistmisavalduse esitamiseks. Kriminaalmenetluse alustamine ei eeldagi, et süütõendid peaksid olemas olema, vaid kriminaalmenetluse eesmärgiks ongi vastavad tõendid koguda. Seni kuni kriminaalmenetlus kestab, ei saa Sa mitte kuidagi väita, et kriminaalmenetluse allustamiseks avalduse esitamisel oleks tegemist laimuga. Kriminaalkorras karistatav on üksnes teadvalt vale kaebuse esitamine.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.