Viimased postitused foorumis

J. 7.06.2022 16:54 (19 paeva tagasi) vasta...

Suured tänud oma seisukohta pikalt ja põhjalikult selgitamast, kuid olles riigikogu istungeid kuulates TMS ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu arutelu huviga jälginud, siis ei saa ma sinu järeldustega täielikult nõustuda. Kindlasti ei olnud seaduste muutmise eesmärk võlgnikele aegumatute nõuete tekitamine ja seda ei tehtudki. Ka KTS § 41’2 alusel 50% ulatuses sissenõutav täituritasu aegub TsÜS § 157 lõike 1 kohaselt 10 aastaga, lihtsalt aegumistähtaeg hakkab lugema selle kohta otsuse väljaandmisest, mitte täitemenetluse alustamisest. Selguse huvides on eelnõu algatajad seda Eesti Võlausaldajate Liidu ettepanekul seletuskirjas ka täpsustanud. Vaata punkt 3.2 eelviimane lõik: „Kui täitemenetlus kuulub lõpetamisele sundtäitmise aegumise tõttu TMS § 48’1 lõike 1 alusel, arvutatakse kohtutäituri põhitasu KTS § 41’2 sätestatud alusel. Sel juhul tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kui kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse, puudub tal alus varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks“. Ehk teisisõnu, uus tasuotsus on sama täitemenetluse uus täitedokument, millel on uus 10-aastane aegumistähtaeg ning varasem tasuotsus ei kuulu enam sissenõudmisele. Selleks, et nõude täitmise aegumist ei saaks korduvalt ja korduvalt pikendada (mitte küll seoses kohtutäiturite tasuotsusega) ehk muuta nõue sisuliselt aegumatuks, on muudetud TsÜS § 159 lõiget 1 selliselt, et aegumistähtaja katkemise korral algab see uuesti täitedokumendi esmakordsest täitmiseks esitamisest mitte tervikuna uuesti nagu oli varem. Vt seletuskirja punkt 3.6 selgitust eelnõu § 6 punktile 4. See tähendab, et kohtutäitur ei saa 10 aasta pärast oma 50% tasuotsust lõpetada ja alustada sama nõuet uuesti uue 10-aastase aegumistähtajaga, sest aegumistähtaega hakatakse arvestama ajast, mil (50% tasu)nõue esmakordselt võlgnikule esitati. Iseküsimus on muidugi see, kui õiglane selline seadusemuudatus võlgnike ja võlausaldajate suhtes on, sest sisuliselt on tõesti tegemist 50% kohtutäituri tasu aegumistähtaja pikendamisega 10 aastalt 20 aastani. Kuid just selline ongi olnud seaduseandjate soov, mida on ka seletuskirjas selgelt väljendatud ja juriidiliselt on kõik korras ehk JOKK. Vähemalt seni kuni riigikohus ütleb oma sõna.

Praktik 7.06.2022 10:15 (19 paeva tagasi) vasta...

KTS § 41,2 sätte mõte on eritada sissenõudja nõudeid täitemenetlusega kaasnevatest muudest nõuetest, märkimaks, et sissenõudja nõude aegumine ei too endaga automaatselt kaasa täitekulude (kui täitemenetlusega automaatselt kaasnevate kulude) aegumist, sest erinevatel nõuetel on seadusest tulenevalt erinevad aegumistähtajad. KTS seaduse muudatuste eesmärgiks ei olnud tekitada täitekulude näol aegumatuid nõudeid, millele TsÜS-s sätestatud aegumise sätted ei kohaldu. See, et kohtutäituri tasuotsusele kohaldub samuti 10-aastane aegumistähtaeg, kinnitab nii Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-79-11 kui ka õiguskantsleri 08.04.2021 seisukoht sarnases küsimuses. Samuti ka Koja kodulehel avaldatu. Isiklikult arvan, et asjakohasemat infot, millele tugineda, pole olemas, sest nendega peaks olema piisavalt põhistatud, et täituritasu kui tsiviilnõue, ei ole aegumatu (isegi mitte 50 protsendi ulatuses). Aegumise kui õigusliku konstruktsiooni aluseks on arusaam, et olemasolevad nõuded, mida ei ole pikema aja jooksul maksma pandud, peavad õigusrahu ja õiguskindluse tagamise huvides taanduma. Võlgniku huvide teatav eelistamine võlausaldaja huvidele on sellises olukorras õigustatud põhjusel, et võlausaldaja on nõude maksmapanekuga ise ülemäära viivitanud (väljavõte M.Vuti analüüsist). Seadusandja tahe ja eesmärk (mis puudutab 01.04.2021 TMS-s jõustunud seadusemuudatusi seoses aegumise avalduste menetlemisega, näiteks säte TMS § 48,1 lg 4) ei olnud tekitada täitekulude (kui tsiviilnõuete) näol aegumatuid nõudeid, eelistades seeläbi ühtede isikute (kohtutäiturite) tsiviilnõudeid põhjendamatult võrreldes teiste isikute tsiviilnõuetega. Sellise konstruktsiooni korral ei vastaks kohtutäituri tasunõue 10-aastasele TsÜS-s sätestatud aegumistähtajale, riivates omakorda õiguskindluse põhimõtet. Sellise käsitluse korral oleks olukorras, kus täitekulu sissenõue on aegunud ning olukorras, kus täitekulu sissenõue aegunud ei ole, lõppresultaat võlgniku jaos alati sama - st tasuma peaks 50% kohtutäituri tasust, mis on arvestatud täitemenetluse algatanud sissenõudja nõude sissenõudmata summast. Hiljutiste seadusemuudatuste ning TMS sätte § 48,1 lg 4 lisamise eesmärgiks ei olnud ilmselgelt kohtutäituri põhitasu nõude kui varjatud kujul aegumatu nõude (vähemalt 50% määras) tekitamine. TMS ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt oli lisatud muudatuste eesmärgiks aegunud nõuete suhtes täitemenetluste lihtsustamine. TMS § 48,1 lg 4 reguleerib pigem sellist olukorda, kus sissenõudja nõude ja täitekulude sissenõudmine aegub erineval ajal. Näiteks täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud 4 aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest, kuid vaatamata trahvi sissenõudmise aegumisele jätkuks sellisel juhul täitemenetlus täitekulude osas, mille aegumistähtaeg on 10 aastat või olukorras, kus võlgnik on esitanud aegumise avalduse üksnes täitemenetluse algatanud sissenõudja nõude osas (mitte aga täitekulude osas). Ka on viidatud seletuskirjas märgitud (vt lk 5 viimane lõik), et Kui täitemenetlus lõpetatakse TMS § 48,1 alusel põhinõude täitmise aegumise tõttu, siis võlgniku suhtes ei lõpe täitemenetlus kohtutäituri tasu ja muude täitekulude sissenõudmiseks, mis on alustatud TMS § 2 lg 1 p-s 16 sätestatud täitedokumendi alusel. Seega on seadusandja tahe väljendada selgelt seda, et põhinõude sissenõudmise aegumisega ei kaasne automaatselt selle nõudega kaasnevate täiekulude aegumist. Seadusega ei tohiks luua olukorda, kus üks pool (antud juhul kohtutäitur) saab menetlustoiminguga mõjutada aegumistähtaja pikkust (näiteks kohtutäituri põhitasu aegus 2021, kuid täitur tegi 2021 samas täiteasjas uue põhitasu otsuse 50% määras arvestatuna algsest kohtutäituri tasust). Olukorras, kus seaduse säte on vastuoluline või mitmeti tõlgendatav, tuleb lähtuda mitte üksnes sätte grammatilisest tõlgendamisest, vaid süstemaatilis-loogilisest ja teleoloogilisest tõlgendamisest. Antud juhul ei tohiks TMS 48,1 lg-t 4 tõlgendada ja rakendada viisil, mis muudaks TsÜS-st tuleneva aegumise sätte ning võlgniku õiguse sellele tugineda mõttetuks ja sisutuks. Muidugi on igasugune diskussioon sel teemal teretulnud, selleks see foorum ongi. Seega ehk aeg näitab, mis sellest teemast saab. Ehk keegi kange viib vaidluse Riigikohtuni ja see ka menetlusse võetakse. Siis ehk tuleb ka lõplik seisukoht.

J. 6.06.2022 06:13 (20 paeva tagasi) vasta...

Tegelikult ma arvan, et ma ei teinud mingeid meelevaldseid järeldusi vaid sain sinust päris hästi aru. Sa väidad, et see riigikohtu lahend ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehel avaldatud selgitused ongi piisav tõestus sellele, et üle 10 aasta vanuste võlgade puhul aeguvad täituri tasud koos põhivõlaga. Nii see olekski olnud, kui seadusi ei oleks alates 01.04.2021 muudetud. TMS § 48’1 lõige 4 ütleb selgelt: „Täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest.“ Seadusega kaasaskäivas seletuskirjas on selle kohta öeldud järgmist: „Kui võlgniku suhtes lõpetatakse täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu ja seeläbi vabaneks võlgnik täitekulude kandmise kohustusest, tähendaks see kohtutäiturile tasuta töö tegemist ja täitekulude enda kanda jätmist. Kui täitemenetlus lõpetatakse TMS § 48’1 alusel põhinõude täitmise aegumise tõttu, siis võlgniku suhtes ei lõpe täitemenetlus kohtutäituri tasu ja muude täitekulude sissenõudmiseks, mis on alustatud TMS § 2 lg 1 p-s 16 sätestatud täitedokumendi alusel.“ Ei ole vaja mingeid muid täpsustusi, sest kehtivates seadustes on kõik juba piisavalt täpselt öeldud. Kohtutäitur teeb 50% tasu väljamõistmise kohta uue otsuse, mis on TMS § 2 lg 1 alusel täitedokument ja TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Muidugi võivad täiturid oma tasust ka loobuda, kuid mitte seepärast, et selle nõudmine oleks kuidagi ebaseaduslik. Nagu näha ei ole sul viidata ühelegi kohtulahendile, mis seda kinnitaks. Pigem loobuvad mõned täiturid oma tasu edasisest nõudmisest hoopis seepärast, et peavad selle kättesaamist sama ebatõenäoliseks kui oli põhivõla sissenõudmine ning ei taheta sellele rohkem oma aega ja energiat kulutada. Aga kes viitsib protsessida, andku aga tuld. Lihtsalt tuleks arvestada, et see vaidlus võib olla perspektiivitu ja tuua kaasa soovimatuid lisakulutusi.

Praktik 5.06.2022 20:01 (21 paeva tagasi) vasta...

Lp J, loe minu tekst ikka korralikult läbi, enne kui meelevaldseid järeldusi tegema hakata. Rk mõte see, et igal nõudel on oma aegumistähtaeg tulenevalt TsÜS. Konkreetses Rk lahendis oli trahv aegunud kuid täituri tasu mitte. Rk ütleski, et see aegub 10 aastaga, st see ei aegu koos põhinõude. Seega oleme asjast sarnaselt aru saanud. Praegune probleem ongi selles, et 50% täituritasu nagu ei aeguks (olukorras kus näiteks täitur rahuldab võlgniku taotluse põhinõude, näiteks tsiviilnõude aegumise osas), kuid täituritasu aegumise taotluse osas teeb uue 50 protsenti väiksema otsuse. Samas raiub Riigikohus ja Koda, et täituritasu aegub 10 aastaga. Kuid 2021 a seadusemuudatused täituri tasu sätete osas on ilma igasuguste täpsustusteta. Ma ütleks, et see on ju võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine: tsiviilnõude täiturile esitanu ei saa enam enda nõuet sundtäita, sest see aegus. Kuid täitur, kelle nõue on samuti tsiviilnõue, saab nõuda enda nõuet 50 protsendi ulatuses edasi nõuda. Absurd ju. Nendele sätetele tuginedes olen ajanud neljas täiteasjas asjad nii kaugele, et täitur siiski loobub enda tasu nõudmast. Üks vaidlus päädis ka kohtulahendiga, kuid midagi mõistlikku seal öeldud polnud ja täitur andis lihtsalt alla ja lõpetas täitemenetluse. Kergelt pole ükski vaidlus kindlasti läinud, sest see kontingent on visa vastu vaidlema. Seega soovitangi võlgnikul olla visa. Ja ärme unusta, täituril on selgitamiskohustus. Ta peab olema oma menetluses neutraalne, mitte tõlgendama seadust vaid ühe sätte valguses, jättes TsÜS i kohaldamata.

J. 5.06.2022 18:17 (21 paeva tagasi) vasta...

Kahjuks oled riigikohtu lahendist valesti aru saanud. Väljavõtte sellest: "Kolleegiumi arvates leidsid alama astme kohtud õigesti, et kohtutäituril oli õigus jätkata täitemenetlust avaldajale väärteoasjades määratud rahaliste karistuste täitmisega tekkinud täitekulude osas ka pärast seda, kui väärteoasjades määratud rahatrahvi nõuded olid KarS § 82 järgi aegunud." Ja veel üks: "Täitemenetluse kulud on täitedokumendi täitmise menetluse kulud, sh väärteomenetluses määratud rahatrahvi sissenõudmiseks tehtud täitetoimingute tegemise kulud. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg oli enne 5. aprilli 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 järgi 30 aastat (kehtivas redaktsioonis kümme aastat)." Samuti on vale sinu väide, et täitur võib 50% tasu nõuda vaid siis, kui põhinõue ei ole aegunud. Selleks, et 5.04.2021 ei aeguks koos põhinõudega ka kohtutäiturite tasud, lisati kohtutäiturite seadusesse § 41'2, mis ütleb: "Täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või." Ei soovita teha kohtutäiturile põhjendamatuid aegumise avaldusi, sest iga sellise avalduse läbivaatamise eest on täituril õigus nõuda tasu 15 eurot pluss käibemaks olenemata kas avaldus rahuldatakse või mitte.

Praktik 5.06.2022 15:44 (21 paeva tagasi) vasta...

kohtutäituri tasunõue (milline oli määratud 2011. otsusega) on aegunud tulenevalt TsÜS § 157 lg 1. See, et kohtutäituri tasu nõuded on aegunud (ning et tegu ei ole aegumatute nõuetega), kinnitab Riigikohtu praktika (vt RK lahend 3-2-1-79-11) ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehel avaldatud selgitused, vt https://kpkoda.ee/kohtutaiturid/nouete-aegumisest. Kohtutäiturid saaks nõuda 50% enda tasust vaid siis kui see aegunud pole ( näiteks väärteomenetluses tehtud trahv aegub varem kui tsiviilnõudeks kvalifitseeruv kohtutäituri tasu). Praegune olukord on natuke pehme, sest seadus võimaldab täituritel seda 50 protsenti justkui nõuda. Aga tuleb endal olla järjekindel. Täiturile tuleb teha aegumise avaldus (vorm netist leitav, soovitatavalt ühes avalduses nii sissenõudja kui ka täituri tasu aegumist nõuda). Kui seda ei rahuldata, siis minna kohtusse. Enne tasub muidugi täiturit kirjadega pommitada, et miks Riigikohtu lahend ja Koja lehel avaldatu ei kohaldu jne. Eks peab olema sama järjekindel kui täitur:))

J. 5.06.2022 09:34 (21 paeva tagasi) vasta...

Mis juhtub 10 aasta pärast, seda ei tea keegi ette. Hetkel võib kohtutäitur teha uue täitedokumendi (kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse) kohtutäiturite seaduse § 41’2 alusel seoses põhivõla aegunuks tunnistamisega.

:(( 4.06.2022 22:05 (22 paeva tagasi) vasta...

ja 10 aasta pärast teeb uue täitedokumendi jne jne... Konkreestselt täitur vastas - võlg mille vanus üle 10 aasta on ammu aegunud, aga täituri tasu ei aegu mitte kunagi - ja täitur kontot aresti alt ei vabasta.

J. 4.06.2022 14:49 (22 paeva tagasi) vasta...

Kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise kohta on täitedokument, mille aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lõikest 1 tulenevalt 10 aastat. Varem oli see 30 aastat. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hakatakse aegumistähtaega lugema täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Kui 2011.a nõude puhul on tegemist ainult kohtutäituri tasu nõudega, siis on see tänaseks aegunud. Kui kohtutäituri tasu oli vaid osa nõudest ja põhinõue on tunnistatud 05.04.2011 kehtima hakanud seaduse alusel aegunuks, siis on kohtutäituril õigus nõuda oma tasu pooles ulatuses sissenõudmata jäänud summalt. Selle kohta teeb täitur uue täitedokumendi, mille 10-aastane aegumistähtaeg hakkab jooksma otsast peale.

gigu 4.06.2022 13:33 (22 paeva tagasi) vasta...

e-maili teel täiesti viisakas vormis. Nüüd ootan kasutaja KÜ vastust juriidilisele küsimusele.gigu

noo 4.06.2022 13:18 (22 paeva tagasi) vasta...

no on ikka küll vorm oluline. Näiteks ma väidaks, et laupäeva hilisõhtul purjus peaga telefonis oma nõudmiste räuskamine küll ametlikuks nõudeks ei kvalifitseeru, või ka keset õue juhatuse liikmel nööbist kinni võttes oma nõudmiste esitamine. Saan eelnevast küsimusest täiesti aru. Rece pole ilmselt ise iialgi ühistu juhatusee kuulunud ega ole ka sealsete probleemidega kokku puutunud.

:(( 4.06.2022 13:13 (22 paeva tagasi) vasta...

Täiturid väidavad, et täiturite tasud ei aegu üldse mitte kunagi. Olen konkreetselt sellise vastuse saanud täiturilt. Kõik muud võlad aeguvad millalgi, aga täiturite tasud mitte kunagi.

Rece 3.06.2022 11:54 (23 paeva tagasi) vasta...

Mida sa selle küsimusega tahad saada? Kas sa tahad öelda, et kuskil seadustes on olemas juhend, mis ütleb miistele teemadele peaks vastama või et kui juhatuse liige arvab et tegemist on tema arvates tobeda küsimusega - siis ei pea vastama päringule? Sellist asja pole. Või mida sa selle "vormi" kohta arvad? Et tavapostiga saabunud päringutele ei pea vastama? :)

Tüngasaanu 2.06.2022 18:45 (24 paeva tagasi) vasta...

Tere Enne oli ka parkimine tasuline. Tegemist mootorrattaga, mida kasutan ainult soojal ja kuival ajal, ehk ei olnud varem asja sinna. Parkisin aga Ühisteenuste valitsemisajal. Ühisteenusel oli kuni mai kuuni ettemaks. Niipalju on selgunud, et parkla haldaja vahetus toimus kliendi jaoks 3 päeva jooksul. Parkla operaator muutus aprillis ja ratta tõin ära mais, kusjuures ratta küljes polnud ühtegi silti vms., mis viitaks, et olen leppetrahvi saanud. Küsimuseks jätkuvalt, et kas on mõtet nendega rääkida ja pakkuda neile näiteks tasu ühe kuu parkimise eest, mis oleks suhteliselt aus või see mõttetu ajaraisk? Terv Teemaalgatja

Reelika 2.06.2022 16:26 (24 paeva tagasi) vasta...

10 aastaga aegub.

Kü 2.06.2022 06:50 (24 paeva tagasi) vasta...

Huvi pärast küsin, et millal saatsid küsimuse juhatusele, mis vormis ja mis küsimuse? kü juhatusel kindlasti vastamiskohustus. Aga olles ka ise järele uhatuses, pommitatakse sind sageli täiesti asjassepuutumatute küsimustega. Sestap küsisingi, et. Mida ja millal küsisid:)

J. 2.06.2022 05:30 (24 paeva tagasi) vasta...

Oleneb sellest, mis roll halduril teie ühistus on. Kui teil on valitud füüsilistest isikutest koosnev juhatus ja selle kõrvale on teatud tööde tegemiseks palgatud ka haldur või ostetud teenus sisse haldusettevõttelt, siis teabekohustus on juhatusel. Kui teil juhatust ei ole ja selle asemel on valitsejaks haldusettevõte, siis on teabekohustus haldusettevõttel ehk valitsejal, kes täidab oma ülesandeid halduri kaudu.

gigu 1.06.2022 19:41 (25 paeva tagasi) vasta...

Tänan. Kas palgatud haldurile kehtib ka sama reegel? Või on mingi muu seadus?

J. 1.06.2022 10:38 (25 paeva tagasi) vasta...

Korteriomaniku õigust saada ühistu juhatuselt teavet on reguleeritud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §-s 45. Kui juhatus keeldub teabe andmisest, siis võib korteriomanik nõuda, et teabe saamise õiguspärasuse üle otsustaks üldkoosolek või esitada kahe nädala jooksul keeldumise saamisest kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks talle teavet andma. Kui juhatus üldse ei vasta, siis tuleb kohtusse pöördumiseks oodata neli nädalat.

misu 30.05.2022 04:52 (27 paeva tagasi) vasta...

Loomulikult, kui keegi soovib seda sulle müüa. :)

jife 30.05.2022 04:50 (27 paeva tagasi) vasta...

Kust see J. võtab et enne oli seal parkimine tasuta? On ju selgelt kirjas, et oli valve ja tõkkepuu. Teemaalagatajale aga selgituseks, et temale kehtib see regulatsioon, mis oli siis kui ta oma auto parkimismajja viis. Uuri neid tingimusi. Kui seal oli kirjas et iga nädal peab maksma (ehk oli parkimisele mingi piirang), siis on trahvimine õigustatud. Kui pole kuskil märget parkimisaja piirangu kohta, siis piisab ühest korrast maksmisest ja trahvimine on alusetu.

J. 29.05.2022 06:16 (28 paeva tagasi) vasta...

Kas siis, kui te oma auto parkimismajja jätsite, oli seal parkimine tasuta? Kui mitte, siis asjaolu, et vahepeal on parkimiskorraldaja muutunud, ei oma tähtsust. Leping loetakse sõlmituks auto parkimisega tasulisele alale, kui juhil on olnud enne mõistlik võimalus parkimistingimustega tutvuda. Seega pidite teadma, et teie auto on tasulises parkimiskohas ja selle eest on tasumata.

Triin 24.05.2022 12:12 (1 kuu tagasi) vasta...

No kui müüja jaoks veesurve probleem polnud, siis polnud tal ka millestki teavitada. Variant on alati korter müüa, vaevalt et hinnas kaotad praeguse buumi ajal. Ja teine asi on muidugi probleemiga tegelemine Kü poolt. Enda majas oli ka kunagi veesurve nõrk, kuid vahetasime mingi nõukaaegne peenikese toru välja ja peale seda juba 15 a küll surve üle kurta ei saa. Tegu kah kortermajaga.

Karman 21.05.2022 20:03 (1 kuu tagasi) vasta...

Abieluvaralepingut saab sõlmida igal ajal, samuti saab muuta korduvalt jne

Reelika 21.05.2022 12:21 (1 kuu tagasi) vasta...

Nõue on aegunud ning mingit taaskehtivaks muutumist ei toimu. Aegumine peatub vaid juhul kui hagi kohtusse esitab õigustatud isik (ehk B). Antud juhul esitas selle keegi teine ehk C. Nõude sissenõutavaks muutumisest on 3 aastat möödunud ilma et oleks õigustatud isik B kohtu poole pöördunud - seega aegunud. Sellest "B ja C vaidlesid hagimenetluses" värgist ei saanud päris aru...eespool oli pigem juttu, et A ja C vaidlesid ennist hagimenetluses...aga et B ja C omavahel?

Ats 20.05.2022 06:56 (1 kuu tagasi) vasta...

Tänan. Küsin veel, kas abieluvaraleping tuleb sõlmida kindlasti enne abiellumist või saab sõlmida ka abielu ajal, kui uut korterit ostma hakatakse (või mõni muu leping, mille tulemusena jääb uus korter minu lahusvaraks)?

Karman 19.05.2022 18:40 (1 kuu tagasi) vasta...

Nii ta on, st abielu ajal soetatud vara on ühisvara. Muidugi juhul, kui suudad näiteks lahutuse korral tõendada, et soetasid vara ( näiteks 70% ulatuses) enda lahusvara arvelt, on võimalik kalduda kõrvale 50:50 jagamise põhimõttest. Vältimaks tulevikus tekkida võivad vaidlusi ( kohtus käimisi, närvikulu ja advokaadiarveid), oleks mõistlik abieluvaraleping.

Ats 19.05.2022 14:06 (1 kuu tagasi) vasta...

Aga kui mitte teha abieluvara lepingut, siis kas uus korter muutub ühisvaraks?

Karman 18.05.2022 12:51 (1 kuu tagasi) vasta...

Lahendus oleks abieluvaraleping

Kriips 17.05.2022 04:52 (1 kuu tagasi) vasta...

Äkki mõistlik välja kuulutada tegeliku võlgniku pankroti. Teie võiksite esitada pigem kohtule võlgade ümberkujundmise avalduse. Sellega kujundatakse võlg ümber (näiteks nõuete vähendamine)