Viimased postitused foorumis

Hmm... 27.05.2020 09:49 (9 paeva tagasi) vasta...

Paluks tõlget? Kuidas see "eravara kahjustamine" välja nägi? Auto sai natuke muruseks?

noo 25.05.2020 09:34 (11 paeva tagasi) vasta...

Töölepingu seadus § 46. Töö tegemise aja piirang (1) Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvestusperioodi võib tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni. (3) Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav. Töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette.

J. 21.05.2020 11:33 (15 paeva tagasi) vasta...

Jah, teemaalgataja küsis, kuidas jaguneb, aga roxa vastas, et isa PÄRIB ja see on vale vastus.

vastus 21.05.2020 08:51 (15 paeva tagasi) vasta...

jah, ja sellele vastavalt ju vastatigi, kuidas jaguneb. Ilmselt on probleemiks kirjutatust aru saamine. Ehk aitab see - võtta kätte üks õun. See õun on sümboliseerib ema nimele pangas avatud pangakontol olevat raha. Võta nuga. Lõika õun pooleks - see sümboliseerib abikaasade ühisvara - pool õunast kuulub ühele abikaasale, teine pool õunast kuulub teisele abikaasale. Tõsta üks pool õunast kaugele eemale - see on isa kui abikaasa oma ja ei puutu kuidagi ema pärandvarasse. Nüüd vaata allesjäänud õunapoolikut - see on ema osa abikaasade ühisvarast ja ema pärandvara. Nüüd võta nuga ja lõika see poolik õun kolmeks. Üks lõikamisel tekkinud viil kuulub päradvarana isale. Teine viil kuulub pärandvarana ühele lapsele. Kolmas viil kuulub pärandvarana kolmandale lapsele. Soovi korral võid jälle kokku tõsta isale ühisvarana kuulunud pool õuna ja pärandvara hulgast omandatud viilu. Vaat see kõik kuulub isale. Ja kumbagile lapsele kuuluv üks viil õunast. Vaat nii jagunebki raha eeldusel, et ema ja isa varasuhte liigiks oli varaühisus ja eeldusel, et ema pärandvara päritakse seaduse alusel.

P. Taba 21.05.2020 08:42 (15 paeva tagasi) vasta...

Teemaalgataja küsib - kuidas JAGUNEB? Loe hoolikalt.

J. 20.05.2020 16:50 (16 paeva tagasi) vasta...

Ei ole nii nagu roxa kirjutab, sest abikaasa ei PÄRI kunagi poolt surnud abikaasa varast + mingi osa veel teisest poolest. Ühisvara puhul läheb pärimisele ainult pool ema kontol olevast rahast, teine pool on kogu aeg isa oma olnud. Varalahususe korral läheb võrdselt jagamisele kogu kontol olev raha.

P. Taba 20.05.2020 11:43 (16 paeva tagasi) vasta...

aga see ongi ju nii, nagu roxa kirjutas, et emale kuulunud pangarvest saab isa pool, ja teine pool jaguneb tema ja laste vahel võrdselt. Miks kirjutada sellist formaaljuriidilist pläma, kui inimene tahab lihtsalt teada, kuidas pangarvel olev raha jaguneb. Kui sa oled juuraüliõpilane ja teed enda arvates kodutööd, siis jah, aga inimesele on vaja selgelt ja lihtsalt öelda, kui palju keegi saab!

panni 20.05.2020 07:00 (16 paeva tagasi) vasta...

Kui on ühisvara varasuhe, siis pole mitte sugugi kogu pangakontol olev raha naise vara, nagu ekslikult arvatakse. Eelduslikult on see pangakontol olev raha ühisvara, st kuulub nii naisele kui ka tema abikaasale. Eelduslikult võrdselt. Seega kui naine sureb, pole tema pärandvaraks mitte kogu pangakontol olev raha, vaid üksnes naise osa ühisvarast (eelduslikult pool pangakontol olevast rahast). Ja selle naise vara pärivad seaduse kohaselt tema abikaasa ja lapsed. Kui lapsi on 2, siis järelikult pärib abikaasa 1/3 pärandvarast, üks laps 1/3 pärandvarast ja teine laps 1/3 pärandvarast. Ja ära unusta, et pärandvara hulka ei kuulu mitte kõik pangakontol olev raha, vaid eelduslikult vaid pool sellest. Ja vat selle poole siis jagavadki omavahel võrdselt naise abikaasa ja kaks last. Ülejäänud pool kuulub juba nagunii naise abikaasale abikaasade ühisvarana.

Anni 19.05.2020 16:32 (17 paeva tagasi) vasta...

Ma ei saa enam midagi aru. Kes siis ütleb, kuidas on.

J. 19.05.2020 15:02 (17 paeva tagasi) vasta...

Abikaasa ei päri poolt, pool ühisest varast on juba tema oma.

roxa 19.05.2020 13:41 (17 paeva tagasi) vasta...

jaguneb nii, et üleelanud abikaasa pärib poole, ja teine pool läheb jagamisele võrdsetes osades abikaasa ja 2 lapse vahel.

panni 19.05.2020 07:33 (17 paeva tagasi) vasta...

Jaguneb nii nagu mistahes pärandvara. Kui pärandaja oli abielus ja abikaasade varasuhteks oli varaühisus, ei kuulu eeldatavasti pangakontodel olev raha tervikuna pärandvara hulka, kuivõrd tegemist võib olla abikaasade ühisvaraga. Pärand jaguneb eeldusel, et pole tehtud testamenti ega sõlmitud pärimislepingut seaduse järgi abikaasa ja kõigi laste vahel. Kui lapsi oli kaks, siis abikaasad ja kaks last pärivad pärandvara võrdsetes osades.

vastus 13.05.2020 12:49 (23 paeva tagasi) vasta...

Jah loomulikult. Võlgniku vara, sealhulgas kinnisvara võib müüa mistahes võlgnevuse katteks (maksmata elatis, trahv, arve või mis iganes). On teatud nõuded (hüpoteegiga tagatud nõuded, riiginõuded jms), mille puhul saab võlausaldaja pöörduda võla kättesaamiseks otse kohtutäituri poole. On aga teatud nõuded, mida otse sundtätimisele saata ei saa, vaid esmalt on vaja pöörduda võla nõudega kohtusse ning kui jõustunud kohutlahend olemas, siis saab pöörduda kohtutäituri poole.

Viive 13.05.2020 12:28 (23 paeva tagasi) vasta...

Küsin veel, et kui laenude tagatiseks kinnisvara ei ole antud, siis kas kohtutäituril on õigust müüa kinnistut /minu elukohta, võlgade katteks?

wibe 12.05.2020 14:35 (24 paeva tagasi) vasta...

Tere. Üürileping jääb tavaliselt kehtima ka omaniku muutumisel. Uuel omanikul on see võimalik lõpetada vastavalt lepingus ette nähtud tingimustel.

cezo 10.05.2020 17:03 (26 paeva tagasi) vasta...

see teema kuulub ilmselt psühhiaatriafoorumisse, teema algataja ei saa millestki aru, aga kahtlustab pettust ja manipuleerimist. Meile midagi täpsemat ta lisada ei soovi.

f 8.05.2020 18:20 (28 paeva tagasi) vasta...

ürita nüüd ikka täpsemalt kirjutada, et milline siis see kinkeleping täpsemalt on - et arvatavasti see midagi nõudev õde manipuleerida asjaga saab.

Noorim 8.05.2020 17:41 (28 paeva tagasi) vasta...

Ei saanudki hiljem teada, aga ei saanud asjadest väga aru, pôhjuseid oli erinevaid.. küsimus polegi nôudmises vôi kuskile kaebamises, vaid pettuses, manipuleerimises... et mis ja kas on vôimalus seda kuidagi muuta.

Reelika 8.05.2020 15:38 (28 paeva tagasi) vasta...

Jah nii on.

J. 8.05.2020 13:56 (28 paeva tagasi) vasta...

Kinkeleping on mitmepoolne tehing ja notariaalne. Kingisaaja ei pea kinki vastu võtma, kuid ta ei saa ka kellegi teise kasuks loobuda, vaid ta peab samuti oma osa edasi kinkima. Ei ole võimalik, et noorim laps sai alles sellest kõigest aastaid hiljem teada, sest ilma tema teadmata talle keegi midagi kinkida ei saa.

J. 8.05.2020 13:52 (28 paeva tagasi) vasta...

Kes on praegu korteri omanik(ud)? Kontrolli seda kinnistusraamatust. Tuleb maksta paar euro, aga see on väike kulu. Mis paber see on, mille alusel üks lastest nõuab poolt korteri väärtusest? Kellelt nõuab? Kui need asjad on selged, alles siis saab rohkem nõu anda. Seda võin aga öelda kohe, et kinkelepingut saab vaidlustada ainult kinkija ja seda vaid kingisaaja äärmise tänamatuse korral.

f 8.05.2020 13:49 (28 paeva tagasi) vasta...

mulle vist tundub et ema kinkis korteri kõigile viiele ja kolm loobusid noorima kasuks kes seal ka elab aga üks tahab miskit saada....olen ma õigel järjel

?? 8.05.2020 13:40 (28 paeva tagasi) vasta...

mis seal kinkelepingus siis kirjas on? Kellele see kingitud on? Mis loobumisest jutt käib? Kinkimisel ei ole mingit loobumist, kellele kingitakse, selle oma on ja kogu lugu. Praegu on see jutt nagu pudru ja kapsad, mitte midagi ei saa aru.

boca 8.05.2020 13:37 (28 paeva tagasi) vasta...

issand jumal! Kui kinkeleping on tehtud, siis on korteril juba uus omanik olemas - ei emal, ega kellelgi teisel pole selle kohta enam midagi kobiseda. Kes on omanik - saab vaadata Kinnistusregistrist. Testamendis seda korterit pärandada saab ainult uus omanik. Kui kinkeleping on tehtud, siis mingit "korter jagati võrdseteks osadeks" teha ei saa!

Noorim 8.05.2020 13:27 (28 paeva tagasi) vasta...

Aitäh. Kas testamenti saab teha kui kinkeleping on juba tehtud 5 a tagasi?

Ats 8.05.2020 12:16 (28 paeva tagasi) vasta...

Vabandust, mtte pärandajate vahel vaid pärandi saajate vahel.

Ats 8.05.2020 12:14 (28 paeva tagasi) vasta...

Kui ema elab, ja see on tema tahe, siis ta saab ju teha testamendiga kogu korteri noorima lapse nimele. Sellisel juhul ei ole teistel lastel sealt midgi saada. Kui Te ei soovi enam ema selle teemaga tülitada, siis on nii, et kui ema sureb jagatakse korter kõikide õiguslike pärandajate vahel vahel vastavalt nende osa suurustele. See, et ainult Teie olete sinna panustanud, ei mängi siin mingit rolli. Saate muidugi näit. kohtus vaidlustada, aga sellel on mõtet ainult juhul, kui Te suudate tõestada, et ainult Teie olete sinna panustanud (see eeldab näit. kõikide arvete olemasolu, mille alusel Te materjale ostsite ja tööde eest tasusitte),

Reelika 7.05.2020 18:57 (29 paeva tagasi) vasta...

Kas suhtluskord on paika pandud? Mis põhjusel ei saa kohtuda, mida too naine ütleb? Lastega kuidagi muudmoodi kui läbi selle naise ei anna kontakti võtta? Kuidas lapsed isasse suhtuvad? Või on nad oma isa vastu pööratud? Millist elu saavad vanemad lastele võimaldada? Kui laste isal näiteks suur elamine, lastele tuba olemas..äkki juhtumisi elab veel laste kooli ligiduses vms...siis võiks tulla kõne alla laste elukoha muutus - isa juurde. Aga see oleneb, mis elu ja kus elab laste ema..

Reelika 6.05.2020 18:29 (30 paeva tagasi) vasta...

Palgatöö ja kasum on ise asjad, üks on artikkel 15, teine 7.

Reelika 6.05.2020 16:18 (30 paeva tagasi) vasta...

Aitäh! Kohtumiseni:)