Viimased postitused foorumis

L. 21.03.2025 15:26 (5 kuud tagasi) vasta...

Tänud vastamast. Ma ei tea nüüd kui suurt rolli mängivad antud olukorras aastaarvud. Kuid Julianus Inkasso poolt. taust.ee-s on märge 2017. Vanaema tegi kinkelepinguga korteri minu nimele 2018, kui ta ootamatult haigestus ja 2019 aasta augustis pidime ta paigutama hooldekodusse, sest tema jalg ambuteeriti. Kuna mina ise elan alates 2017 aastast Soomes, siis see aeg 2018-2019 (kui korter oli juba minu nimel, kuid vanaema elas seal sees), käiski hea perekonna tuttav vanaema eluolul silma peal hoidmas, sest mina seda teha ei saanud ja vanaema soovis oma kodus olla, mida ma talle ka võimaldasin. Kahjuks ei ole selle aja kohta mingeid tõendeid - lihtsalt perekonna tuttava kinnitus minu sõnadele. Korter seisis tühjana 2019-2023 minu nimel. Julianus Inkasso kordagi ei andnud märku sellest, et täitemenetlust hakkaks tegema ka Eesti kohtutäitur, sest 2019 aastal anti võlgnevus Helsinki Käräjoikeusele. Märku sellest ta andiski 2023 aasta oktoobris, kui minupoolne kinkeleping perekonna tuttavale oli tehtud sama aasta augustis. Eesti kohtutäitur teab, et nõuet täidetakse Soomes, oma õiendis on kinnitanud, et mina kinnisvara ei oma ja nõude liik on välisriigi kohtulahendi rahaline nõue. Hetkel Julianus Inkasso eeldab, et mina teadsin või pidin teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Minu tõendus sellele on ainult suusõnaline, et mina teadsin, et alates 2019 aastast on võlgnevus antud Soome.

rava 21.03.2025 06:38 (6 kuud tagasi) vasta...

Sama võlga ei tohiks üldjuhul kahes riigis korraga täita, kuid see sõltub sellest, kas Eesti ja Soome täitemenetlused on omavahel koordineeritud ning kas Eesti kohtutäitur on teadlik, et Soomes juba toimub võlgnevuse tasumine. Kui Soome ulosotto on juba sissetulekutest raha kinni pidanud ja edastanud Activa Finance Group OÜ-le, peaks see katma nõude. Eestis võib kohtutäitur siiski menetlust alustada, kui võlausaldaja on esitanud nõude ka siin ja kui võlgniku nimel on Eestis vara. Täitemenetluse seadustiku § 5 lg 1 järgi toimub Eestis täitemenetlus kohtutäituri kaudu ning sama seaduse § 177 lg 1 kohaselt on keelatud korduvalt täita sama nõuet. Kui oled Eesti kohtutäiturile teatanud, et Soomes toimub täitemenetlus, peaks ta selle arvesse võtma. Võid nõuda tõendeid, et võlausaldaja ei ole saanud topeltmakseid. Võlaõigusseaduse § 128 järgi saab lepingut tühistada, kui see on tehtud pettuse või kellegi kahjustamise eesmärgil. Pankrotiseaduse § 110 ja MS § 187 lubavad kohtul tagasivõita tehinguid, kui need on tehtud võlausaldajate kahjustamise eesmärgil. Kui kohus leiab, et kinkeleping tehti vara kaitsmiseks täitemenetluse eest, võib see olla tühistatav. Kui aga suudad tõendada, et see oli siiras kinkimine inimesele, kes hoolitses vanaema eest ja kelle jaoks oli korter oluline, on kohtul keerulisem leida alust tehingu tagasipööramiseks. Kasuks tulevad lepingud hooldamise kohta jms tõendid, et kinkimine ei olnud seotud võlgadest hoidumisega, vaid vanaema hoolduse ja reaalse vajadusega. Kui tõestusmaterjale pole, siis on see ilmselt kahjustamine.

cuqy 3.03.2025 19:50 (6 kuud tagasi) vasta...

Liiklusseadus (LS) § 106 lg 1: See säte määrab, et juhtimisõigust ei anta isikule, kellel on kehtiv karistus liiklussüüteo eest.

cupu 3.03.2025 16:08 (6 kuud tagasi) vasta...

kui isik ei suuda maksta väärteoasjas määratud trahvi, võib ta taotleda selle asendamist üldkasuliku tööga. Lõpliku otsuse teeb vastav menetleja või kohus.

Urmas 12.02.2025 17:30 (7 kuud tagasi) vasta...

Suur tänu!

ciga 12.02.2025 15:30 (7 kuud tagasi) vasta...

Pankrotivõlgnikuks olemine kehtib ainult pankrotimenetluse ajal. Kui eraisiku pankrotimenetlus lõpeb, siis lõpeb ka pankrotivõlgniku staatus. Kui kohus teeb pankrotimenetluses lõpetamisotsuse, siis inimene ei ole enam pankrotivõlgnik. Siiski tuleb arvestada, et kui kohus otsustab võlgadest vabastamise, siis vabaneb inimene pankrotiga seotud võlgadest ja see ei tohiks tulevikus enam takistuseks olla. Kui pankrotimenetlus lõpeb ilma võlgadest vabastamiseta (nt pankrot lõpetatakse raugemise tõttu, sest vara ei jätkunud), võivad teatud piirangud ja nõuded jääda kehtima.

ciga 12.02.2025 15:28 (7 kuud tagasi) vasta...

Jah, kohtutäitur saab korteri arestida, kui isikul on täitemenetluses võlad ja vara arestimine on vajalik nõude täitmiseks. Täitemenetluse seadustik sätestab, et kui võlgnikul on kinnisvara, saab kohtutäitur selle arestida ja vajadusel müüa, et katta võlad. kui korter on arestitud, ei saa seda ilma kohtutäituri loata müüa ega võõrandada. Aresti kohta tehakse kanne kinnistusraamatusse. Kui aresti pole, siis võidakse saadud tulu kasutada võla kustutamiseks. Soovitan suhelda kohtutäituriga.

Marii 10.02.2025 11:46 (7 kuud tagasi) vasta...

Siis, ega eriti parandust isalt saada ei ole . Ongi jäänud see, et kas elada vaikselt edasi seal majas ja lasta end kahandada või leida omale elamine ja kodulaenuga endale see välja osta. Kui ema on väljendanud soovi, et jätab maja vennale siis ega ka sealt midagi saada pole. Loodan, et ema ei kirjuta enne oma surma seda venna nimele. Vend võib siis ka ema välja tõsta ja üksi oma perega seal elada. On ju neid juhtumeid küll kus laps saades varanduse kätte jätab vanemad lageda taeva alla.

päike 10.02.2025 10:15 (7 kuud tagasi) vasta...

Tean kes on omanik. ema

Marii 10.02.2025 10:09 (7 kuud tagasi) vasta...

Mine vaata kinnistusraamatusse kelle nimel see maja on. Seal on märge. Mõnel juhul lihtsalt on leping, et ema võib kuni oma surmani seal majas elada aga omanik ei ole. Kinnisturaamatus on ilusti kirjas kes on omanik. Kui see on sinu isa siis algatas notarid paritavate osade jagamine. Kui seal on sinu ema omanikuna kirjas siis ole kuss ja otsi muu elamine kuna sul pole õigust pärida midagi. Või siis ela seal majas nii kaua kui sul lastakse elada. Mine kinnistusraamatusse ja vaata sealt kes on omanik. Mina tean sinu kommentaarist lähtudes ei pruugi tähendada midagi.

uese 4.02.2025 06:56 (7 kuud tagasi) vasta...

Vanaema pensionist makstakse omasalus, ülejäänu paneb juurde omavalitsu ja sõltub nüüd hooldekodust - võib juhtuda, et need kõik ei kata kulusid ja siis tuleb teile tasumiseks ming summa. Lisanduvad veel ravimi hind, mida ta kasutab ja vanaemal võivad olla mingi toidu jms soovid - saate neid talle ka saata. Samas müüte korteri maha ja sellest saate tema elu lõpuni teda seal hoida.

Mr. X. 3.02.2025 12:49 (7 kuud tagasi) vasta...

Madu, kaldun arvama, et pidasite silmas PärS § 16 lg 1 ja mitte § 17 lg 1. PärS § 16 lg 1 kogaselt § 16. Abikaasa ja registreeritud elukaaslane seadusjärgse pärijana [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (1) Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa või registreeritud elukaaslane seaduse järgi: [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] 1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist; 2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist.

Mr. X. 3.02.2025 12:38 (7 kuud tagasi) vasta...

See et vanemalt on lapse (laste) suhtes ära võetud ei tähenda seda, et kui sünnib veel üks laps, siis ei ole vanemal tema suhtes hooldusõigust. Hooldusõigus on olemas ja seda saab vajaduse korral seadusega ettenähtud korras piirata. Ei ole võimatu ka olukord, kus vastupidi võidakse vanema hooldusõigus nende laste puhul, kelle puhul on see piiratud taastada, kui see on laste huvides.

rady 1.02.2025 11:58 (7 kuud tagasi) vasta...

Hooldusõigus on olemas, aga tal hoitakse kindlasti silma peal ja kui ta selle lapsega ka hakkama ei saa, siis võetakse see ka ära. Vanasti steriliseeriti sellised naised ära.

Tebo 28.01.2025 16:12 (7 kuud tagasi) vasta...

Jah, mittetulundusühingu (MTÜ) põhikirjas saab kindlasti sätestada sellise piirangu, et MTÜ liikmed, juhatuse liikmed või teised isikud ei saa MTÜ nimel laenu võtta. Seda saab teha põhikirja kaudu, määrates täpselt ära laenuvõtmise tingimused või selle keelamise. MTÜS § 28 lõige 2: "Juhatusel on õigus esindada ühingut kõigis õigustoimingutes, kui seaduses või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti." See tähendab, et kui põhikirjas kehtestatakse piirang laenuvõtmise kohta, peab juhatus sellest piirangust kinni pidama.

Madu 28.01.2025 16:09 (7 kuud tagasi) vasta...

Kui see korter on lahusvara ja testamenti pole, siis § 17 lõige 1 on aluseks sellele, et üleelanud abikaasa saab vähemalt 25% lahusvarast (sh korterist) juhul, kui pärandajal on lapsed. Ülejäänu pärivad lapsed võrdselt.

voxo 14.01.2025 20:43 (8 kuud tagasi) vasta...

Töölepingu seaduse (§ 28 lg 2 p 5) kohaselt on tööandja kohustatud võimaldama töötajale tervislikke ja ohutuid töötingimusi, sealhulgas arvestama töötaja terviseseisundit. Kui töötaja on terviseseisundi tõttu suunatud kergemale tööle siis tööandja peab tagama, et töötingimused vastavad töötaja tervislikule seisundile. Vajadusel peab tööandja kohandama töökorraldust või töökeskkonda, näiteks tehniliste abivahendite kaudu. Kui tööülesanded nõuavad pidevalt teiste abi, tuleb tööandja ja töötaja vahel kokku leppida, kuidas seda korraldada. Tööandja ei ole kohustatud tagama pidevat inimressurssi, kui see muudab tööülesanded ebamõistlikult keerukaks või kui see ei ole töö iseloomu tõttu jätkusuutlik.

123 12.01.2025 21:51 (8 kuud tagasi) vasta...

Ma hakkan mõistma, miks sa Internetis juristi mängid.

J 12.01.2025 15:24 (8 kuud tagasi) vasta...

mina ei pea sind millekski.

123 11.01.2025 22:42 (8 kuud tagasi) vasta...

Vabandust, et ma sind juura asjatundjaks pidasin.

J 11.01.2025 11:53 (8 kuud tagasi) vasta...

Võid võtta seda foorumit kui merd. Hea merepraktika on see, kui iga lollpea ei käi siin küsimas asju, mida ta võiks ise ka tuvastada kuskilt mujalt.

J. 11.01.2025 07:59 (8 kuud tagasi) vasta...

Tegelikult on esimene vastus täielikult vale. Elatis määratakse selle järgi, milline on lapsega suhtluskord tulevikus, mitte mineviku põhjal. Kui olukord peaks muutuma, näiteks laps oli enne kogu aeg ühe vanemaga, aga mingist ajast hakkab veetma 7-15 päeva kuus teisega, siis ei pea teine vanem ootama tervet aastat, et taotleda elatise vähendamist. Tõendeid on vaja esitada ainult vaidluste puhul.

123 11.01.2025 06:18 (8 kuud tagasi) vasta...

NUC laev polegi võimeline reageerima muide. See on kogu selle eri seisundi point juhuslikult.

123 11.01.2025 05:03 (8 kuud tagasi) vasta...

Reegel 18 ütleb, et kõik teised laevad peavad NUC ja RAM laevale teed andma, aga kus on öeldud nende omavaheline suhe?

123 11.01.2025 05:00 (8 kuud tagasi) vasta...

Äkki suvatsed öelda, kus on Reegel 18 kirjutatud RAM eesõigus NUC ees?

riku 10.01.2025 17:03 (8 kuud tagasi) vasta...

Mõlemad selgitused on tegelikult õiged: Kui lapsega koos veedetava aja proportsioon on tõendatav ja kokkulepe olemas (või kohus selle määrab), saab elatise summat vähendada kohe esimesel aastal. Kui proportsioon põhineb üksnes tuleviku prognoosil, võib kohus siiski vähendada elatist, määrates suhtluskorra alusel lapse ja vanema koosoleku aja. Kui proportsiooni tõendamiseks puuduvad selged andmed, võib elatise vähendamise otsus edasi lükkuda, kuni aasta keskmist saab hinnata. Tõlgendus sõltub suuresti asjaoludest ja tõenditest, mida pooled esitavad.

J. 10.01.2025 13:32 (8 kuud tagasi) vasta...

Seaduse seletuskiri ütleb selle kohta: "Kui elatise väljamõistmiseks pöördutakse kohtusse, siis tuleb vanematel kohtus kinnitada, kui palju aega laps kummagi vanema juures viibib. Kui vanemad seda omavahel kindlaks teha ei suuda, siis tuvastab kohus, millises proportsioonis tuleb elatise summa puhul arvesse võtta, kui palju aega laps teise vanemaga veedab. Vajaduse korral on kohtul võimalik kehtestada lapse ja vanema vaheline suhtluskord." Seega peavad vanemad omavahel kokku leppima, kui palju laps kummagi juures elab ja elatise arvutamisel võetakse see arvesse kohe esimesel aastal.

Margus 10.01.2025 10:27 (8 kuud tagasi) vasta...

Ma tänan vastuse eest!

ryve 10.01.2025 08:55 (8 kuud tagasi) vasta...

Te olete õigesti aru saanud: esimesel aastal, kui aasta lõikes keskmine 7 ööpäeva tingimus ei ole veel tõendatav, ei saa elatist sellel alusel vähendada. Alles siis, kui aasta on möödunud ja on tõendeid, et laps viibib elatist maksva vanema juures keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, saab seda asjaolu kasutada elatise vähendamise alusena. Seega mõju on kohene, aga aluseks on mineviku käitumine.

xavi 10.01.2025 08:52 (8 kuud tagasi) vasta...

Kui RAM ja NUC laev kohtuvad, on RAM laeval eesõigus, sest RAM täidab aktiivselt funktsioone, mis võivad olla kriitilised, näiteks kaabli paigaldus või päästeoperatsioon. Kuid NUC laeva puhul eeldatakse, et see ei saa täielikult reageerida ja seetõttu tuleb RAM laeval samuti olla ettevaatlik. Täiendav viide: COLREGs Reegel 18 annab üksikasjaliku selgituse eesõiguste kohta. PS. Tudengid võiks oma kodutöid ikka ise teha!