Viimased postitused foorumis

vastus 28.01.2020 14:26 (30 paeva tagasi) vasta...

Jah - kinnistusraamat, millest muuhulgas näha kinnisasja koormavad hüpoteegid, on avalik.

J. 28.01.2020 10:04 (30 paeva tagasi) vasta...

Linnavõimudele saadetud kirjad ja kaebused on üldjuhul avalikud.

Taavi 28.01.2020 08:56 (30 paeva tagasi) vasta...

Küsimus on siiski selles, kas minu registreerimis numbrit tohib meedias kajastada ilma minu nõusolekuta. See kas olen bolti sõitnud või ei, polegi oluline. Artikklis selgelt kirjas, et esitatud on kaebus. Ei vaja eriti palju nutti, aru saamiseks, et kaebuse taga on teiste taksofirmade juhid. Biry jutust jääb mulje nagu oleks Bolt iseendale kaebuse esitanud. Ei oleks just ärile kõige kasulikum neid andmeid välja anda.

Juku 28.01.2020 08:42 (30 paeva tagasi) vasta...

Tänud paraku mitte millegi eest! Lahendasin selle probleemi ühe oma tuttava juristi abiga. Pidin juurde maksma mingi 100 eur pluss täituritasu sellelt, millega olin pärast vestlust juristiga ka arvestanud. Ikkagi mitte mingi ca 1500 mida algul koos täitasudega küsiti. Ülejäänud osas võlausaldaja ja täitur loobusid nõudest vabatahtlikult pärast minu jurist kirja saamist. Ju siis ei pidanud võimalikku kohtumenetlust perspektiivikaks. A-le kohtuotsus võib-olla tõesti ei lõpeta viiviste arvestust. Kohtulahend on oluline selles mõttes, et see on täitedokument, mida täi täidab. Täi täidab punktipealt kohtulahendi resolutsiooni st nõuab sisse kõik need summad ja selliste piirangutega nagu lahendi resolutsioonist tuleb. Kui lahendis kirjas, et üle 6400 küsida ei tohi, siis ei tohigi ja asi mutt. Siin ei saa võlausaldaja ja täi harrastada omaloomingut.

biry 28.01.2020 08:02 (30 paeva tagasi) vasta...

Need numbrid pole sugugi mitte "üles kirjutatud" kuskilt - need numbrid on pärit Bolti enda süsteemist ja näitavad seda, et selle numbrimärgiga autot on nende kaudu töö tegemiseks kasutatud. Seega pole see sugugi mingi "kaineka" sõitmine. Kui sa arvad, et keegi on sinu kohta valeandmeid esitanud, siis pöördu esmalt Bolti poole ja palu näha seda väljavõtet. Kui neil seda pole, siis nõua ebaõigete andmete ümberlükkamist, kui neil see on, siis pole sul midagi enam kobiseda. Uuri ise välja, kes ja kuidas sinu autot on kasutanud (vastutus on alati auto omanikul!).

peeter 27.01.2020 16:48 (1 kuu tagasi) vasta...

aitäh vastuste eest.

noh 27.01.2020 10:45 (1 kuu tagasi) vasta...

lahutuse puhul ei oma mingit tähtsust, kas isa seda soovib anda või mitte. Avaldus kohtusse ja lahutatakse nagunii. Väljatõstmisega on keerulisem, siin võib olla palju erinevaid nüansse. Soovitaks mõne juristiga konsulteerida, kes suudab ehk paremini olukorda hinnata teades kõiki asjaolusid. Abivajava vanema ülalpidamise kohustus on lastel kindlasti, aga kui isa on töövõimeline, siis ta ju pole nö. abivajav. See et ta joomaperioodide ajal tööd ei tee, ei tähenda, et tal oleks õigust kohe ülalpidamist nõuda. Samuti ei pea lapsed leidma töövõimelisele isikule elukohta.

kogemus 26.01.2020 19:43 (1 kuu tagasi) vasta...

Suured rasked asjad jäetakse kohtutesse lahenduseta kuna need aeguvad. Siin on aga õngitsetakse oluliselt väiksemaid summasid, mis seaduste järgi juba ammu aegunud. Nõuda võib kõike ja kohtule hagi esitada ning kohus mõistabki summad välja kui vastulauset ei esita. Võta jurist appi vastuväidet kirjutama.

Reelika 26.01.2020 17:28 (1 kuu tagasi) vasta...

§ 394. Kostja vastus hagile (1) Kostja peab esitatud hagile kohtule kirjalikult vastama. (2) Vastuses hagile peab kostja muu hulgas teatama: 1) kas tal on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis või on alust jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada, kui kostja ei ole selles osas oma seisukohta juba väljendanud; 2) kas ta võtab hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid; 3) kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks; 4) kas ta soovib esitada vastuhagi; 5) kuidas tuleb kostja arvates jaotada menetluskulud; [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] 6) kas ta on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 7) kas tema arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. (3) Kui kostjat esindab menetluses esindaja, tuleb vastuses märkida ka esindaja andmed. Kui kostja soovib menetluses kasutada tõlki, tuleb seda vastuses märkida ja võimaluse korral esitada tõlgi andmed. (4) Kui hagiavalduses märgitud kostja andmed on ebaõiged, peab kostja kohtule teatama õiged andmed. (5) Hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, hagi välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. (6) Kostja vastuse hagile edastab kohus teistele menetlusosalistele koos hagi vastusele lisatud dokumentide ärakirjadega. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

Reelika 26.01.2020 17:21 (1 kuu tagasi) vasta...

Aga vahepeal maksid osa?

peeter 26.01.2020 13:38 (1 kuu tagasi) vasta...

esitasin vastuväite kogu nõude vastu, nüüd tuligi et läheb hagimenetlusse, mulle tundub, et üks inkasso nõuab ja teine inkasso esindab, maksmise tähtaeg oligi 2009.a. lõpp.mitu aastat oli vaikus ning nüüd avastasd, et võiks nõuda.

weby 26.01.2020 13:03 (1 kuu tagasi) vasta...

õige, ja kui ta peale müügitehingut ei reageeri, siis saada tähitud kiri või mine ise ukse taha allkirja võtma, sest muidu võib ta väita et ei teadund ja sellest hetkest kui ta teada saab, on tal 2 kuud aega samadel tingimustel see ise ära osta.

kogemus 26.01.2020 11:34 (1 kuu tagasi) vasta...

Üks tuntud inkassofirma on enesele igasuguste väiksemate inkassofirmade vanad võlad kokku kuhjanud ja üritab raha kätte saada. Tõenäoliselt on võlg ammu aegunud, 3 aastat maksmise tähtajast läbi. Kas nad esitasid kiirmenetluse korras nõude? Vastuväite blanketile teed "linnukese": esitan vastuväite kogu nõude vastu. Vastuväite põhjenduseks kirjutad: Juhul kui võlausaldaja esitab nõude hagimenetlusse, palun kohaldada nõudele aegumist. Läheb asi päris kohtusse, siis palud samuti kohalda nõudele aegumist. Nemad võivad õngitseda küll, kuid alati ei pea ise nende õnge otsa ronima.

noh 26.01.2020 10:10 (1 kuu tagasi) vasta...

ei sa ei pea pakkuma kaasomanikule. Ostueesõigus tähendab seda, et sina võid müüa, kellele tahad, aga pead kaasomanikku teavitama peale müümist, et selline tehing on toimunud ja kui tema siis soovib, siis võib ta asuda ostja asemele samadel tingimustel, millega ostja ostis.

Reelika 26.01.2020 03:39 (1 kuu tagasi) vasta...

Hagi ei pruugi tulla. Nõue võib-olla juba aegunud vms..Aga kõik sõltub asjaoludest. Vastata hagiavaldusele kui see saabub kindlasti tuleks.

y 17.01.2020 15:15 (1 kuu tagasi) vasta...

kõige hullem saab olema kui on ridaelamu ning jääb kaasomand, tont teab kes tulevastest kaasomanikest soovib hakata sinu suhtes kaasomandit lõpetama. samas kui on korteriomand ja KÜ, saab ühisremondi Põhikirjaga välistada, keegi ei soovi teise katust remontida, kui elamu on sarnastes osades omandis. Iseasi on fassaadiremondiga kus otsmistel on ühisest hoonest enamus....aga enamik asju on lepingutega võimalik lahendada

y 17.01.2020 15:05 (1 kuu tagasi) vasta...

võlgnevused on tekkinud Lepingu kestvuse ajal ja on Lepingu lõppedes sissenõutavad, kui arvestada et igakordse makse korral loetakse vastavalt VÕS.ile makstuks Lepingu kohane Põhinõue elik siis eelnev võlg ja siis kui maksest üle jääb ka uus makse...eks ajab võlglast segadusse see et ta maksis enda arvates arvet mis esitati ja et ei nõutud maksmata jäänud arveid - see ei puutu asjasse. Võlg oli kehtiva Lepingu osa ja seega ei aegunud.

y 17.01.2020 14:58 (1 kuu tagasi) vasta...

Kui isiklik vara müüdi, siis juba arvele raha kandmisega muutub see ühisvaraks - nii et ehita mida tahad ...on juba tegemist ühisvaraga/abieluvaraga. Ka ei puutu elamu ehtuslik staatus (poolik või mitte) elamu on vaid kinnisasja oluline osa. Muidugi võid vedada abikaasa abieluvaralepingut sõlmima - mõjub abielule vägagi "tervendavalt"...

Sinu õppejõud 17.01.2020 06:46 (1 kuu tagasi) vasta...

Ma arvan, et oma kooliülesanded tuleks ikka ise oma hallide ajurakukestega ära lahendada...

J. 17.01.2020 06:45 (1 kuu tagasi) vasta...

Summeeritud tööaja korral peab ükskõik millise seitsmepäevase ajavahemiku kohta olema järjest vähemalt 36 tundi puhkeaega.

Reelika 17.01.2020 02:21 (1 kuu tagasi) vasta...

Ehk siis kui sul on tööpäev 10,5 tundi. Siis järjest on lubatud töötada vaid 4,57 päeva järjest. Ehk 4,57 x 10,5=48 tundi. Ehk siis 4,5 tööpäeva järgi peab olema vähemalt 2,5 puhkepäeva.

Reelika 17.01.2020 02:13 (1 kuu tagasi) vasta...

See tähendab seda, et seitsmepäevase ajavahemiku jooksul peab inimesele vähemalt 1 vaba päev olema. Korraga järjest võib töötada 6 päeva (juhul kui need tööpäevad 8-tunnised on).

Tiiu 16.01.2020 19:01 (1 kuu tagasi) vasta...

Kas saan õieti aru, et mitme tööpäeva järgi peab vähemalt 2 puhkepäeva olema?

Reelika 16.01.2020 17:59 (1 kuu tagasi) vasta...

§ 46. Töö tegemise aja piirang (1) Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi. § 51. Igapäevane puhkeaeg (1) Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Reelika 16.01.2020 16:26 (1 kuu tagasi) vasta...

Ei saa sellist asja nõuda.

Paap 16.01.2020 06:13 (1 kuu tagasi) vasta...

Eks siin tulebki vaidluse korral kohtusse jagama minna, kui kohtuväline kokkulepe võimalik pole. Mul tekib küsimus, et kui oma korteri müüsid ammu....ja maja pole veel valmis. Kus siis praegu elad? Naise korteris? Ilmselt on ju kulud ka selle kinnistuga (laen, kommunaalkulud) ja kes nende kulude eest vastutab. Juhul, kui kohtus hakkate jagama, siis tavapärasest (50:50) varajagamisest kõrvale kadumisel arvestatakse mõlema poole tegelikku panust ühisvarasse. Kui naine tasub kodukulud ja sinul oli võimalik selle võrra vähem tasuda (et maja ehitusse panustada), siis tuleks seda ka vara jagamisel arvesse võtta. Ja veel - kas maatüki, kuhu maja ehitad, soetasid abielu ajal?

peks 15.01.2020 09:13 (1 kuu tagasi) vasta...

parandan ennast veidi ,enne abiellumist ostsin 100% oma rahadega korteri ,ja abielu ajal müüsin. Ehitasin maja ,mis ei ole veel maja vaid on poolik,ehk karp , ikka on siis ühisvara ? kuidas peaksin toimima lahutamise ajal kui kokkulepet ei saa?

Üks loll 15.01.2020 07:58 (1 kuu tagasi) vasta...

Helmi Tegu on 2011 aastal kohtus olnud juhtumiga. Teise astme kuritegu mis jõudis kohtusse üle viie aasta peale väidetava teo toimepanemist ning kus kohtusaalis prokurör valetas süüdistatava kahjuks. Nüüd kus on olemas kohtuistungi protokoll tahaks seda võrrelda kohtuistungi helisalvestitega.

Helmi 14.01.2020 09:22 (1 kuu tagasi) vasta...

Aga mine kohtusse ja tutvu toimikuga

Helmi 14.01.2020 07:14 (1 kuu tagasi) vasta...

Mis nõue see üldse on ja mis oli lepingu sisu - alusta nende nüansside selgeks tegemisest. Võibolla tõesti aegunud, alusetu vms. Pea liiva alla peitmine üks võimalus, kuid võib hiljem kulukaks muutuda.