Lisa uus teema

Viimased postitused foorumis

Rõdupiirete klaasimine renoveerimistööde käigus

sorts 3.07.2020 14:02 (9 paeva tagasi) vasta...

saab häälteenamusega otsustada, sest: A üldkoosolek või juhatus võtab vastu otsuse renoveerida B klaasimine suurendab energiasäästu C olemasolevad puitliistud ei ole ilmastikukindlad ja seetõttu saab kannatada rõdude konstruktsioon D need asjad milleks on vaja kõigi omanike nõusolekut on kirjas Riigikohtu lahendis ja sellist asja seal nimekirjas pole.

noo 3.07.2020 12:23 (10 paeva tagasi) vasta...

jään väite juurde, et rõdude klaasimine ei ole selline muudatus, mida kedagi saaks kohustada taluma. Kui inimesed ei soovi rõdu kinni ehitamist, siis ei saa seda sundkorras teha, kuna see ei ole maja säilimise ja korrashoiu seisukohalt hädavajalik töö.

J. 3.07.2020 08:00 (10 paeva tagasi) vasta...

KrtS § 38 (1) Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muudatuseks ei ole vaja selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida korteriomanik peab käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punkti 2 kohaselt taluma. https://www.riigiteataja.ee/akt/123052020005#para38

Tiina 3.07.2020 07:06 (10 paeva tagasi) vasta...

Jah. Siin dilemma ongi. Mind huvitab, mis seadus selle kohta ütleb. Ei loe seda kusagilt välja.

Vaimne terror

noo 3.07.2020 06:59 (10 paeva tagasi) vasta...

Mis see olme-/löökmüra on? Ka remondi tegemisel tekitatakse TAHTLIKULT teinekord päris tugevat müra, aga samas ei saa kuidagi öelda, et remonti üldse teha ei tohi kuna häirib mõnda naabrit.

Rõdupiirete klaasimine renoveerimistööde käigus

noo 3.07.2020 06:56 (10 paeva tagasi) vasta...

rõdude klaasimine ei ole maja säilimiseks oluline töö ja muudab maja välisilmet.Seega peab nii suure muudatuse tegemiseks olema kõigi nõusolek. Antud juhul ei ole isegi 50% poolt hääli. Selliste tööde tegemiseks ei saa mingi käputäis oma tahet peale suruda.

Vaimne terror

mufy 3.07.2020 05:53 (10 paeva tagasi) vasta...

aga politseinikule tuleb öelda, et ka väljaspool öörahu ei tohi tulla ühelt kinnisasjalt teisele kahjulikke mõjutusi. See politseinik on ebakompetentne. Iseasi on see, kuidas sa tõestad ära et see olmemüra on tahtlik? Ja see peab tekkima just siis kui hindaja e politseinik oma kõrvakesega kohal on.

Rõdupiirete klaasimine renoveerimistööde käigus

tiina 2.07.2020 19:11 (10 paeva tagasi) vasta...

Tänan

Vaimne terror

Siiri 2.07.2020 17:46 (10 paeva tagasi) vasta...

Politseiga konsulteeritud ning nende vastus oli, et politseitöötaja ei ole müramõõtmise indikaator väljaspool öörahu. Küsimuses on väikese küla, kahe trepikoja 8.korteriga elamuga ja KÜ-d pole.

Rõdupiirete klaasimine renoveerimistööde käigus

tehy 2.07.2020 17:05 (10 paeva tagasi) vasta...

vabandust - omanike mitte elanike.

tehy 2.07.2020 17:04 (10 paeva tagasi) vasta...

Selline asi peab olema reguleeritud KÜ põhikirjaga. Kõigi omanike notariaalset kinnitust on vaja ainult mõningate üksikute asjade puhul. Tavaliselt on kõigi omanike enamust vaja vaid Põhikirja muutmisel, muul juhul läheb kirja kohal viibinud elanike enamuse arvamus.

Kohtutäituri nõude viivise arvestamine.

J. 2.07.2020 05:41 (11 paeva tagasi) vasta...

Kui kohtumääruses ei ole selgelt kirjas, et viivist arvestatakse kuni põhivõla tasumiseni, siis peab võlausaldaja viiviste nõudmiseks pöörduma uuesti kohtusse.

Vaimne terror

mufy 1.07.2020 13:09 (12 paeva tagasi) vasta...

kutsuda politsei välja ja politseinik kuulab oma kõrvaga kas on müra ja siis vastavalt pöördub juba ülemise naabri poole. Muidugi, ei tohi ära unustada ka seda, et kortermajades ongi palju inimesi koos ja oma elamisega inimesed tekitavadki müra. Kui see aga ületab tavalist müra, siis politseinik keelab selle ära, siis trahvib. Võib ka KÜ poole pöörduda, kui teistel on ka selle isikuga probleeme, siis viimane tegevus on korteri sundmüük.

Kohtutäitur ja puhkusetasu

noo 22.06.2020 14:39 (20 paeva tagasi) vasta...

minu vastuse mõte olis ee, et puhkusetasu ei ole mittearestitav raha, mille peaks terves ulatuses kätte saama.

Ühistu juhatuse arvamus

J. 22.06.2020 13:11 (21 paeva tagasi) vasta...

Üldjuhul on nii, et kontrollija peab olema targem kontrollitavast. Aga enamasti nõuavad ühistu dokumente näha just sellised isikud, kel endal pole mingeid finantsalaseid teadmisi, aga kangesti tahaks kontrollida, ega juhatus pole ühistu rahadega mingit puskut teinud. Kuna nad aga asjadest õigesti aru ei saa, siis tekitavad nad oma rumalusega vaid paksu segadust, näita neile neid dokumente palju tahad. Ei ole mõeldav, et iga suvaline korteriomanik hakkab, millal aga soov tekib, kontrollima, kas ühistu elektriarve on ikka makstud või veekulu õigesti jaotatud. Selleks on ühistul revisjonikomisjon. Ja kui üldkoosoleku poolt valitud revisjonikomisjoni ka ei usaldata, siis on võimalus tellida sõltumatu audiitorkontroll väljapoolt. Samas peab juhatus hoolitsema selle eest, et nende tegevus oleks võimalikult läbipaistev. Hinnapakkumised lisada koosoleku kutsele, koosolekute protokollid ja juhatuse otsused teha kõigile kättesaadavaks jne. Korto.ee on dokumentide oma liikmetele avalikustamiseks hea koht, kuid kogu raamatupidamine ei peaks küll igale omanikule nähtav olema.

22.06.2020 07:14 (21 paeva tagasi) vasta...

KÜ üldkoosolek on kü kõrgeim organ. Üldkoosolek valib juhatuse ja revisjonikomisjoni või audiitori. Juhatus teeb tööd vastavalt üldkoosolekul otsustatule, revisjon kontrollib vähemalt kord aastas. "Küsiv", miks ei ole Sa lasknud ennast juhatuse liikmeks valida? Enamasti tehakse juhatuse liikme tööd vaid selleks, et elatakse oma majas ning tahetakse et maja oleks korras. Juhatuse töö ja asjaajamine on TÖÖ, mille eest tuleb palka maksta. Tavainimesel pole õrna aimugi mida juhatuselt nõuavad igasugused ametid, rääkimata ühistu liikmete probleemidest ja mis kulutavad juhatuse liikme aega ning närve. Igaüks juhatuse liikmeks lihtsalt ei kõlba, kuid kes juhatusse või revisjoni valitakse, selle otsustab üldkoosolek. Enamus protsessijaist on siiski tühja tuule tallajaiks osutunud. Ise midagi teha ei oska ega taha, kuid nõudma on kanged. Õigus juhatuse tööd kontrollida on selle sama üldkoosoleku poolt valitud kontrollorganil. Nii et esmaseselt tuleb pöörduda kontrollorgani poole. Küsiv, mis põhjustel te tasuta tööd tegev juhatus kohtusse peaks minema ja kü /st. kõik elanikud) neid kohtukulusid katma?

cezo 22.06.2020 06:50 (21 paeva tagasi) vasta...

aga mis küsimus teemaalgatajal üldse on? Milleks sellist pläma siin praegu ajada?

Küsiv 22.06.2020 06:46 (21 paeva tagasi) vasta...

On paljudel ühistutel töötasu saav juhatus, millede üheks tasutavaks tööks on ka liikmetele neile soovitava info jagamine. Kui tasu ei saadagi, siis kohustus on ikkagi. Kui ei soovita või ei suudeta ametikohustusi täita, siis on võimalus enda taandada. Tahtmatus ja suutmatus olukordi lahendada , soovides diktaatorlikult käituda, võib viia kohtuni ja sealsed kaotuse kulud tuleb ühistul hüvitada. Lahenduse leidmise asemel tekitati hoopiski kulusid.

KÜ juhatus 22.06.2020 06:31 (21 paeva tagasi) vasta...

Need küsijad on sellised, kes tulevad sulle ukse taha suvalisel ajahetkel ja hakkavad nõudma "pabereid". Kindlasti pole juhatusel kohustust suvalisel ajahetkel ükskõik millist dokumenti ühelegi ühistu liikmele näidata. See oleks juba puhtalt koormav kui 100 korteriga majas keegi pidevalt tuleb ja nõuab. Selle KrtS 45 alusel saab tegelikult kõikidest päringutest loobuda aga mõistlik oleks selline dokumentide esitamine kokku leppida üldse üldkoosolekul ja põhikirjas.

Küsiv 22.06.2020 06:23 (21 paeva tagasi) vasta...

Majandusaruanne ei näita tehingute sisu vaid ainult numbreid ja kui ongi revident, siis pole välistatud ka „oma“ poolt selle kinnitamine. Sisu liikmed näha ei tohi. Kas elektri, vesi/kanal,küte, hooldus jne kulud on riigisaladus. Või kas kõik on nende eest tasunud ja kui ei, siis kuidas kaeti kulud. Juba seik, et varjatakse, annab kindlust millegi halva varjamises.

Küsiv 22.06.2020 06:08 (21 paeva tagasi) vasta...

On KrtS § 45 küll vajalik, aga ühtlasi ka mõttetu, kuna selle nullib ära juhatuse õigus otsustada (Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele.) See on aga lõpmatu õigustusega põhjendus. Vastandlik on ka õigus keelduda nö pahatahtliku huvi vältimiseks, aga samas anda võimalus KORTO kaudu seda saada. Kas ühine majandamise kulude ja tulude info on ainult juhatuse ainuõigus , mis võib seda igasugustel motiividel teostada, aga liikmetele info seadusega keelatud. Näiteks ka rahapesu, liikmete raha väärkasutamine jnejne. Jah, on võimalus advokaadi abil kohtu poole pöörduda, aga see ei ole hea egatoo rahu mõlemale poolele. Suhted on siis veelgi enam sassis, mida antud seadus on lõikega soosib..

J. 22.06.2020 06:05 (21 paeva tagasi) vasta...

Ühinen selle seisukohaga. Tavaliselt nõuavadki iga dokumenti näha ja endale koopiaid just sellised isehakanud ja asjatundmatud "kontrollorganid".

22.06.2020 05:39 (21 paeva tagasi) vasta...

Nii ja naa. Juhatuse ja seega ka raamatupidaja tööd kontrollib KÜ kontrolliorgan, kas revisjonikomisjon või valitud audiitor, kes avaldab kirjalikult oma arvamuse tehtud töö kohta. Iga liige ei pea pääsema kõikide algdokumentide juurde, ei ole kohustust kõiki algdokumente näidata igale kü liikmele. On kiuslikke ja pahatahtlikke liikmeid, kes ise asjast midagi ei jaga, kuid igal pool oma "ainuõiget" arvamust avaldavad, keeravad "vahtu" üles. Segaduste ärahoidmiseks on mõistlik kasutada KORTO-programmi, kus internetipõhiselt on elanikele nähtaval kõik rahaliigutused.

Küsiv 22.06.2020 04:57 (21 paeva tagasi) vasta...

Ühistu on tema liikmete poolt loodud ühiseks majandamiseks ja juhatus valitud juhtimiseks. Tulenevalt peab iga liikmele olema avalikustatud ja viimase soovil edastatud dokumendid finants jne tegevuse kohta. Igasugune salatsemine viitab millegi sh omakasust tingitud tegevuse varjamisele. Või ka seadusevastaste tegevuste varjamisele. Ausus ei vaja varjamist.

J. 21.06.2020 16:50 (21 paeva tagasi) vasta...

Igal korteriomanikul on õigus tutvuda korteriühistu dokumentidega, sealhulgas ka pangakonto väljavõttega. Juhatus võib dokumentide esitamisest keelduda, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele (KrtS § 45). See tähendab, et korteriomanik peab oma soovi dokumentidega tutvuda põhjendama. Kui korteriomanik ei taha öelda, milleks tal dokumenti näha on vaja või on selleks näiteks paljas uudishimu, kes maksab naabri arveid, siis ei pea juhatus dokumente näha andma.

y 21.06.2020 11:06 (22 paeva tagasi) vasta...

Tee korralik päring nii Juhatusele kui ka Revisjonikomisjonile . Las vastavad mis alusel ei tutvustata. Muidugi võib tekkida küsimus, mis alusel ühistu liige seda taotleb, sest päris igat arvet jah ei pea näitama. Aruandekohustus on ikka koosolekul , mitte igale liikmele eraldi.

Hansapost raha tagastus

loxper 20.06.2020 13:24 (22 paeva tagasi) vasta...

Kui öeldi et 2 nädala jooksul siis ei ole hetkel muud teha kui oodata need 2 nädalat ära. Kauba tagastamisest nendele jõuab saadetis ka ilmselt mitte samal päeval ja pakkide käsitlemine kohapeal võtab ka oma aja. Kui Teie juhtum nii-öelda lauale jõuab ja ära vormistatakse siis antakse ka raamatupidajale korraldus raha tagastamiseks. See 2.3 päeva on algusest peale jamajutt olnud, nii kiiresti kindlasti mitte. Mul oli kunagi sarnane juhus Yves Rocheriga et tagastasin kauba ja raha tuli tagasi vist umbes 10 päeva pärast.

Võlateatis ja kokkulepe

Marii 19.06.2020 16:34 (23 paeva tagasi) vasta...

Aitäh!

Kohtutäituri tasu

J. 19.06.2020 08:52 (24 paeva tagasi) vasta...

Jah, ka raha on vara, kuid mitte materiaalne vara, mille kohta käib TMS §56. Raha ei saa enampakkumisel müüa ja sellele ei saa määrata sundvalitsejat. Viivist arvestatakse üldjuhul põhivõla tasumiseni. Ainult siis, kui võlgnikul puuduvad sissetulekud ja võla katteks pannakse müüki tema materiaalne vara, arvestatakse viivist kuni vara müügini. See tähendab, et juhul kui vara müügist ei jätku kogu põhivõla tasumiseks, siis viivist edasi ei arvestata. Teemaalgatajal sellist probleemi vist ei ole. Seega pole tõesti mõtet inimesi eksitada asjasse mittepuutuva infoga.

Reet 19.06.2020 07:11 (24 paeva tagasi) vasta...

Ma ei soovi olla tähenärija, aga miks eksitada inimest mõistetega ja ei võta suvalisetest kohtadest. Tal on ju mure. Teiseks, ka raha on vara. Ja veel, küsimuse püstitajal oli küsimus võlast panga ees, aga siis ei pruugi täitedokumendiks olla kohtulahend, vaid leping. Lepingu kohaselt on tavaliselt laenusaajal kohustus tasuda laenuandjale üheaegselt lepingust tulenevaid erinevaid summasid ning siis arvestatakse makstuks esimeses järjekorras võlgnevuses oleva lepingu sissenõudmise kulud, seejärel viivis, trahvid, muud tasud ja seejärel tähtajaks tasumata intressid vastavalt nende ajalisele järjekorrale alates varasematest võlgnevusest ja seejärel tähtajaks tasumata laenusumma. Sellisel juhul, kui täitmisele esitatud nõue on võlgniku poolt tasutud, küsib täitur sissenõudjalt, palju on viiviseid kogunenud ja kas sissenõudja soovib neid nõuda. Kui sissenõudja soovib ja esialgne kohtutäituri põhitasu ei vasta sissenõudmisele kuuluvale summale, st nõue on suurenenud ja selliselt nõudelt on täituril õigus saada suuremat tasu, siis täitur muudab otsusega tasu suurust ja loomulikult teavitab nõude ja tasu suurenemisest võlgnikku.