Lisa uus teema

Viimased postitused foorumis

mitteabielulise kooselu järgsed õigused

numi 21.11.2018 12:48 (22 paeva tagasi) vasta...

Pöördu kohtusse, vaielge seal lõputult ja siis saad teada...

Karin 21.11.2018 11:28 (22 paeva tagasi) vasta...

Millega siis tegu on, üks on omanik, teine on valdaja (keda jõuga välja ajatakse) Omanik hävitab teise isiklikke asju, see on kriminaalne.

Karin 21.11.2018 11:28 (22 paeva tagasi) vasta...

Millega siis tegu on, üks on omanik, teine on valdaja (keda jõuga välja ajatakse) Omanik hävitab teise isiklikke asju, see on kriminaalne.

M 21.11.2018 08:29 (22 paeva tagasi) vasta...

Antud info põhjal pole tegu üürileandja ja üürnikuga vahelise konfliktiga nagu pealkirjast võib lugeda

Topelt makstud lõpparve/kohtutäiturid

A 20.11.2018 10:37 (23 paeva tagasi) vasta...

Kohtutäituritel ei ole siin mingit kohustust tagasi maksta, vaid neil on alus eeldada, et kõik mis võlgniku kontole laekub, ongi võlgniku oma. Kuna võlgniku kontole kantud summade võrra, mis kohtutäitureile läks, on vähenenud võlgniku kohustused tema võlausaldajate eest on tõepoolest võlgnik siin "alusetult rikastunud" ning nõudeõigus raha tagasikandmiseks on ettevõttel üksnes võlgniku vastu, kellele ekslikult teist korda maksti, nii et nüüd on ettevõtte otsustada, kas ta esitab nõude võlgniku vastu või siis isiku vastu kes ekslikult topeltülekande tegi või siis kannab selle ekslikult makstud summa maha.

Omanikuvahetuse läbinud sõiduk enne kontode aresti

Pb 20.11.2018 07:27 (23 paeva tagasi) vasta...

Sõidukite registri andmebaas omab üksnes informatiivset tähendust ( mitte õiguslikku). Seega oluline on, millal toimus sõiduki omandi üleminek ( näiteks toimus 25 p varem, kui täitur arestis vara). Seega esitadki täiturile ostu- müügilepingu, mis tõendab et sõiduki omandiõigus muutus juba enne täituri arestimist.

A 20.11.2018 06:29 (24 paeva tagasi) vasta...

Isikul, kes on sõiduki omandanud enne aresti seadmist, tuleb esitada kohtutäiturile avaldus sõiduki arestist vabastamiseks koos tõenditega, mis tõendavad omandiõiguse üleminekut.

Krediidi kulukuse määra ülempiir

Reelika 19.11.2018 22:01 (24 paeva tagasi) vasta...

Viivis ja krediidi kulukuse määr on kaks iseasja. Aga see on jah läbi jooksnud erinevatest Riigikohtulahenditest, et suurem kui kolmekordne viivisemäär on eelduslikult tühine, ehk siis inimene peab seda ise kohtult taotlema. Sellisel juhul terve leping tühiseks ei muutu, vaid ainult vastav säte ning viivist arvutatakse siis seadusjärgses määras.

Tööle kandideerimise konkurss

Kristel 19.11.2018 21:41 (24 paeva tagasi) vasta...

Täpsustan: Need VÕS sätted siis mitte avaliku teenistuse jaoks, vaid ülejäänute, sest avaliku teenistuse seadus iseenesest juba ise reguleerib avaliku teenistusse võtmise korda jne. Et kui tööandjaks on ettevõte, siis VÕS

Kristel 19.11.2018 21:37 (24 paeva tagasi) vasta...

No seda saab ju tõendada vägagi hästi, kui ütleme mina saadan oma CV 19.november ja sellele ametikohale on inimene tööle juba võetud ja tööleping sõlmitud 15.november. Mul endal oli juhus, kus saatsin eelmisel päeval CV, konkurss kestis veel oma 15 päeva, tegemist avaliku teenistusega ja siis mu sõbranna juhtus kokku ühe oma tuttavaga, kes siis rõõmusõnumit talle jagas, et tema juba nädal aega seal uues töökohas töötanud (ehk siis seal kus mina eile kandideerisin). Nii palju kui uurinud olen, siis sellisele asjale kehtivad VÕS-i peatüki 49 jagu 2 sätted.

Krediidi kulukuse määra ülempiir

Reelika 19.11.2018 20:18 (24 paeva tagasi) vasta...

Kui leping sõlmitud novembris 2015, siis viimane avaldatud krediidi kulukuse määr on 31.mai 2015 seisuga 26,57%, selle kolmekordne määr seega 79,71%. Seega lepingujärgne 79,50% ei ületa 79,71%

mitteabielulise kooselu järgsed õigused

Rune 19.11.2018 12:46 (24 paeva tagasi) vasta...

kui see on püsielukoht, oled sinna sisse registreeritud ja de facto ka kasutad seda elamispinda, siis ei ole vaja ametliku üürilepingu olemasolu - sinu kodu on puutumatu. Sel juhul arvestatakse, et tegemist on suulise lepinguga. Teil on ilmselt nii, et algusest peale on omaniku ja kasutaja vahel selge kokkulepe, et omanik lubab korterit tasuta kasutada ja üüri ei nõua (tasuta kasutamise leping). Kui omanik soovib sinust lahti saada, tuleb tal teha mõistliku aja jooksul ettepanek sealt lahkuda, tavaliselt loetakse selleks 3 kuud. Kuid ka sisi ei tohi ta sind omavoliliselt välja tõsta - kui sa lahkunud pole saab ta anda hagi kohtusse, kui kaotad, maksad kohtukulud ja siis tõstab kohtutäitur su kiiresti ükskõik millise kuuse alla.

A 19.11.2018 12:41 (24 paeva tagasi) vasta...

Kui Sul oleks õiguslik alus korteri kasutamiseks, siis jah võiks omaniku omavoliga tegemist olla. Kujuta aga praegu situatsiooni, murrad ukse maha, omanik on vahepeal signa pannud (või siis kutsub omanik politsei), politsei sõidab kohale ja viib Sind arestimajja. Millega Sa siis politseile tõendad, et see korter on Sinu elukoht ja et Sul on õigus selles viibida?

Karin 19.11.2018 11:27 (24 paeva tagasi) vasta...

Tõendada saab kohtus jah aga mina tahan oma elukohta sisse minna ja mitte tänaval olla senikaua. Tegemist on omaniku omavoliga. (asjaõigusseaduse §-i 40, mille teise lõike järgi on omavoli seadusvastaselt valdaja nõusolekuta asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine, sel viisil saadud valdus on omavoliline.)

A 19.11.2018 10:44 (24 paeva tagasi) vasta...

Kommunaalkulude tasumine iseenesest üürilepingu olemasolu ei tõenda, üürilepingu puhul maksab üürnik üürileandjale üüri ning vaidluse puhul oled Sina see, kes peab tõendama õigusliku aluse olemasolu, mis annab Sulle aluse võõrast korterit kasutada.

Karin 19.11.2018 07:13 (24 paeva tagasi) vasta...

See on minu elukoht, mina maksan kommunaale, järelikult on suusõnaline üürileping. Kui ma olen nädal aega kodust ära ja seda on kasutanud omanik ning ära viinud minu isiklikke asju, peaks olema hoopis see kriminaalselt karistatav.

A 19.11.2018 06:39 (25 paeva tagasi) vasta...

Kui see on tõepoolest Sinu elukoht, s.t Sul on õiguslik alus seda korterit oma elukohana kasutada, siis võib omanik nõuda Sult üksnes hüvitist luku lõhkumise eest. Kui Sul aga õiguslikku alust korteri kasutamiseks ei ole, siis on tegemist omavolilise sissetungimisega ehk KarS §-s 266 sätestatud kuriteoga.

kohtutäitur

soobel 18.11.2018 20:38 (25 paeva tagasi) vasta...

15 % 492,78st on 73,92 aga tegelikult tohib täitur arestida 20 % sellest rahast mis ületab toimetuleku piiri. Ehk siis 492,78-207,23 ja sellest 20 % on 57,11 €. Seda eeldusel et ei ole muid arestitavaid sissetulekuid.

Kas veoauto kabiinis võib kaamera olla?

A 16.11.2018 05:59 (28 paeva tagasi) vasta...

Minu arvates ei ole tööruum, mis on reeglina mitme isiku kasutuses ja kuhu võib kaameraid paigaldada kasvõi turvalisuse eesmärgil, võrreldav veoki salongiga, kuhu ligipääs on piiratud. Ning kui näiteks ka töötajate kabinettidesse kaamerate paigaldamist ei ole peetud kohtupraktikas lubatavaks, siis ma ei usu, et kohus või AKI peaks lubatavaks kaamera paigaldamist veoki salongi.

noo 15.11.2018 09:41 (28 paeva tagasi) vasta...

kasutaja noo on läbi teinud vaidluse, kus töötaja esitas kaebuse, et tööruumi ei tohi kaamerat paigaldada. Kaebaja kaotas ja kaamerad on paigas tänaseni. Et A arvates on raske eesmärki leida, see on tema isiklik probleem ja arvamus, mitte absoluutne tõde.

Tööle kandideerimise konkurss

? 15.11.2018 09:37 (28 paeva tagasi) vasta...

aga kuidas sa kavatsed seda üldse tõestada, et sinu cv, mis esitati viimasel päeval, ilma lugemata kohe prügikasti lendas? Konkursi korraldaja sulle seda kindlasti ei öelnud.

Kas veoauto kabiinis võib kaamera olla?

autojuht 14.11.2018 18:39 (29 paeva tagasi) vasta...

No mina ka niipalju, kui leidsin lugesin välja, et ei tohiks nagu kaamerat paigaldada. Jälgimine ei ole piisav põhjendus, kuna see riivab ikkagi autojuhi privaatsust ja väljendusvabadust. Kuid ootaks jah inimese vastust, kes tõesti asja tunneb, kasutaja A vastas asjalikult, kasutaja "noo" lihtsalt rääkis, mida ta arvas, mitte ei tunne seadust.

Inkassoga kohtusse

Reelika 14.11.2018 15:00 (29 paeva tagasi) vasta...

Suht mõttetu ettevõtmine..aga TsMS § 363. Hagiavalduse sisu (1) Hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. (2) Kui hageja soovib hagi menetleda dokumendimenetluses (§ 406), tuleb seda hagis märkida. (21) Kui hageja ei ole nõus hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemisega käesoleva seadustiku § 407 kohaselt, tuleb seda hagis märkida. [RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.01.2013] (3) Kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. Kui hageja soovib menetluses kasutada tõlgi abi, tuleb seda hagiavalduses märkida ja võimaluse korral esitada tõlgi andmed. (4) Kui hagi esitatakse muusse kohtusse kui kostja üldise kohtualluvuse järgsesse kohtusse, peab hagi esitamist sellele kohtule põhjendama. (5) Abielulahutuse hagiavalduses märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ka abikaasade ühiste alaealiste laste nimed, sünniajad, kes lapsi ülal peab ja kasvatab, kelle juures lapsed elavad ning ettepanek vanemaõiguste ja laste kasvatamise edasiseks korraldamiseks. (6) Kui hageja või kostja on avalikku registrisse kantud juriidiline isik, lisatakse hagile registrikaardi ärakiri, registri väljavõte või registreerimistunnistus, kui kohtul ei ole võimalik registrist seda ise kontrollida. Muu juriidilise isiku kohta esitakse muud tõendid isiku olemasolu ja õigusvõime kohta.

Maksegraafik inkasso firmaga

L. 14.11.2018 10:46 (29 paeva tagasi) vasta...

Tänud! Kõike paremat!

A 14.11.2018 09:56 (29 paeva tagasi) vasta...

Ega see inkassoga vaidlemine on suht mõttetu tegevus. Minu meelest võiks saadud laenu jäägi koos laenulepingu järgi tasumisele kuuluvate intressidega ära maksta, muus osas aga öelda, et maksegraafik on tühine ning kui arvavad, et selle järgi on neil õigus siiski mingit intressi arvestada ja saada, pöördugu kohtusse.

L. 14.11.2018 09:04 (29 paeva tagasi) vasta...

Vastus: Kuna inkasso ei väljastanud teile laenu, siis ei ole tegemist tarbimiskrediidilepinguga § 402 mõttes. Olete sõlminud maksegraafiku laenulepingu tunnustega, milles on kokkulepitud, et rahasumma võlgnetatakse laenuna VÕS § 396 lg 2 järgi. Seega ei saa kohaldada tarbijakrediidi sätteid käesoleva lepingu suhtes. Intressi nõudmine muu laenulepingu puhul on lubatud ka VÕS § 397 lg 1 teise lause järgi. Graafiku jääk on 2896,59 eurot. Võime arutleda kompromissi kohta, kuid sel juhul lähtume graafiku jäägist

L. 14.11.2018 09:03 (29 paeva tagasi) vasta...

Ei anna nad alla ja "toredad" vastused muutkui tulevad. Seega tüütan teid edasi

Tööleping - viivis

A 14.11.2018 06:20 (30 paeva tagasi) vasta...

Kuna kehtiv töölepingu seadus viivisest ei räägi ning VÕS § 113 on põhimõtteliselt dispositiivne teatud piirangutega, siis võib kõrgemas määras kokku leppida küll. Iseasi kas tööandja on sellise asjaga nõus.

hagetud hambaarsti poolt

A 14.11.2018 06:04 (30 paeva tagasi) vasta...

Pigem oleks mõttekas siin pöörduda kohe juristi poole. Kinnisvara omamine ei välista tasuta õigusabi, vt https://juristaitab.ee/

Palga arvestimine.

A 13.11.2018 09:52 (30 paeva tagasi) vasta...

Tegelikult on lubatud arestida 20% mitte kogu sissetulekust, vaid üksnes sellest osast, mis jääb üle arvestusliku elatusmiinimumi, vt siit: http://juura.ee/board/topic/view/id/26137 Kui ühes kuus tehakse mitu makset ning ühel korra on juba arvestatud arestimisele mittekuuluv osa, siis põhimõtteliselt samas kuus tehtava järgmise makse võib kohtutäitur tervikuna arestida, tööandja peab aga täitma kohtutäituri arestimise akti, nagu see aktis kirjas on.