Viimased postitused foorumis

Kätlin 5.10.2018 04:35 (17 paeva tagasi) vasta...

Tegemist oli tähtajalise lepingi ja äriruumiga.

Reelika 4.10.2018 21:05 (18 paeva tagasi) vasta...

TLS § 3 (1) - Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on 4 KUUD arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest.

Reelika 4.10.2018 21:00 (18 paeva tagasi) vasta...

TLS § 91 lg 2 alusel olnuks õigus saada hüvitist. Peab olema tegemist tööandjapoolse kohustuste olulise rikkumisega. TLS § 91 lg 2 - Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: 1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; 2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; 3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. JA TLS § 100 lg 4 - Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. //Ehk siis tööleping on lõpetatud valedel alustel, TLS § 91 lg 1 asemel pidanuks olema TLS § 91 lg 2 p 1 ja oleks ka hüvitise õigus.

Reelika 4.10.2018 20:49 (18 paeva tagasi) vasta...

Enne peab tööandja hüvitise ära maksma, hiljem vaidlustab.

Reelika 4.10.2018 20:39 (18 paeva tagasi) vasta...

Nagu aru saan, siis leping on tähtajaline? Mis asja üürimisest käib üldse jutt, eluruumi või äriruumi? Tähtajaline leping sõlmitaksegi mingiks tähtajaks ja kui seda enne tähtaega lõpetada tahad, siis see on erakorraline lepingu ülesütlemine. Erakorraline aga eeldab väga mõjuvat põhjust, et tõesti ei ole võimalik enam üürimisega jätkata, a la ei saa asja enam kasutada vms. Need sätted on küll vähe imelikud, näiteks see 11.2.1. et ruumide üleandmisega viivitamisega 21 päeva, siis võib lepingu erakorraliselt üles öelda. Kui ruume üle ei anta tähtaegselt, siis on võimalus lepingust TAGANEDA, mitte üles öelda. Ütleb ju ka seadus - VÕS § 277 lg 1 - Kui üürileandja ei anna asja üle kokkulepitud ajal või annab üle asja, mille puudused välistavad asja sihtotstarbelise kasutamise võimaluse või piiravad seda olulisel määral, võib üürnik lepingust taganeda.//See 21 päeva on ilmselgelt palju, et ruumide üleandmisega viivitada. Siis see 11.2.2 lepingu punkt, 60 päeva on järjekordne liialdus, VÕS ütleb § 314 lg 1 - Kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada, võib ta üürilepingu üles öelda, kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud üürnikul asja kasutada...Ehk siis kui kasutada üüritud ruume ei saa (a la nagu seal lepingus kirjas, et ruumide sihtotstarbeline kasutamine on välistatud), siis tuleb koheselt üürileandjale teadaanda takistavatest asjaoludest (mitte ootama 60 päeva) ja anda mõistlik aeg (maksimaalselt 2 nädalat), et takistused saaks kõrvaldatud. Ja see üürileandja süüline käitumine ei mängi rolli, sest kui üürnik üürib ikkagi küttega korteri ja kui seda korterit enam ühel hetkel ei köeta, siis vahet ei ole, kas üürileandja jättis kütte eest tasumata (ja lülitati korteris küte välja) või on tehniline rike katlamajas, mis nii pea ei parane. Ja selline leppetrahv pole lubatud. Aga see oli selline üldine jutt, teadmata konkreetsemaid asjaolusid: tähtajaline/tähtajatu, eluruum/äriruum jne.

Seadus... 4.10.2018 20:03 (18 paeva tagasi) vasta...

Nii kaua, kui on kohtuotsus siis maksad! Vutt- vutt hagiga kohtusse ja tee asi seaduslikuks!

mina 4.10.2018 18:12 (18 paeva tagasi) vasta...

mina soovisin töölepingu lõpetada erakorraliselt//seoses nn.töökiusamisega// ja seda tööandaja lõpetas töölepingu TLS91 lõige 1 alusel. kas oleksin ka pidanud ka mingit hüvitist saama või esitama avalduse töövaidluskomisjoni. lõpparve sain kätte.

Dep 3.10.2018 18:01 (19 paeva tagasi) vasta...

Summa on 1500 ja olemas on nii tellimsued kui ka kirjavahetus kus võlga nõuan. Pakkusin maksegraafikut , kinnitas et nõus ning kui saatsin sellekohase lepingu siis alla ei kirjuta aga muidu selle graafikuga nõus. Kahjuks lubadusi juba liiga palju olnud ja ei saa uskuda - kui nüüd viimane tähtaeg üle läheb siis tahaks kohtusse otse anda.

Mari 3.10.2018 17:52 (19 paeva tagasi) vasta...

Punkt 4) toitja lesk, kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime või kes on vanaduspensionieas ja kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt ühe aasta;? Kas ma mõistan seda punkti valesti?.-,saan sellest aru,et peaks saama toitjakaotuspensioni.

Reelika 3.10.2018 16:05 (19 paeva tagasi) vasta...

Kohus hindab tõendeid kogumina, ka meili teel tehtud tellimused on tõendid. Aga kui ettevõte jäi võlgu, kas selle kohta ei ole mingisugust kirjavahetust? Maksekäsu menetlusel on oluline, et nõude kogusumma oleks väiksem kui 6400 euri. Seega oleneb summast, kas üldse maksekäsu menetlus võib kõne alla tulla. Dokumendid lisatakse hagimenetluses, siis on neid vaja, et hakata asjaolusid ja fakte tõendama. Maksekäsumenetlus eeldab aga seda, et võlgnik on võlaga nõus (vastuväiteid ei esita) ja seetõttu pole ka tõendada midagi vaja.

Reelika 2.10.2018 17:38 (20 paeva tagasi) vasta...

No see, et nemad seda ei tunnista, see on nende probleem. Kui nad sellega ei nõustu, andku siis kohtusse. Sina jääd oma seisukoha juurde, sinul probleemi pole - asi on aegunud ja kõik. Kohtusse pöördub ikkagi see, kes asjaga EI NÕUSTU (ehk siis nemad). Kohtukulud tasub üldjuhul kaotaja, küll aga küsib kohtukulude asjus arvamust kohus ka kostjalt. TsMS § 394 lg 2 p 5 - Vastuses hagile peab kostja muu hulgas teatama kuidas tuleb kostja arvates jaotada menetluskulud.

Reelika 2.10.2018 16:20 (20 paeva tagasi) vasta...

Ja lasen su lisada Tarbijakaitseameti mustanimekirja (a la MHR-i), siis teised teavad eemale hoida, sest oma kohustusi sa ju ei täida. Ilmselgelt teda sinna nimekirja ei kanta, aga millest see tuleb, et selline kaupmehe kottimine ja survestamine ei ole meie ühiskonnas normaalne (ega ei peagi olema), aga igasugune aegunud vanade nõuete lisamine Maksehäireregistrisse on igati okei. Mõlemad on ju samaväärselt taunitavad. Mõlemad on aegunud ja kohustatud isikud (võlgnik, kaupleja) on oma kohustuse täitmisest keeldunud.

Ralli 2.10.2018 16:18 (20 paeva tagasi) vasta...

Kuid reaalselt mis siis selles olukorras ette võtta, kui inkasso pole nõus aegunud võla nõuet tunnistama. Ka siis tulebki kohtusse minna? Kas saab siis nõuda et põikpäine inkasso maksab riigilõivud jms kohtuga kaasnevaid kulusid?

Reelika 2.10.2018 15:48 (20 paeva tagasi) vasta...

Ja kui sulle ei meeldi, et ma siin igapäev raha tagasi käin küsimas, siis pöördu kohtusse, las kohus kuulutab aegunuks. Enne ma ei lõpeta:)

Reelika 2.10.2018 15:21 (20 paeva tagasi) vasta...

See oleks nagu järgmine olukord: ostad poest kingad, saad vaevu kuu käia kui juba kingad katki. Midagi ette ei võta, lased pretensiooni esitamise aja tuima näoga mööda, mille ajal oleks saanud nõuda raha tagasi või siis kingade parandamist, asendamist jne. Ja siis 10 aastat hiljem avastad, et oh katkised kingad, et lähen küsin nüüd raha tagasi kauplejalt. Kaupleja siis seletab, et 2 aasta jooksul oleks see võimalik olnud, nüüd on tähtaeg möödas, asi on aegunud ja mingit raha ma tagasi sulle ei anna. Käid siis edaspidi seal igapäevaselt oma raha nõudmas (a la inkasso pidevalt helistab, saadab kirju), kauplejal juba siiber, ütleb, et asi on AEGUNUD. Sina siis ütled, et ei ei, aegumise üle ju otsustab vaid KOHUS, mitte sina ega mina, nii et kannata ära, ma tulen homme uuesti sama jutuga - tahan raha tagasi:))

Reelika 2.10.2018 14:37 (20 paeva tagasi) vasta...

Sellele ikka ei vastatud, et kust võetakse väide, et vaid kohus aegumise üle otsustab. Ma kirjutaks, et põhjendagu ära, kust sellised väited pärinevad, konkreetseid seadusesätteid paluks:)

Ralli 2.10.2018 13:10 (20 paeva tagasi) vasta...

Edastasin teie küsimuse, vastus tuli selline. "Aegumise üle ei otsusta Teie ega jurist ,vaid kohus.Veelkord-Teie õigus on kohtu poole pöörduda ,võlamenetlus lõpetatakse ainult kohtuotsusega ning info Teie võlgnevuse kohta on avaldatud registris Taust.ee.Võlausaldajal on võimalik võla andmeid kajastada ja avalikustada krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil krediidiinfo andmebaasis ning seadusliku aluse annab selleks Maksehäirete avaldamine §-d 2; 4 ja Isikuandmete kaitse seaduse § 11, olenemata sellest kas võlg on aegunud või mitte.Maksimaalne avaldamise periood on 13 aastat. Ootan Teie tagasisidet juhul kui soovite oma võlgnevusi likvideerida või kohtuotsust."

Reelika 2.10.2018 12:52 (20 paeva tagasi) vasta...

Ma küsiks vastu sellist teksti saades, et millel sellised väited tuginevad. Vastupidi ju, ka kohus on oma mitmes otsuses öelnud, et aegunud nõuded peavad õigusrahu ja õiguskindluse tagamise huvides taanduma. Eesti Vabariigis ei otsusta aegumise üle kohus, vaid võtab seda arvesse.

Reelika 2.10.2018 12:15 (20 paeva tagasi) vasta...

Nendega ei maksa rohkem suhelda. Sina oled aegumisele tuginenud ja kõik.

Ralli 2.10.2018 12:11 (20 paeva tagasi) vasta...

Kuid mis ma siis tegema peaks? Nende vastus minule Veelkord-Eesti Vabariigis otsustab aegumise üle kohus ning võlamenetlus lõpetatakse ainult kohtuotsusega. Võla nõue jääb. Parimate soovidega, Marika Sirg Mobiil: 57808703 e-mail: marika@castovanni.ee Telefon: 6814449 Castovanni OÜ A.Weizenbergi 20 10150 TALLINN

Reelika 2.10.2018 12:05 (20 paeva tagasi) vasta...

Ma arvan kohus ei võtagi seda menetlusse.

Ralli 2.10.2018 11:58 (20 paeva tagasi) vasta...

Kui pöördun nüüd ise kohtusse siis sellega et võlg aegunuks lugeda, kas on mul siis õigus küsida jonnakalt inkasso firmalt Kohtukulude kandmist? Riigilõiv jne

Reelika 2.10.2018 11:55 (20 paeva tagasi) vasta...

Ja see, et "võla loeb EV aegunud vaid kohus" on vale, kohus vaid VÕTAB ARVESSE aegumist oma otsuse koostamisel (TsÜS § 134), muud midagi. Nõue aegub AEGUMISTÄHTAJA JOOKSUL - Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul (TsÜS § 142 lg 1), ei sõnakestki kohtu kohta.

Reelika 2.10.2018 10:20 (20 paeva tagasi) vasta...

No näed kui nemad ei ole nõus, siis las pöörduvadki kohtusse. Sina oled nõus, et aegunud ja sul ei ole vaja kuhugi pöörduda. Nad üritavad iga hinna eest inimesele tekitada muljet, et nõue ei olegi aegunud, sest ainult mitte aegunud nõuet nad saavad sisse nõuda. Seetõttu ka kõik need "kohus otsustab", "pöörduge kohutusse", "aegub 10 aastaga" jutud.

Ralli 2.10.2018 10:03 (20 paeva tagasi) vasta...

Nad ei ole nõus sellega, kirjutasin seda neile. Nemad vastasid et võla loeb EV aegunud vaid kohus, kuhu peab mina pöörduma, makstes kõik kulud.

Reelika 2.10.2018 09:52 (20 paeva tagasi) vasta...

See on nende asi kohtusse minna, neil on sinu vastu nõue, mitte sul. Sinul pole nendega mingit pistmist, kirjutasid, et aegunud ja kõik. Kohtusse läheb ikkagi see, kelle õigusi on rikutud ehk kes pole senise asjadekäiguga nõus.

Reelika 2.10.2018 09:48 (20 paeva tagasi) vasta...

Riiklik pensionikindlustuse seadus § 20 lg 2 - Toitjakaotuspensionile õigust omavaks perekonnaliikmeks on: 1) toitja laps, vend, õde või lapselaps, kes on alla 18-aastane (alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane või ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppiv üliõpilane) või sellest east vanem, kui tal on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne 18-aastaseks (statsionaarses õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või täiskoormusega õppija enne 24-aastaseks) saamist. Vennal, õel või lapselapsel on õigus pensionile juhul, kui tal ei ole töövõimelisi vanemaid; 2) toitja vanem, kes on vanaduspensionieas või kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime; 3) toitja mittetöötav lesk, kes on rase (alates 12. rasedusnädalast); 4) toitja lesk, kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime või kes on vanaduspensionieas ja kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt ühe aasta; 5) toitja lahutatud abikaasa, kes jõudis vanaduspensioniikka või kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne abielu lahutamist või enne kolme aasta möödumist abielu lahutamisest ja kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt 25 aastat; 6) mittetöötav toitja lapse vanem või eestkostja, kes kasvatab toitja kuni kolmeaastast last oma perekonnas.

Ralli 2.10.2018 09:46 (20 paeva tagasi) vasta...

Olen neile kirjutanud, käsevad kohtusse minna

murto 2.10.2018 09:42 (20 paeva tagasi) vasta...

Kohtus tulebki vastuväide esitada.

Reelika 2.10.2018 09:42 (20 paeva tagasi) vasta...

Kui võlg on tõesti aegunud, siis nii see ongi. Ei tähenda see seda, et selle peab kohus välja kuulutama, kui aegunud, siis aegunud. Aegus aegumistähtaja jooksul ja kõik. Millegipärast on inkassofirmad läinud seda teed, et justkui kohus ainuisikuliselt otsustaks, kas on aegunud või ei ja kui kohus seda teinud ei ole (kohtusse antud ei ole), siis justkui võiks lõpmatuseni muudkui võlga tagasi nõuda. Nii see paraku ei ole. Juristi jutt iseenesest õige, aga parem kui seesugune vastuväide oleks kirjalik. Seega saada neile meil, et võlgnevus on aegunud.