Viimased postitused foorumis

Reelika 1.11.2019 15:58 (15 paeva tagasi) vasta...

Pole oluline see, mil laen võeti, vaid see, mil jäädi võlgu. Teiseks oluline on ega laenulepingus ei ole kokkulepitud aegumistähtaja pikendamist?

- 1.11.2019 14:12 (15 paeva tagasi) vasta...

Ja relvaluba on võimalik saada, ilma et sellist asja teaks?

gwq 1.11.2019 07:06 (15 paeva tagasi) vasta...

Kannan relva varjatult kaasas, ning küsimus lihtsalt sellest, kas on kuhustus teavitada mingil hetkel ametniku, et see mul kaasas on kui teeb oma toiminguid ja kasvõi kutsub autosse, et katkise numbritule pirni pärast trahvi teha vms, et kas enne autosse istumist on vaja teavitada vms.

difu 1.11.2019 04:59 (16 paeva tagasi) vasta...

MIks peaksid sa seda üldse teatama? Kui sul relv on kaasas, siis võib sellise teavituse tegemine mõjuda isegi ähvardusena. Kui sa pole seadust rikkunud ja dokumentide kontroll on lihtsalt rutiinne tegevus (samas ei saa see ka olla nii, et kellegi tuleb pähe sind lihtsalt suvaliselt kinni pidada), siis seda pole vaja teha. Kui sul relv on kodus, siis oleks veel naljakam kui sa kedagi sellest informeerid.

magi 31.10.2019 20:14 (16 paeva tagasi) vasta...

Vara kuulus emale enne abielumist, seega tegemist on lahusvaraga. Mis puutub juurdeehitisis, siis näiteks abielu lõppemisel oleks mehel õigus nõuda nende eest kompensatsiooni, sest temale kuulunud metsa müügist seda osaliselt laiendati. SEadusjärgsel pärimisel, on asjaosalisteks nii lapsed kui abikaasa. Seega poole pärivad lapsed ja poole üleelanud abikaasa. Tekib kaasomand, kuid abikaasa võib nõuda eluaegset kasutusõigust, kuna tegemist on tema koduga. Abikaasa surma puhul ei toimu teile midagi huvitavat, sest ema maja pole pärandi osa. MIngid pensionide suurused jms ei oma mingit tähtust.

pets 31.10.2019 19:46 (16 paeva tagasi) vasta...

Sama jutt. Mul oli ülekanne veel Danske panka tehtud, ning mingil eluetapil läksid kõik võetud laenud täituritele. Imelik, et see siis ei läinud. Kuna pole enam danskes kontot, siis ei saa ka sealt ülekannet vaadata.

niplik 31.10.2019 19:44 (16 paeva tagasi) vasta...

Minul on täpselt sama olukord. Taust.ee, nõude avaldaja on Castovanni inkasso. Väidetav nõue on aastast 2007, Taust. ee on kuupäevaks märgitud jaanuar 2018, see on ilmselt kuupäev millal inkasso nõude menetleda sai. Mitte ühtegi vastuväidet ei arvestata, nn. maksehäiret hoitakse üleval ja kirjad aegumistele saan nipsakaid vastuseid. samad dokumendid mis eelkõnelejal, mingid tüüptingimused ja kuvatõmmiseid. Kusjuures ma ei ole üldse kindel et see nõue on tegelikult olemas, omateada ei ole ühtegi maksmata jäänud asja. Nõue on üles pandud 7 aastat peale aegumist, lihtsalt väljapressimise abiks. Tahaks sellest lahti saada aga inkasso ei tee seda vabatahtlikult.

jk 31.10.2019 16:41 (16 paeva tagasi) vasta...

02.01.2009 on laen võetud. Taust.ee lehel nõude kuupäevaks märgitud 04.05.2015. Lepinguid küsides sain vaid "laenulepingu üldtingimused", krediidi asutuse maksekorralduse, ning nende enda süsteemist mingi kuvatõmmise. Kuskil aga polnud lepingut, et oleksin selle laenu võtnud. Kas piisab vaid sellest maksekorraldusest, et nad on mulle raha kandnud ja sellega hoiavadki nõuet lehel üleval? Mismoodi saan oma nime antud lehelt ära? Krediidiinfo lehel antud nõuet ei eksisteeri.

Reelika 31.10.2019 16:27 (16 paeva tagasi) vasta...

Aegunud muidugi...see 15 aastat on seadusevastane, aegumistähtaega saab jah pikendada..kuni 10-aastani. Maksehäires hoidmisel loeb see, mil sinna lisati..kas enne või pärast aegumist..

RH 28.10.2019 12:45 (19 paeva tagasi) vasta...

§ 30. Küsitlemine ja dokumentide nõudmine (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib isiku peatada ja teda küsitleda, kui on alust arvata, et isikul on ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine või isiku kaitsmine või objekti valvamine on küsitleva korrakaitseorgani pädevuses. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] (2) Küsitlemine protokollitakse, kui küsitletav isik seda taotleb või kui seda peab vajalikuks korrakaitseorgan. Kui korrakaitseorgan peab seda vajalikuks, võib küsitletav isik anda seletusi kirjalikult omakäeliselt. (3) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib nõuda isikult dokumentide esitamist, kui on alust arvata, et isikul on ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine või isiku kaitsmine või objekti valvamine on dokumente nõudva korrakaitseorgani pädevuses. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] (4) Dokumentide nõudmine ja vastuvõtmine korrakaitseorgani poolt protokollitakse või fikseeritakse korrakaitseorgani üldise asjaajamiskorra kohaselt. Kui dokumentide nõudmine ja nendega tutvumine toimub kohapeal, protokollitakse meede selle kohaldamisele allutatud isiku taotlusel. (5) Küsitlemine ja dokumentide nõudmine ohu ennetamiseks ei ole lubatud teabe ja dokumentide korral, mida on võimalik saada seaduse alusel asutatud andmekogust, välja arvatud juhul, kui teabe saamine andmekogust ei ole korrakaitseorganist sõltumatul põhjusel võimalik. Käesolevas lõikes nimetatud piirang kehtib ka teabe kohta, mida korrakaitseorganil on võimalik saada tasuta teise Euroopa Liidu liikmesriigi asjaomasest andmekogust või tasu eest, kui isik kinnitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et kannab nimetatud teabe hankimise kulud. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

Sn 28.10.2019 12:11 (19 paeva tagasi) vasta...

Puudusi pole.

noh 28.10.2019 11:58 (19 paeva tagasi) vasta...

Akt koostatakse leitud puuduste kohta nagunii.

J. 25.10.2019 11:39 (22 paeva tagasi) vasta...

Liitumisleping sõlmitakse ainult võrguühenduse loomiseks või tingimuste muutmiseks ja lõpeb nende tööde täitmisega. Kui võrguühendus on juba loodud, siis tarbija vahetumisel uue tarbijaga enam liitumislepingut ei sõlmita. Elektrienergia tarbimiseks on olulised võrgu- ja elektrimüügi lepingud ja neid ei sõlmita enne, kui võrguühendus on loodud, st liitumisleping lõppenud. Seega, kui eelmisel (pankrotistunud) ettevõttel oli võrgu- ja elektrilepingud (tarbimislepingud) juba olemas, ei ole liitumislepingu olemasolul enam tähtsust. Mis on need ettekäänded, millele tuginedes keeldutakse uute lepingute sõlmimisest?

Investeerija 25.10.2019 11:00 (22 paeva tagasi) vasta...

Sisuliselt küsimus, kas OÜ võib volitada juhatuse liiget investeerima OÜ vara läbi oma eraisiku konto?

:( 25.10.2019 09:34 (22 paeva tagasi) vasta...

üldiselt ei maksa päris raudselt kindel olla, et hooldusõigus automaatselt emale mõistetakse. Enamasti on see tõesti nii, aga mitte 100% alati. Ja hoopiski ei ole sellist seadust, mis seda nõuaks. Nii et ära ole nii raudpolt kindel, et mehele käkki saad keerata.

8-( 25.10.2019 09:30 (22 paeva tagasi) vasta...

seadus reguleerib seda, et kui tunde on vähem, kui kokkulepitud norm ja seda tööandja süül, siis tuleb välja maksta täispalk ka alatundide eest, mida tööandja siiani on teil teinudki. Kui nüüd antakse teile tööd normtundide ulatuses, ehk nagu kokku lepitud, siis on küll väga inetu hakata virisema et tahaks ikka vähem tööd teha, aga saada täispalga.

fiqi 25.10.2019 01:50 (23 paeva tagasi) vasta...

kui sa vastuseid juba tead ja oled pädevam kui jurist, siis mida sa siin oma teadmistega eputamas käid? Seda enam et mingit infot sa ei anna - kas tegemist oli seaduserikkumisega või mitte? Millal see kõik toimus? Ja arvad, et keegi peaks kohvipaksu pealt ennustades pakkuma sulle mingi lahenduse? Leia endale advokaat, maksa mõned tuhanded eurod ja saadki endale vastused. Või mine kohtusse ja esinda ennast ise. Aga tudeerimiseks mõned pidepunktid VÕSist - Lepingu täitmise võimalikkus või võimatus ei oma võlaõigusseaduse (VÕS) § 12 lg 1 järgi lepingu kehtivusele tähendust. Lepingu lõppemiseks peavad olema täidetud nii ülesütlemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused. Lepingut ei saa üles öelda kohtumenetluses tagasiulatuvalt. Lepingut ei ole võimalik lihtsalt lugeda üles öelduks. Lepingu saab üles öelda ülesütlemisavalduse esitamisega teisele lepingupoolele. Võrguteenuse osutamise lepingu kehtivust müügilepingu kehtivuse eeldusena saab hinnata ka siis, kui võrguteenuse osutaja ei ole menetlusosaline. (p-d 12 ja 14)

Toivo 24.10.2019 23:29 (23 paeva tagasi) vasta...

Osaliselt vale vastus :P Lepingute lugemisest siin ei piisa ...niivõrd kuivõrd kaasnevad tingimised tulenevad seadustest ja määrustest. Nimelt tegelesin ise veidi sügama tudeerimisega vahepeal ..ja mida ma teada sain oli see et kõik need lepingud st. liitumis ja tarbimislepingud kehtivad 3 aastat. Erijuhtumitel kus on tegemist ilmselge seaduserikkumisega võib seda erandkorras pikendada 10-le aastale. Seega ainuke adekvaatne vihje võib olla see et kellelegi siin reklaami teha ei tohi - ma nimelt pole lugenud siinseid kasutamistingimusi.

J. 24.10.2019 15:37 (23 paeva tagasi) vasta...

Kui sa oled siiani saanud täispalga alatundidega töötamise eest ja nüüd saad lõpuks oma normtunnid täis töötada, siis pole sul millegi üle nuriseda.

nihe 24.10.2019 12:53 (23 paeva tagasi) vasta...

Esiteks, siin portaalis on keelatud teha reklaami ühelegi juristile. Teiseks, kulla Toivo - löö sõlmitud lepingud lahti ja tegele tegevusega, mida nimetatakse LUGEMISEKS. Loe sealt välja, millal leping lõpetatakse, kuidas lõpetatakse jne. Siis ei pea Riigikohtu lahendeid üldse lugema.

deci 24.10.2019 12:50 (23 paeva tagasi) vasta...

Oled üldiselt õigesti aru saanud, kuid alimente ei maksta meil juba ammu - seda nimetataks elatiseks, mis on pool miinimumpalgast. Varaga on natuke keerulisem, sõltub sellest kas mees on selle raha mille eest ta ostis kuskilt pärinud või kingituseks saanud jne. Aga üldine reegel on tõesti (kui pole varalahususe lepingut), et need jagunevad võrdselt, sest naise panuseks arvestatakse laste kasvatamist ja muid tegevusi. Harva kui keegi on rahul sellega, seega võib kohtulikuks vaidluseks minna. Siis saab kõiki argumente esitada ja arvestada.

Marko 23.10.2019 15:05 (24 paeva tagasi) vasta...

need olukorrad, mis sa kirjeldad ei olelepinguliselt võrreldavad. Õigusruumis on palju nn soovunelmat, kus inimene ise kujutab ette et tal on õigus ja kahjuks on ka kari juriste, kes hea meelega poogiks mõned tuhanded sellistel inimestelt. Soovitan lepingut järgida, saad hinge rahu ja võimalusel räägi kasvatajag aläbi - järsku maksab ta sulle midagi tagasi. Tema on ju ka kutsu heaolust huvitatud.

Kris 22.10.2019 18:07 (25 paeva tagasi) vasta...

Pärija leidmisega oli probleeme, pärija võõrandas selle edasi, sest ei olnud ise huvitatud. Pärand on vastuvõetud uue seaduse järgi. Kohustuste osa ja nende katmine varade arvelt on selge. Kuidas teen selgeks mis on tänasel päeval sissenõutavad võlad on kysimus? Ise panka esimese asjana küsima minna, et kas te raha soovite oleks pisut narr. Kuna ükski võlausaldaja ei ole pärimismenetluse algatamise kuupäevaks võlga sissenõutavaks kuulutanud võiks justkui viidata aegumisele?

firy 22.10.2019 17:43 (25 paeva tagasi) vasta...

On küll võimalus, et sinu praegune laste ema nõuab ka sinult elatise välja ja siis peavad ka sinu lapsed võrdselt saama elatist sinu eelmise lapsega. Täiskasvanud laps peab ise pöörduma elatise saamiseks kohtusse. Võlaga on aga nii, et seda saad koos võlausaldjaga arutada ja näiteks ajatada, et mingi aja jooksul maksad ära.

dori 22.10.2019 17:39 (25 paeva tagasi) vasta...

MIks oli nii suur vahe surma ja pärimise vahel? Kas pärand võeti vastu vana seaduse järgi? Pärija ei pea täitma pärandaja kohustusi oma isikliku vara arvelt, kui pärija on pärimismenetluse käigus nõudnud pärandvara inventuuri tegemist ning pärast seda on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, välja on kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Seega pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Kas võlad on sissenõutavad, sõltub juba konkreetsetest võlanõuetest.

hano 22.10.2019 17:32 (25 paeva tagasi) vasta...

aga siis pöördu mõne "juristi" poole ja maksa talle, selmet siin oma teadmisi jagada. Loomast on kahju et sellise inimese juurde sattus, kes "ei päde".

ants 22.10.2019 11:06 (25 paeva tagasi) vasta...

ilmselgelt teie vastus ei päde. loomalepingute puhul on olnud ka lepingus punkte, et a la kui pesakonna saad maksad 10tuhat müüjale. kuigi sinna alla kirjutes nõustud sellega, on juristid selle maha teinud kui mitte siduva asja.

vastus 22.10.2019 10:31 (25 paeva tagasi) vasta...

loe veel eelmist vastust. Loe veel oma lepingut, millele sa ilmselt täie teadvuse juures oled alla kirjuanud. Kui ikka veel seadusest aru ei saa, siis tasuks pöörduda psühhiaatrilisse komisjoni poole, kes su teovõimetuks saab kuulutuda. Teovõimetu ei pea enda poolt sõlmitud lepinguid täitma, seda teevad tema eeskostjad. Täiskasvanud inimeste maailmas on asi nii, et kui kaks pooltomavahel kokku lepivad, siis seda peab ka täitma, mitte pärast virisema, et mulle see leing NÜÜD ENAM ei meeldi.

hano 22.10.2019 10:24 (25 paeva tagasi) vasta...

seoses lapse vanusega muutub nii palju, et enam ei pea sa elatist maksma mitte lapse emale vaid lapsele. Sellega lõpeb ka emale makstava elatise periood. Kui seal on tekkinud võlg, siis saad ainult rääkida temaga võla ajastamise ja maksegraafiku suhtes. Pole ühtegi seadusliku viiisi, seda võlga ära nullida.

ants 22.10.2019 08:59 (25 paeva tagasi) vasta...

Lähtun sellest, et seadus võtab koera, loomi üldse, asjana. Lepingusse võib kirjutada mida iganes, aga see ei tohi minna vastuollu seadustega. Kui ma ostsin koera on ta minu oma, ja mul on mõtekas ta müüa kellelegi. Miks peaksin ta lihtsalt tagasi andma? Ma saan aru pahameeest, ja kui inetu see on. Meil on kodus ka teine koer, ja kassid. Kuid see kutsikas ei sobi meile. Kõik loomad on aastaid olnud, ja sellist jama pole keegi korraldanud. Loomadega tegeleme, et ei saa panna mingi igavuse vms arvele.