Viimased postitused foorumis

oh 27.11.2024 20:04 (3 kuud tagasi) vasta...

Asi juba algusest peale metsas, inkasso pole koht, kellele midagi maksta. Kui oli nii valu maksmisega, oleks võinud makseid teha võlausaldajale. Nüüd oled tõepoolest pigis. Oma maksetega tunnistasid, et oledki võlgu. Mingid „lahendused“ ei olegi huvitatud Sinu sõnumitest, neil on vaja raha. Maksa siis niipalju kui jaksad.

Live 21.11.2024 11:52 (4 kuud tagasi) vasta...

Need kaks on kokku üks ja sama firma. Tegemist on mitte eriti korrektse ettevõttega kelle suhtes on algatatud kohtulik pankrotimenetlus. Plus Plus Capital on firma omanik ja see Plus Plus Baltic on selle filiaal Baltimaades sellepärast ka erinevad firmanimed. Pankroti vältimiseks tehakse vangerdusi ja omanikuõigus ehk niinimetatud tegelik kasusaaja on nihverdatud Belgiasse. Guugeldage, see info on avalik. Samas tegutsemisõigust pole neil ilmselt ära võetud seepärast ka nõuavad võlgu edasi.

zida 16.11.2024 06:56 (4 kuud tagasi) vasta...

aga nõu sa juba said, head nõu! Kui see nõu sulle ei sobi ja soovid ikka oma "teadmistega" hiilata, siis seltsimees õigusteadlast oleme nõus kuulama tundide kaupa.

rella 13.11.2024 23:38 (4 kuud tagasi) vasta...

On ikka teadlased, ma küsin nõu aga mitte mõnitamist.

koka 12.11.2024 07:36 (4 kuud tagasi) vasta...

sa tundud päris kõva õigusteadlane siin olema. Seda enam paneb imestama, et kui sa nii tark juba oled, siis miks sa siit nõu küsid. Mine kohtusse ja tee rumalatele kohtunikele selgeks, kuidas tuleb seadust kohaldada, sest sina juba tead. :)

rella 12.11.2024 07:19 (4 kuud tagasi) vasta...

Minu arusaamakohaselt laieneb KrmS iga reguleerimise alla Olgu Krim asi või tsiviilasi.

vaca 10.11.2024 15:14 (4 kuud tagasi) vasta...

Tere. Mis mõttes laenu kustutada kohtu kaudu? Laen tuleb tagasi MAKSTA sellel, kelle omaks saab korter. Lihtsalt kustutada pole mingit alust, isegi kui poeg on Ukrainast.

J. 6.11.2024 13:12 (4 kuud tagasi) vasta...

Kriminaalmenetluse seadustik reguleerib kuritegude ehk kriminaalasjade menetlemist mitte võlasuhteid, mis kuuluvad tsiviilasjade alla.

rella 6.11.2024 12:50 (4 kuud tagasi) vasta...

Nagu ma aru saan siis täitur võib teha mida tahab ja vara tegelik omanik peab tõendama, et see on tema vara. Haige värk. Ma küsisin eelnevalt, et kas KrmS ei laiene siia tõendamiskohtustuse puhul?

J. 5.11.2024 20:21 (4 kuud tagasi) vasta...

Kohtutäitur ei pea midagi tõendama. Täitemenetluse seaduses (TMS) on vara arestimine täpselt reguleeritud. TMS § 64 lõige 1 kohaselt on kohtutäituril õigus arestida võlgniku VALDUSES olevad asjad. See tähendab, et arestitav asi ei pea kuuluma võlgnikule, piisab sellest, kui asi on võlgniku kasutuses ehk valduses. Isegi siis, kui arestimise juures olev kolmas isik väidab, et asi kuulub tegelikult hoopis temale, ei või ta arestimisele vastu vaielda. Arestimisakti tehakse vastav märkus ja asja omanik võib esitada kohtule hagi vara arestist vabastamiseks (TMS § 73). Kohtutäitur võib asja arestist vabastada ka asja tegeliku omaniku avalduse alusel, kui on ilmne (ehk tõendatud), et ta on arestinud avalduse esitajale kuulunud asja (§ 77 lg 2). seega on asja omaniku asi tõendada, et kohtutäitur on arestinud temale mitte võlgnikule kuuluva asja.

rella 4.11.2024 19:35 (4 kuud tagasi) vasta...

Las kohtutäitur tõendab pigem seda, et see on minu oma ja vara kuulub teisele. Kas ei laiene siia krimininaalmentelus seadustik kus süüdistatav ei pea tõendama oma süütust vaid süüdistaja peab tõendama vastupidist.

J. 31.10.2024 07:53 (4 kuud tagasi) vasta...

Ei ole ebaloogiline. Kui omandiõigust tõendama ei peaks, siis võiks võlglane ju kõik oma sugulased/tuttavad/naabrid kokku koguda, kes väidavad, et kõik võlgniku käes olevad asjad kuuluvad tegelikult neile.

rella 31.10.2024 04:58 (4 kuud tagasi) vasta...

Ebaloogiline. Laenan naabrilt nädalaks arvuti ja siis on kohe minu vara või? Kui tal pole dokumente ostu kohta kas siis sellest piisap, et näiteks tunnistajad kinnitvad, et see on naabri oma?

cuga 30.10.2024 15:29 (4 kuud tagasi) vasta...

nagu eespool kirjutatud - on tõenamiskohustus omanikul. Kui ei saa tõendada, siis on see sinu vara ja see konfiskeeritakse.

rella 29.10.2024 05:52 (4 kuud tagasi) vasta...

Huvitav kuskohast peab isik võtma need ostutsekid kui vara on talle kingitud, või ostetud pea 20 aastat tagasi jne.

bufi 27.10.2024 16:21 (4 kuud tagasi) vasta...

Sellises olukorras määratakse vanema hooldusõigused ja nende ulatus vastavalt Perekonnaseadusele (PKS). Oluline on teada, et isegi kui lapse isa on märgitud lapse registrisse, ei tähenda see automaatselt, et tal on täielik hooldusõigus. Hooldusõiguse ulatus ja selle andmine sõltuvad kohtulahendist või kokkuleppest. Seega, kui isal ei ole kohaldatud kohtulahendiga hooldusõigust ja tema hooldusõigus ei ole taastatud, lasub hooldusõigus täielikult teil kui eestkostjal. Kui hooldusõigus on jagatud, võivad vanemad siiski saada õiguse otsustada lapse kasvatamise küsimustes ja olla kursis lapse eluga. Kui olete määratud lapse ainuhooldajaks ja lapse isa ning ema elavad lapsest eraldi, siis ei pea te regulaarselt jagama lapse kohta infot ega last neile näitama, kui see pole kohtu poolt määratud.

ruevi 27.10.2024 16:18 (4 kuud tagasi) vasta...

Täitemenetluse seadustiku § 60 sätestab, et kohtutäitur võib arestida vara, mida võlgnik kasutab või mis asub tema valduses, eeldades, et see kuulub võlgnikule. See tähendab, et vara, mis on teie valduses või kasutuses, loetakse esmalt automaatselt teie omaks. Täitemenetluse seadustiku § 213 täpsustab, et kui keegi kolmas isik väidab, et vara kuulub talle ja mitte võlgnikule, siis lasub tal omandiõiguse tõendamise kohustus. See tähendab, et kui soovite tõendada, et vara kuulub kellegi teisele, on teie ülesanne esitada kohtutäiturile vastavad tõendid. Kui vara kuulub teisele isikule, siis võib tõenduseks esitada omandit tõendavaid dokumente (nt ostutšekid, lepingud, omandiõigust kinnitavad dokumendid), mis näitavad vara kuuluvust kolmandale isikule.

kati 17.10.2024 10:05 (5 kuud tagasi) vasta...

kas nende vastu siis ei saa?

Hmm... 15.10.2024 05:46 (5 kuud tagasi) vasta...

Nõuda nad ei saa.Seda nad teavad isegi. Samuti on Taust.ee-sse panemine ebaseaduslik, aga see neid ei huvita.

J. 2.09.2024 15:25 (6 kuud tagasi) vasta...

Tähtajatu käsunduslepingu võib kumbki pool igal ajal üles öelda. Etteteatamistähtaega ei ole. Leping lõpeb üleütlemisteates märgitud/nimetatud kuupäeval. Ülesütlemisteatele vorminõuet ei ole, st see võib olla ka suuline, kuid mõistlikum on see esitada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks SMS või e-kirja teel. Ülesütleja ei pea olema sama isik, kes lepingu omal ajal sõlmis.

fiho 21.08.2024 15:46 (7 kuud tagasi) vasta...

Et siis teised inimesed maksaksid tema eest maksud ära? Niigi peetakse teda vanglas riigi kulul üleval ja siis peaks tema kinnisvara ka veel hooldama. Jabur. Kui keegi ei soovi tema eest neid makse maksta, siis läheb kinnistu sundmüüki võlgnevuse katteks.

vahi 14.08.2024 07:33 (7 kuud tagasi) vasta...

Lepingusse tavaliselt märgitakse ära kõik need isikud, kellel on õigus üürikorteris elada. Kui mees pole sinna sisse kirjutatud ja teda pole ka lepingus märgitud, siis viibib ta seal ebaseaduslikult. Võid lukud ära vahetada ja kui ta tuleb politseiga sisselaskimist nõudma, siis näitad üürilepingut ja teatad, et ta ei ela seal. Selgitad, et tal on oma korter, kus ta elab. Kui mees on sisse kirjutatud, siis võid ostu-müügi tehingul nõuda, et eelmine omanik kirjutab ta välja enne notarisse minekut.

Helen 13.08.2024 13:51 (7 kuud tagasi) vasta...

Üürileping on minu nimel, mehest pole seal sõnagi. Tänu minu tutvusele selle korteri üldse üürida saimegi. Oleme selles korteris elanud 8a.

kysa 13.08.2024 12:32 (7 kuud tagasi) vasta...

Peale omandivormi muutust (müük), saab uus omanik üürilepingu lõpetada ja nõuda elamispinna vabastamist. Mis puutub koduks olemisse, siis on abikaasal tegelikult õigus, kui ta on sinna sisse kirjutatud ja tal on seal õigus elada, siis niisama lihtsalt inimest oma kodust välja tõsta ei saa. Muidugi siin on igasugu nüansse, mida see üürileping praegu sisaldab - on see teie nimel, kas sinna on märgitud ka abikaasa, kes seal elada tohib jne.

noo 12.08.2024 08:55 (7 kuud tagasi) vasta...

no julgen arvata, et ühe tavalise kivi "varguse" eest ei saa küll kedagi karistada. Eriti kui pole isegi täpselt teada, kes selle kivi sealt pihta pani (tõendeid pole) :). Võite muidugi igale poole kuulutusi panna, aga arvan, et teete ennast lihtsalt naerualuseks.

J. 7.08.2024 08:24 (7 kuud tagasi) vasta...

Kui kodukorra puhul on tegemist korteriomanike kokkuleppega, siis tuleb seda muidugi täita. Lisaks tuleb kinni pidada ka kohaliku omavalitsuse lemmikloomade pidamise eeskirjadest. Juhatuse ülesanne on kontrollida ja nõuda kodukorra täitmist ja selle rikkumise korral võib ta ka ilma üldkoosoleku otsuseta teha rikkujale hoiatusi. Samas on ühistu käed kodukorra tagamisel siiski üpris lühikesed, kuna trahvi määramist seadused ette ei näe ja ainuke võimalus on ühiselu reegleid korduvalt rikkunud korteriomanikult nõuda korteri võõrandamist. Tõenäoliselt ei ole aga kassiga ilma rihmata jalutamine või isegi tema üksi uitama laskmine nii suur rikkumine, et sundvõõrandamise nõue kohtus läbi läheks. Seega võite ses suhtes mureta olla, kuid heanaaberlike suhete säilitamise nimel võiksite siiski kassi õpetada rihmaga õues käima.

reine 6.08.2024 17:04 (7 kuud tagasi) vasta...

KÜ-s on vastu võetud kodukord, kus on kirjas et lemmikloomad väljuvad majast vaid rihmastatult koos omanikuga. ühel korral enne seda koosolekut oli KÜ esimehe suulised sõnad mulle - majarahvale ei meeldi et kass käib üksi väljas. siis tuli koosolek ja peale koosolekut pandi trepikotta suurelt välja OTSUS, et mind kui omanikku karistatakse kirjaliku hoiatusega selle kodukorra punkti rikkumise eest. kui ma oleksin teadnud, et see muud küsimused sisaldab ka minu lemmiklooma arutamist, siis ma oleksin kohale läinud ja ennast ehk kuidagi kaitsnud. Aga just nagu kiuste ma ei saanud sellele koosolekule minna. Kummaline oli see, et kõik kes kohal olid, olid üksmeelselt hääletanud, et jah. teeme talle hoiatuse. Kuna liigun lemmikuga õues ALATI koos, st. mina ees ja tema järel või vastupidi, olen teda mitu aastat õpetanud, et maja juurest tuleb kaugemale saada ilma igasuguseid trikke tegemata. kuigi rihma meie vahel ei ole, siis tean täpselt mida ta õues teeb. Ta on majast 300 m kaugusel ja lähemale tuleb vaid minuga koos süles või mõni samm eespool. seega on mulle täpselt teada, et ta midagi ei tee, mis võiks üldjuhul normaalseid inimesi segada, häirida. Otsus ja karistus toimusid samal koosolekul. minu soov on teada saada, et kuhumaale võivad asjad edasi liikuda üldse? millal välja tõstma hakatakse ? või on see hirm ebavajalik ?

J. 3.08.2024 11:38 (7 kuud tagasi) vasta...

Põhimõtteliselt võib kõiki kulusid põhikirjaga jagada seadusest erinevalt, kui see on mõistlik ja ei kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku huve. Kuna laen iseenesest ei ole kulu, vaid sellega ainult finantseeritakse väga erinevaid kulusid, siis põhikirjaga laenu seadusest erinevat jagamist kehtestada ei saa. Samuti ei saa panna põhikirja punkti, et üldkoosolek otsustab, kuidas mingit kulu jagatakse, vaid see peab olema põhikirjas endas selgelt kirjas.

vastus 30.07.2024 17:57 (7 kuud tagasi) vasta...

aitäh vastuse eest. Olen ilusasti jätkanud seniste kuumaksetega. Ja seepärast ma ei saagi aru,miks nad mulle ei vasta, ei anna kinnitust, et nad on nõus sellega.

Reelika 30.07.2024 14:57 (7 kuud tagasi) vasta...

Miks mitte seega jätkata seniste kuumaksetega? Keegi ei anna kohtusse mingit nõuet, kus reaalselt raha laekub.