Lisa uus teema

Viimased postitused foorumis

kingitud maja müümise piirangud

cezo 6.05.2020 15:53 (30 paeva tagasi) vasta...

mitte mingeid piiranguid pole. Ta saab maja omanikuks ja omanik teeb talle kuuluva majaga mida iganes soovib.

Kinkelepingu vaidlustamine.

cezo 6.05.2020 15:52 (30 paeva tagasi) vasta...

Teema algataja võiks natuke täpsustada, mis asjaga on üldse tegu? Kas ta räägib pärimisest, testamendist või kinkelepingust? nagu eespool kirjutaja märkis - kinkelepinguga annab üks isik talle kuuluva vara tema eluajal juba üle kellelegi teisele. Ta ei pea selleks mingeidlubasid ega kooskõlastusi küsima. Testamendiga aga saab peale tema surma keegi tema varanduse omanikuks. Mõlemad tegevused toimuvad notari juures.

Topeltmaksustamisest vaba?

Tom 6.05.2020 15:22 (30 paeva tagasi) vasta...

Tänud vastamast! Näitena on Gruusia, kus välismaa tulu on 0% maksustatav, kui üle poole aasta seal viibida. Kuna olen värske netiäriga, mis toimib omakorda kolmandas riigis, siis on taoline praktika legaalne? aga kas siis pean enda tegemised ka eestis deklareerima? Parimat!

Kinkelepingu vaidlustamine.

J. 6.05.2020 11:58 (30 paeva tagasi) vasta...

Ei saa samuti aru, mille alusel jagati korter võrdseteks osadeks ja mille alusel nõuab üks viiest lapsest pool vara väärtusest?

f 6.05.2020 11:07 (1 kuu tagasi) vasta...

ikkagi ei ole selge- mis puutub Kinkelepingu tegemisse see...et üks tütardest mingeid nõudeid esitab. Kinkija teeb oma varaga mis tahab, selle nö. vastuoleva tütre arvamus ei loe. Ka ei saa ma aru, mis paber see väidetavalt on - kus "nõusolekut" mitteandev tütar mingit "poolt" tahab saada....? Ja kui ema praegu ei "tülita" no eks siis hiljem ole jah probleemid, pärimine toimub seaduse kohaselt ja eks see "mittenõusolev ja mingeid tasusid" tahtev tütar on osa pärija....

veelkord kaasomandi lõpetamisest

Pb 6.05.2020 10:30 (1 kuu tagasi) vasta...

Lihtsalt infoks: pärimismenetluse saab algatada ka muu pärandvara suhtes õigust omav isik ( pärmisseadus §166 LG 1). Pärandvaraks on muuhulgas kinnistu (st osa kinnistust), mis kuulub ka teemaalgatajale.

Kinkelepingu vaidlustamine.

Noorem 6.05.2020 10:04 (1 kuu tagasi) vasta...

Lihtsalt kôige noorem on panustanud ainukesena sinna ja ema sôna oli, et temale jääb. Noorem tunneb end pettetuna. Ilmselt see ei loe enam midagi? Ema elab aga on vana ja ei taha teda sellega tülitada.

f 6.05.2020 09:26 (1 kuu tagasi) vasta...

kui lapsed on täisealised ja ei ole muud põhjust osale ema varale (on puudega) pretendeerida, ei ole mingeid loobusmisi tarvis. ema on oma vara käsutaja ning kingib või pärandab, müüb kellele tahab. mingeid "loobumisi" või "nõudeid" ei saa keegi esitada. Ja mis "paber" see ütleb et see üks üks peab saama "poole rahast, poole mille rahast...ema suri ära või ...

veelkord kaasomandi lõpetamisest

f 6.05.2020 09:20 (1 kuu tagasi) vasta...

kui esitada kaasomandi lõpetamise hagi koos kostja tuvastamise nõudega. saavutad kaks asja korraga- algab kaasomandi lõpetamise kohtulik menetlus ja ka pärijad ise peavad läbi viima notariaalse pärimismenetluse. Teiste nimele pärimismenetlust notaris tellida ei saa.

Pb 6.05.2020 08:05 (1 kuu tagasi) vasta...

Tegelikult õe pärijad (lapsed, abikaasa?)on pärandi vastu võtnud, sest loobunud nad pole. Asjaolu, et nad ei ole pärimismenetlust alustanud ja seeläbi kinnistusraamatus andmeid õigeks saanud, ei tohiks sul takistada hagi esitamist. Nende vastu esitad hagi nõudega lõpetada kaasomand ja pakud, et ostad ise välja hinnaga x. Sa nõuad hagis sellist kaasomandi lõpetamise viisi nagu sina soovid. Siin võib saada esmaseks komistuskiviks pärimismenetluse mitteläbiviimine. Uuri notarilt, kas saaksid ise (kuna sul oli pärandaja kehasse kinnistu) algatada menetluse?

Topeltmaksustamisest vaba?

rp 6.05.2020 06:11 (1 kuu tagasi) vasta...

Sama küsimuse peale vastas maksuametnik, et üle poole kalendriaasta välisriigis töötanult ja seal tulumaksuga 0% palka saanud isik peab oma seal saadud tulu siin küll tuludeklaris deklareerima, lihtsalt infona, kuid meie tulumaksuga seda tulu ei maksustata.

inkasso

J. 6.05.2020 05:16 (1 kuu tagasi) vasta...

Ma imetlen sind, Reelika! Tõeline eestlane, ei jäta jonni! Keegi pole väitnudki, et ühe osamakse hilinemise pärast antakse asi kohe inkassosse, kuid Inkassosse pöördumiseks ei pea lepingut lõpetama ega saatma võlgnikule enne mingeid omapoolseid nõudeid. Inkassod tegelevad ka kehtivate lepingute võlgnevuste sissenõudmistega, sealhulgas võlausaldajate eest meeldetuletuste saatmisega. Aga mina nüüd lõpetan. Oleme siin kahe mittejuristina teistele foorumikülastajatele juba piisavalt etendust pakkunud. Kohtume järgmises teemas!

Reelika 6.05.2020 03:35 (1 kuu tagasi) vasta...

Loomulikult ei pea võlga ära ostma..aga ükski inkasso ei tegutse aktiivse, mitte ülesöeldud lepingu ühe osamaksega...Et jäi 5 päeva hiljaks ja juba koputab inkasso uksele? Enne tuleb ikka vähemalt 3 järjestikust osamakset võlgu jääda, siis saab lepingu alles üles öelda ja siis nõuda korraga kogu summa tasumist ja alles siis saab see inkassosse minna.

J. 5.05.2020 18:17 (1 kuu tagasi) vasta...

Enne kui siin nii dramaatiliselt "ei" karjud, siis mõtle natuke. Sul on inkassofirmade tegevusest väga ühekülgne arusaam. Selleks, et võlgade sissenõudmisega tegeleda, ei pea võlga ära ostma ehk ise uueks võlausaldajaks hakkama. Inkassofirmad osutavad ka võla sissenõudmisteenust nii, et lepinguline suhe võlausaldaja ja võlgniku vahel ei lõpe. Inkasso on sellisel juhul ainult võlausaldaja esindaja ja maksed laekuvad endiselt esialgsele võlausaldajale kas otse või läbi inkassofirma.

J. 5.05.2020 18:01 (1 kuu tagasi) vasta...

Aga sai ju ja kohus ei teinud midagi. Äärmisel juhul vähendas kõrvalnõudeid kuni põhivõla suuruseni ja sedagi vaid siis, kui võlgnik oskas seda küsida.

Reelika 5.05.2020 16:38 (1 kuu tagasi) vasta...

Kui laenulepingut ei ole üles öeldud, siis pole seal inkassol küll midagi teha. Kuidas saab üldse mingi inkasso sekkuda laenude haldamisse? Et leping on kehtiv ja juba mingi inkasso toimetab seal? Ma ei usu eales seda, laenu administreerimine on ikka laenuandja peamine ülesanne, mitte inkasso. Inkassod ei näe võlausaldaja andmebaasi, nemad ei tea, et laenuvõtja näiteks hilines 3 päeva ühe maksega, teist makset maksis 50 eurot vähem..mistõttu oli 20 eurot vähem põhiosa makstud, 10 eurot maksis 14 päeva pärast, enne järgmist maksepäeva maksis 100 eurot jne jne. Arvad tõesti et sellise asjaga tegeleb inkasso? Vastus on EIIIIIII, see on ju laenuandja töö! Inkasso pistab oma käe vahele vaid siis kui laenuleping on juba üles öeldud:)

Reelika 5.05.2020 16:01 (1 kuu tagasi) vasta...

Sama absurdne oli ka sinu jutt tarbijakrediidi korral, et aga ta ju ise kirjutas alla:) See oli lihtsalt näide, et päris kõike selliste kaitsealustega (tarbijakrediidi võtjad, üürnikud, töötajad jne) kokku leppida ei saa.

J. 5.05.2020 05:56 (1 kuu tagasi) vasta...

Kui tahad vaielda, siis jää teemasse, ära hakka tooma absurdseid näiteid hoopis teisest valdkonnast. On ikka vahe sees, kas seaduses on selgesõnaliselt kirjas, et nii on ja punkt, või on jäetud mängumaa, et nii on siis, kui…. Tutvu erinevate kohtulahenditega sel teemal. Näiteks tsiviilasjas 2-07-3204 ütleb kohus, et ühiskondlikult loetakse aktsepteeritavaks, et täisealine teovõimeline isik on võimeline mõistma õiguslike tagajärgedega tegude tähendust ning hindama ka nendega kaasnevaid riske. Tsiviilasjas 2-10-2110 ei tunnistatud laenulepingut heade kommete vastasuse tõttu tühiseks, kuigi selle krediidi kulukuse määr aasta kohta oli 792%, kuna puudusid tõendid, et hageja oli lepingu sõlminud erakorralise vajaduse, sõltuvussuhte, kogenematuse või sundolukorra tõttu. Ka paljudes teistes tsiviilasjades ei ole laenulepingut tunnistatud tühiseks ainuüksi röövelliku intressimäära tõttu. Samas on olnud ka teistsuguseid kohtulahendeid. Seega sõltus iga juhtumi lahend kohtu hinnangust ja poolte oskusest omapoolseid argumente esitada. Praegu on sellega asi selge. Kui krediidi kulukuse määr on üle kolme korra keskmisest kõrgem, siis on leping tühine ja vaielda pole midagi.

Reelika 5.05.2020 03:29 (1 kuu tagasi) vasta...

Kui see "ise ju kirjutas alla" natuke teise konteksti viia, siis...toome näite masu aeg töötaja sõlmis töölepingu, ühtegi sõna puhkusest seal märgitud polnud. Töötaja luges lepingu läbi, vaatas toodud punktidega ta oli nõus, kirjutas alla. Tuli puhkuste aeg, tahtis ka puhkust saada. Tööandja ütles, et puhkust pole ega tule ega saagi kunagi olema, lepingus ju sul sellist puhkamise õigust pole - seega tööta edasi aastaringselt. Meil on lepinguvabadus ja ise te sellisele ilma puhkuseta lepingule ju alla kirjutasite nii et mida te nüüd enam tahate. Töötaja ütleb, et see on ju ära kasutamine. Tööandja ütleb, et hoopis seesama töötaja kasutab teisi ära, kuna töötab aastaringselt ehk teeb koguaeg tööd (ei puhkagi) ja seetõttu on tal teistele töötajatele (need kes aegajalt ka puhkavad) vähem tööd pakkuda ning seetõttu saavad nemad puhkajad ka vähem teenida. See siis analoog sellest sinu "aga ise ju kirjutas alla"...

J. 4.05.2020 21:04 (1 kuu tagasi) vasta...

Oeh, viivis tuleb juurde vaid siis, kui maksegraafikust kinni ei peeta. See on ju elementaarne.

J. 4.05.2020 21:04 (1 kuu tagasi) vasta...

Ära nüüd üldista. Sa ei tea igat inkassojuhtumit. Nagu teemaalgataja viimasest postitusest selgus, siis antud juhul ongi inkassost tellitud kõigest võla sissenõudmisteenust ja laenulepingut ei ole lõpetatud. Ei oska kommenteerida seda uljalt lisatud 30%, sest pole sellist maksegraafikut näinud ega ole kursis ka asja tagamaadega.

J. 4.05.2020 21:02 (1 kuu tagasi) vasta...

Jah, TsÜS-iga kehtestati tõesti ülempiir juba 1.maist 2009, kuid praktikas see ei toiminud, sest seaduses olid sees kavalad tingimused - tarbijakrediidileping VÕIB olla heade kommete vastane ja tühine, kui laenuandja teab, et tarbija võtab laenu oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest jne bla-bla-bla. Laenuvõtjal oli aga praktiliselt võimatu tõendada, et laenuandja nendest asjaoludest lepingu sõlmimisel teadis või teadma pidi. Seepärast muudetigi 1. juulist 2015 VÕS-i, mis ütleb nüüd selgelt ja üheselt, et selline leping on tühine ja punkt. Seega võib tegeliku ülempiiri kehtivusajaks lugeda siiski kõigest viis aastat. Teiseks, klient ei pea tõesti teadma, mis asi on krediidi kulukuse määr, kuid igas laenulepingus on must-valgelt ära toodud ka kogusumma, mis tuleb laenuandjale tagasi maksta. Isegi loll klient peaks niipalju numbreid tundma, et hinnata, kas ta on suuteline küsitavat summat tasuma või mitte.

J. 4.05.2020 18:40 (1 kuu tagasi) vasta...

Sa nagu kirjutasid, et nõue loovutati inkassole. See tähendab, et võlausaldajaks on nüüd inkasso ja endise võlausaldajaga ei ole enam midagi suhelda. Kui aga inkassolt telliti vaid võla sissenõudmisteenust, siss see ei ole nõude loovutamine. Kui tahad adekvaatset nõu saada, siis tuleb ennast õigesti väljendada.

jura 4.05.2020 17:30 (1 kuu tagasi) vasta...

jInkasso unustagu ära, kodanik suhtleb teenusepakkujaga siiski.

Reelika 4.05.2020 17:26 (1 kuu tagasi) vasta...

Räägid, et summa pannakse lukku ja see ongi üks maksegraafiku eelis, aga samas eelnevalt mainid ikkagi viivisearvestust (et selleks peab intressid eraldi graafikus välja tooma). Siis ikka nii väga lukus see graafik ikkagi pole. Teiseks mul on kahtlane tunne, et sa ajad segamini graafikud laenuandja ja inkasso juures. Kui laen on aktiivne, siis on loomulik, et graafikus on ka põhiosa, intressid jne. Ja tõesti ongi lihtsam arvutada viiviseid kui inimene näiteks mõne maksega hiljaks jääb vms.

Reelika 4.05.2020 17:10 (1 kuu tagasi) vasta...

Ükski inkasso ei nõua laenust mingit maksmata osamakset, esiteks tavaliselt on võlausaldaja ja inkasso erinevad. Teiseks laenu administreerimisega ehk siis ajal mil laen veel aktiivne on tegeleb krediidiandja, see ta töö ju ongi - laene hallata. Kui laen juba üles öeldud,siis alles tulevad mängu need inkassotegelased. Mis puudutab seda näidet, siis mis asi see on, kui on fikseeritud ära summa, mis inimene võlgu on ja lisatud intressid.

Reelika 4.05.2020 16:43 (1 kuu tagasi) vasta...

Esiteks piirang kehtib juba 11 aastat, mitte 5. Minu näide aastast 2013. Teiseks on imelik suhtumine, et aga ta ju ise kirjutas alla..eriti selles valguses, et VÕS kubiseb imperatiivsetest sätetest, eriti, mis puudutab tarbijakrediiti, seal ju mingit isetegevust olla ei tohiks, laenuandja peab lähtuma seadusest. Igasugu..aga meil ju lepinguvabadus jne võib ära unustada kui asi puudutab tarbijakrediiti:) Seega on kummaline su väide, et aga ta ju ise kirjutas alla. Teada ju on, et igasugune kõrvalekalle tarbijale seaduses ettenähtust ebasoodsamas sunnas on tühine. Kolmandaks kliendil ongi õigus loll olla, ta ei pea teadma neid laenuandmist puudutavaid seadusepügalaid, ta ei pea teadma, mis on krediidikulukuse määr jne. See on laenuandja ülesanne teha kliendile need selgeks. Ja laenuvõtjal või üleüldse kliendil on õigus eeldada, et teenuse osutaja (laenuandja) käitub temaga heatahtlikult ja professionaalselt. Ehk siis kui klient võib olla rumal, mitteteadja, siis teenuse osutaja peab olema professionaal, see ju tema majandustegevus ongi.

J. 4.05.2020 05:55 (1 kuu tagasi) vasta...

Sa vaidled nüüd lihtsalt vaidlemise pärast või mis? Kui on maksegraafik ja sellest ka kinni peetakse, siis läheb iga makse just selle kuupäevaga makse katteks, mis graafikus kirjas on. Ja laenuvõlgade puhul tulebki lasta intressid graafikus eraldi välja tuua, et nende pealt viivist ei arvestataks, kui mõni makse juhtub vahel hilinema. Kui graafik ei sobi, siis ei sunni keegi seda allkirjastama, kuid maksegraafiku eelis on see, et summa pannakse lukku ja see ei muutu enam pidevalt inkasso suva järgi.

J. 4.05.2020 05:48 (1 kuu tagasi) vasta...

Ma ei tea, mis aastast sinu näited pärit on, sest laenuintressidele kehtib juba viis aastat ülempiir. Kui aga inimene ise kirjutab alla lepingule, mille järgi peab ta kuu aja pärast laenu topelt tagasi maksma ja aasta pärast juba 13-kordselt, siis kes keda siin tegelikult ära kasutab? Laenuvõtja enamasti ju teab, et ta ei suuda sellist lepingut täita. Suur hulk neist peidavad siis pea lihtsalt liiva alla ja piiluvad sealt välja vaid siis, kui asi inkassosse või kohtusse antakse. Mõnikord leitakse siis isegi foorumid üles, kust nõu küsida, aga miks laenu võttes kelleltki nõu ei küsitud? Ja mis on tähelepanuväärne, siis enamasti küsitakse ikka, kuidas laenu tagasimaksmisest ära pääseda. Kõik selliste laenude kahjud maksavad laenuandjale aga kinni teised ehk korralikud laenuvõtjad. Kui see pole kaaskodanike ärakasutamine, siis mis see on? Pole väitnud, et käib mingi massiline laenude väljapetmine, kuid vastutustundetut laenamist on küll kordades rohkem kui peaks. Ei pea mingi finantsgeenius olema, et osata oma maksevõimet ausalt hinnata. Ise pannakse end vabatahtlikult võlaorjusesse, keegi kellelegi vägisi võõrast raha pihku ei topi.

Reelika 3.05.2020 21:05 (1 kuu tagasi) vasta...

Sama ju sinu poolt kiidetud maksegraafikuga...kui on maksed reas..24...24...24...siis ega see võlgnik tea, mille katteks see esimene 24 näiteks läks..ja mille katteks järgmine läheb.