Lisa uus teema

Viimased postitused foorumis

IP aadress ja nõue

Gazoo 28.05.2020 09:47 (20 tundi tagasi) vasta...

Küsijaks on eraisik

Liiklusvahendi kahjustamine

noo 28.05.2020 08:26 (21 tundi tagasi) vasta...

esiteks, kas küsija on selle ühistu liige? Sel juhul oleks see nõue sisuliselt iseenda vastu, kust ühistu mujalt raha saab, kui elanikelt. Või kui pole selle ühistu liige, siis tekib küsimus, et miks pargib selle ühistu maa peal? Ja ikkagi, pole siiani näinud, et muruniidukist lendav sodi kahjustaks eluhooneid... kuidas see võimalik on?

IP aadress ja nõue

?? 28.05.2020 08:18 (22 tundi tagasi) vasta...

oot, kas siis advokaat tõesti sellele küsimusele vastust ei tea ja peab foorumist nõu küsima? Sellele küsimusele peaks advokaat unepealt oskama vajalikud seadusepunktid loetleda.

Liiklusvahendi kahjustamine

J. 28.05.2020 04:59 (1 paev tagasi) vasta...

Parandus: sellisel juhul võib kahjunõue isegi õigustatud olla

J. 28.05.2020 04:57 (1 paev tagasi) vasta...

Aga kas sellest probleemist ei anna ühistu juhatusega rääkida? Kui niidetakse nii, et muru lendab murupiirist väljapoole, peale autode ja maja tõenäoliselt ka tee peale, siis tuleks pärast niitmist hakata tee pealt muru kokku pühkima või ei jää üldpilt kena. Muru küll niidetud, kuid seda ümbritsev tee roheline ja mõne aja pärast koltunud muruliblesid täis. Teiseks, sellisest masinast võib peale muru muudki välja lennata, väiksed kivikesed, oksakesed, mis võivad juba tõsisemalt auto värvi kahjustada. Kui auto pargitud õigesti, siis võib sellisel juhul isegi õigustatud olla. Aga kõigepealt peaks ikkagi juhatusega probleemist rääkima.

Omanik 27.05.2020 19:41 (1 paev tagasi) vasta...

Pügatakse tavalise bensiinimootoriga niidukiga, millel on kõrvale väljavise. Nimme pügatakse nii, et välja lendav lendab autodele. Võiks niita vastupidiselt, et lendaks murule,aga seda ei soovit, sest siis ei saa reostada.

Arve osaline vaidlustamine kohtus

tean 27.05.2020 16:26 (1 paev tagasi) vasta...

Inkassol pole midagi teha kui te tööde akti ja esitatud arvet ei allkirjastanud. Inkassol ei ole kohtu õiguseid. Ainult kohus saab nõuda nõuetekohaselt esitatud arve maksmist ja teha vastava otsuse. Inkasso on üks vahelüli, keda võib ignoreerida kui end süüdlasena ei tunne.

Liiklusvahendi kahjustamine

wetu 27.05.2020 15:45 (1 paev tagasi) vasta...

Ilmselt silohekseldiga. Samas ei maksa ka kõike puhta kullana võtta mida keegi oma auto "kahjustustest" kirjutab. Üldjuhul ei lähe sellised auto määrimised, eriti kui see toimub üldkasutavas kohas, mingi kahjustuse alla. Auto pesemine on rutiinne tegevus ja mingeid eritegevusi see ei nõua.

J. 27.05.2020 14:29 (1 paev tagasi) vasta...

Millega seal ühistus niidetakse, et muru lendab auto katusele ja määrib auto nii ära, et see lausa pesu vajab ning isegi eluhoone kannatada saab?

Omanik 27.05.2020 11:40 (1 paev tagasi) vasta...

Ta sai kapitaalselt muruseks ehk küljed, katus ja taguots. Seda see aasta esimest korda, aga nii hullusti pole varem olnud. Viitab nimme kahjustamisele. Ka paaril eelneval aastal sai korduvalt. Lisaks kannatasid, küll vähem, ka kõrval seisnud. Lisaks kannatas ka elamuhoone. Ei suvatseta vabandada ega ka puhtaks teha.

Hmm... 27.05.2020 09:49 (1 paev tagasi) vasta...

Paluks tõlget? Kuidas see "eravara kahjustamine" välja nägi? Auto sai natuke muruseks?

Ületundidega töötamine

noo 25.05.2020 09:34 (3 paeva tagasi) vasta...

Töölepingu seadus § 46. Töö tegemise aja piirang (1) Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvestusperioodi võib tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni. (3) Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav. Töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette.

Pangaarve pärimine

J. 21.05.2020 11:33 (7 paeva tagasi) vasta...

Jah, teemaalgataja küsis, kuidas jaguneb, aga roxa vastas, et isa PÄRIB ja see on vale vastus.

vastus 21.05.2020 08:51 (7 paeva tagasi) vasta...

jah, ja sellele vastavalt ju vastatigi, kuidas jaguneb. Ilmselt on probleemiks kirjutatust aru saamine. Ehk aitab see - võtta kätte üks õun. See õun on sümboliseerib ema nimele pangas avatud pangakontol olevat raha. Võta nuga. Lõika õun pooleks - see sümboliseerib abikaasade ühisvara - pool õunast kuulub ühele abikaasale, teine pool õunast kuulub teisele abikaasale. Tõsta üks pool õunast kaugele eemale - see on isa kui abikaasa oma ja ei puutu kuidagi ema pärandvarasse. Nüüd vaata allesjäänud õunapoolikut - see on ema osa abikaasade ühisvarast ja ema pärandvara. Nüüd võta nuga ja lõika see poolik õun kolmeks. Üks lõikamisel tekkinud viil kuulub päradvarana isale. Teine viil kuulub pärandvarana ühele lapsele. Kolmas viil kuulub pärandvarana kolmandale lapsele. Soovi korral võid jälle kokku tõsta isale ühisvarana kuulunud pool õuna ja pärandvara hulgast omandatud viilu. Vaat see kõik kuulub isale. Ja kumbagile lapsele kuuluv üks viil õunast. Vaat nii jagunebki raha eeldusel, et ema ja isa varasuhte liigiks oli varaühisus ja eeldusel, et ema pärandvara päritakse seaduse alusel.

P. Taba 21.05.2020 08:42 (7 paeva tagasi) vasta...

Teemaalgataja küsib - kuidas JAGUNEB? Loe hoolikalt.

J. 20.05.2020 16:50 (8 paeva tagasi) vasta...

Ei ole nii nagu roxa kirjutab, sest abikaasa ei PÄRI kunagi poolt surnud abikaasa varast + mingi osa veel teisest poolest. Ühisvara puhul läheb pärimisele ainult pool ema kontol olevast rahast, teine pool on kogu aeg isa oma olnud. Varalahususe korral läheb võrdselt jagamisele kogu kontol olev raha.

P. Taba 20.05.2020 11:43 (8 paeva tagasi) vasta...

aga see ongi ju nii, nagu roxa kirjutas, et emale kuulunud pangarvest saab isa pool, ja teine pool jaguneb tema ja laste vahel võrdselt. Miks kirjutada sellist formaaljuriidilist pläma, kui inimene tahab lihtsalt teada, kuidas pangarvel olev raha jaguneb. Kui sa oled juuraüliõpilane ja teed enda arvates kodutööd, siis jah, aga inimesele on vaja selgelt ja lihtsalt öelda, kui palju keegi saab!

panni 20.05.2020 07:00 (8 paeva tagasi) vasta...

Kui on ühisvara varasuhe, siis pole mitte sugugi kogu pangakontol olev raha naise vara, nagu ekslikult arvatakse. Eelduslikult on see pangakontol olev raha ühisvara, st kuulub nii naisele kui ka tema abikaasale. Eelduslikult võrdselt. Seega kui naine sureb, pole tema pärandvaraks mitte kogu pangakontol olev raha, vaid üksnes naise osa ühisvarast (eelduslikult pool pangakontol olevast rahast). Ja selle naise vara pärivad seaduse kohaselt tema abikaasa ja lapsed. Kui lapsi on 2, siis järelikult pärib abikaasa 1/3 pärandvarast, üks laps 1/3 pärandvarast ja teine laps 1/3 pärandvarast. Ja ära unusta, et pärandvara hulka ei kuulu mitte kõik pangakontol olev raha, vaid eelduslikult vaid pool sellest. Ja vat selle poole siis jagavadki omavahel võrdselt naise abikaasa ja kaks last. Ülejäänud pool kuulub juba nagunii naise abikaasale abikaasade ühisvarana.

Anni 19.05.2020 16:32 (9 paeva tagasi) vasta...

Ma ei saa enam midagi aru. Kes siis ütleb, kuidas on.

J. 19.05.2020 15:02 (9 paeva tagasi) vasta...

Abikaasa ei päri poolt, pool ühisest varast on juba tema oma.

roxa 19.05.2020 13:41 (9 paeva tagasi) vasta...

jaguneb nii, et üleelanud abikaasa pärib poole, ja teine pool läheb jagamisele võrdsetes osades abikaasa ja 2 lapse vahel.

panni 19.05.2020 07:33 (9 paeva tagasi) vasta...

Jaguneb nii nagu mistahes pärandvara. Kui pärandaja oli abielus ja abikaasade varasuhteks oli varaühisus, ei kuulu eeldatavasti pangakontodel olev raha tervikuna pärandvara hulka, kuivõrd tegemist võib olla abikaasade ühisvaraga. Pärand jaguneb eeldusel, et pole tehtud testamenti ega sõlmitud pärimislepingut seaduse järgi abikaasa ja kõigi laste vahel. Kui lapsi oli kaks, siis abikaasad ja kaks last pärivad pärandvara võrdsetes osades.

Üürniku õigused vara arestimisel ja müümisel

vastus 13.05.2020 12:49 (15 paeva tagasi) vasta...

Jah loomulikult. Võlgniku vara, sealhulgas kinnisvara võib müüa mistahes võlgnevuse katteks (maksmata elatis, trahv, arve või mis iganes). On teatud nõuded (hüpoteegiga tagatud nõuded, riiginõuded jms), mille puhul saab võlausaldaja pöörduda võla kättesaamiseks otse kohtutäituri poole. On aga teatud nõuded, mida otse sundtätimisele saata ei saa, vaid esmalt on vaja pöörduda võla nõudega kohtusse ning kui jõustunud kohutlahend olemas, siis saab pöörduda kohtutäituri poole.

Viive 13.05.2020 12:28 (15 paeva tagasi) vasta...

Küsin veel, et kui laenude tagatiseks kinnisvara ei ole antud, siis kas kohtutäituril on õigust müüa kinnistut /minu elukohta, võlgade katteks?

wibe 12.05.2020 14:35 (16 paeva tagasi) vasta...

Tere. Üürileping jääb tavaliselt kehtima ka omaniku muutumisel. Uuel omanikul on see võimalik lõpetada vastavalt lepingus ette nähtud tingimustel.

Kinkelepingu vaidlustamine.

cezo 10.05.2020 17:03 (18 paeva tagasi) vasta...

see teema kuulub ilmselt psühhiaatriafoorumisse, teema algataja ei saa millestki aru, aga kahtlustab pettust ja manipuleerimist. Meile midagi täpsemat ta lisada ei soovi.

f 8.05.2020 18:20 (20 paeva tagasi) vasta...

ürita nüüd ikka täpsemalt kirjutada, et milline siis see kinkeleping täpsemalt on - et arvatavasti see midagi nõudev õde manipuleerida asjaga saab.

Noorim 8.05.2020 17:41 (20 paeva tagasi) vasta...

Ei saanudki hiljem teada, aga ei saanud asjadest väga aru, pôhjuseid oli erinevaid.. küsimus polegi nôudmises vôi kuskile kaebamises, vaid pettuses, manipuleerimises... et mis ja kas on vôimalus seda kuidagi muuta.

Üürilepingust tulenevate nõuete tunnustamine

Reelika 8.05.2020 15:38 (20 paeva tagasi) vasta...

Jah nii on.

Kinkelepingu vaidlustamine.

J. 8.05.2020 13:56 (20 paeva tagasi) vasta...

Kinkeleping on mitmepoolne tehing ja notariaalne. Kingisaaja ei pea kinki vastu võtma, kuid ta ei saa ka kellegi teise kasuks loobuda, vaid ta peab samuti oma osa edasi kinkima. Ei ole võimalik, et noorim laps sai alles sellest kõigest aastaid hiljem teada, sest ilma tema teadmata talle keegi midagi kinkida ei saa.

Järgmised 30-60 (kokku 200)