Lisa uus teema

Viimased postitused foorumis

Kaasomand päranduseks

Kristi 17.08.2019 08:08 (5 tundi tagasi) vasta...

Mis oleks ettepanek siis, sest ma tegelikult ei teagi kuidas edasi minna? Kui mul öeldakse otse, et sentigi mulle ei anna, las seisab aga kulud ju on samuti vaja kanda.

fanu 17.08.2019 05:06 (8 tundi tagasi) vasta...

tõenaoliselt, tõenaoliselt... kui on juba murdudes antud, siis on kaasomand ja küllap teema algataja teab ise, millega tegu. Kaasomandit saab kohtu kaudu lõpetada, saab müüa ja saab ka kinkida.

Olle 16.08.2019 20:28 (17 tundi tagasi) vasta...

Tõenäoliselt on see pärandvarana üldse ühisomandis ja ka kaasomandi lõpetamise nõudega saadetakse kuu peale.

J. 16.08.2019 11:45 (1 paev tagasi) vasta...

Kohtusse tuleb pöörduda, kuhu siis veel, kui juristi/advokaadi teenuseid kasutada ei taha. Ja mitte korteri sundvõõrandamiseks, see on hoopis teine mõiste, vaid kaasomandi lõpetamiseks.

Kristi 16.08.2019 07:27 (1 paev tagasi) vasta...

Proovisin seda, sooviks ise seda teha aga aitäh asjaliku vastuse eest! Küsimus oli kuhu pöörduda..

vastus 16.08.2019 07:25 (1 paev tagasi) vasta...

Kui ise ei tea, kuidas ja kuhu kohtusse pöörduda on vaid üks lahendus - palgata omale asvokaat/jurist, kes aitaks ja soovi korral kohtus esindaks. Advokaatide kontaktandmed on leitavad kui sisestada nt google otsingusse sõna "advokaadid".

Küsimus trahvi aegumise kohta

O 15.08.2019 16:22 (1 paev tagasi) vasta...

Ei ole ju, kui trahv aegub 4 aastaga ja täituritasu 10 aastaga

hüpoteeklaen

M. 15.08.2019 12:33 (2 paeva tagasi) vasta...

Hüpoteek tähendabki seda, et võlgnevuste korral võib hüpoteegipidaja pöörduda otse, ilma kohtus käimata, kohtutuätiuri poole. Kohtuätitur on see, kes vara arestib ja korraldab selle sundmüügi (sundmüügini jõudmiseni läheb aega). Loomulikult võib võlgnik ka selle protsesse käigus sõlmida kokkuleppel võlausaldajaga võla tasumise kokkuleppeid, või leida ise varale ostja ja müüa vara nö kohtutätiuri kontrolli all (selliselt saab reeglina alati vara müüdud tegeliku turuhinna alusel, kui kohtutäitur müüb nö sundkorras enampakkumisel asja, on asja hind pea alati turuhinnast madalam). Hüpoteegiga koormatud vara ei kuulu hüpoteegipidajale, seega ei saa hüpoteegipidaja ise varaga midagi teha.

Küsimus trahvi aegumise kohta

mhhh 14.08.2019 13:09 (3 paeva tagasi) vasta...

kui nõue on aegunud, siis on aegunud ka kõik muud sellega kaasnevad nõuded, k.a täituritasud.

Originaal 13.08.2019 11:25 (4 paeva tagasi) vasta...

Mul oli mingisugune 40 eurine trahv 2012 aastast, samuti PPA, mis küll aegus, sest kohtutäitur nõudis alles ainult enda tasu ..

Mart 13.08.2019 10:23 (4 paeva tagasi) vasta...

Kui täitur ei ole võimeline trahvi sisse nõudma siis PPA annab enne aegumist asja kohtusse, kohus määrab aresti või üldkasuliku töö. Täiturile tegemata töö eest maksad või ei maksa Ise otsustad. Aegumistähtajad leiad Karistusseadustik § 81

Elatis kohtuotsusega kui laps on 18 ja jätkab õppi

noh 12.08.2019 10:22 (5 paeva tagasi) vasta...

nagu eelpool kirjutati, peab laps ise kohtusse pöörduma ja eks siis kohus otsustab.

Kiirlaenu aegumine?

J 11.08.2019 21:00 (5 paeva tagasi) vasta...

Võtsin kiirlaenu kui olin 18, läksin välismaale tööle. Viskasin lepingu ära ning pole ühelegi kirjale reageerinud. Kuidas ma niidiotsa hetkel leian?

Reelika 11.08.2019 20:11 (5 paeva tagasi) vasta...

Loe oma laenulepingut, kas on kokkulepe aegumistähtaja pikendamises. On seal juttu aegumisest? Või oled teinud mingeid makseid vahepeal? Või mingeid tasumise kokkuleppeid? Mingeid maksegraafikuid oled sõlminud?

J 11.08.2019 17:24 (5 paeva tagasi) vasta...

Aitäh, aga kuidas ma kontrollin? Helistan kohtutäiturite kotta ja küsin enda kohta?

Kas pean kohtutäituri tasu maksma

Mr. X. 11.08.2019 15:39 (5 paeva tagasi) vasta...

7-8 aasta vanused trahvid peaksid igal juhul aegunud olema (eeldusel muidugi, et Te selle aja sees pole pikalt kinni istunud, sest kinniistumine kas vangistuses või arestis peatab aegumise). Täitemenetluse seadustiku § 202 lg 1 kohaselt § 202. Täitemenetluse lõpetamine rahatrahvi sissenõudes kohtuotsuse ja kohtuvälise menetleja otsuse täitmise aegumise tõttu (1) Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 4 kohaselt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Seega peaks trahvinõude osas aegumist kohaldama täitur ise ja kui ta pole seda teinud, siis tuleb tema poole pöörduda vastavasisulise avalduse või kaebusega. Juhtumite puhul, kui trahviotsused on jõustunud 3-4 aastat tagasi tuleb vaadata, et jõustumisest oleks möödunud vähemalt 4 aastat (ja vajadusel pluss peatunud aeg). Enne seda ei hakka keegi midagi lõpetama. Ja NB!!! see kehtib vaid trahvinõude osas. Iga trahvinõudega kaasneb ka kohtutäituri tasude nõue, mis on tsiviilnõue ja mis aegub TsÜS § 157 alusel 10 aasta möödumisega kohtutäituri tasu otsuse kui täitedokumendi väljaandmisest. Seega tuleb see siis asja täielikuks lõpetamiseks kas ära maksta või 10 aasta möödumisel esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks seoses aegumisega.

Elatis kohtuotsusega kui laps on 18 ja jätkab õppi

Xxx 11.08.2019 15:33 (5 paeva tagasi) vasta...

Tegemist 17 aastasega, kes äsja lõpetas pôhikooli. Läheb edasi õppima ja ongi küsimus, mis saab kui ta saab 18 ja sellega lõppeb kohtuotsus, kus on nõutud välja elatisraha.

MR. X. 11.08.2019 15:16 (5 paeva tagasi) vasta...

Elatist ei saa nõuda nii kaua, kui õpib (inimene võib ju soovida omandada 1 kõrghariduse asemel 2 või 3 või minna veel magistrantuuri ja doktorantuuri st põhimõtteliselt veel 10 aastat või rohkemgi õppida). Seepärast on seadus piiranud nö õppiva lapse õigust saada elatist 21 aastaseks saamisega (PKS § 97 lg 2). Sealt edasi tuleb kõne alla elatise saamine ainult PKS § 97 lg 3 alusel, mille kohaselt on õigustatud ülalpidamist saama muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Kas ja kuivõrd see õppija kohta kehtib, see on omaette teema. Samas kuni 21 sünnipäevani on kõik muretu kui: a) täiskasvanud laps ise vanema vastu hagi esitab ja b) see hagi rahuldatakse.

Väärtteokaristuse aegumine

MR. X. 11.08.2019 15:04 (5 paeva tagasi) vasta...

Kui need on täituritele täita antud, siis nõude trahviosa peaks jah aeguma 4 aasta möödumisel väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest kusjuures aegumine peatub vangistuses või arestis viibimise ajal (KarS § 82 lg 4). TMS § 202 lg 1 kohaselt peaks siin aegumist kohaldama täitur ise: § 202. Täitemenetluse lõpetamine rahatrahvi sissenõudes kohtuotsuse ja kohtuvälise menetleja otsuse täitmise aegumise tõttu (1) Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Aga häda on siin selles, et iga trahvinõudega, mis täituri käes kaasneb ka kohtutäituri tasu nõue. Neid aga peetakse tsiviilnõudeks ja selle aegumise tähtaeg on TsÜS § 157 kohaselt 10 aastat täitedokumendi ehk kohtutäituri tasu otsuse väljaandmisest alates. Seega et asi päris ära lõpetada, siis tuleks tasuda kas kohtutäituri tasu ära või oodata kuni saab mööda 10 aastat kohtutäituri tasu otsuse väljaandmisest ja pöörduda kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks selles osas seoses aegumisega. Aga jah trahvi osa saab täitur ise korstnasse kirjutada, kui tähtaeg möödas. Kui ei kirjuta vabatahtlikult korstnasse, siis tuleb esitada vastav avaldus või kaebus täiturile endale tema tegevuse peale.

Maksekäsu kiirmenetlus

MR. X. 11.08.2019 14:47 (5 paeva tagasi) vasta...

Julgeks pakkuda, et sellisel juhul muutub maksekäsu kiirmenetlus TsMS § 486 lg 1 p 2 toodud eeldustel hagimenetluseks: § 486. Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks (1) Makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui: 2) makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. Tagaseljaotsust MK kiirmenetluses ei tehta. Maksekäsk on tegelikult hoopistükkis kohtumäärus.

Kiirlaenu aegumine?

Mr. X. 11.08.2019 14:22 (5 paeva tagasi) vasta...

Tõenäoliselt on aegunud, kui poolte vahel pole just sõlmitud TsÜS § 145 lg 2 tulenevat kokkulepet aegumistähtaja pikendamiseks (võib mh sisalduda ka tüüptingimustes, mida on ka võimalik teatud juhtudel vaidlustada) või kui kohustust ei ole rikutud tahtlikult. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et ainuüksi see, et kohustust ei ole täidetud (sh ka teadlikult st isik teab, et on võlgu, aga ikka ei maks, saab kirjakesi jne) ei ole piisav põhjus, et rakendada 10 aastast aegumistähtaega vaid sellega peab lisaks mittetäitmisele kaasnema tahtlik heade kommete vastane käitumine. Kuivõrd eelloetletud olukorrad on pigem erandid ja mitte üldreegel, siis suure tõenäosusega on kohustus aegunud, kuid igaks juhuks tasub üle kontrollida. Mis puutub maksehäiresse, siis Riigikohus on leidnud, et maksehäiret võib maksimaalselt avaldada kümme aastat (aegumistähtaeg kohustuse tahtliku rikkumise puhul) millele lisandub 3 aastat (aeg, mille vältel võib avaldada tasutud maksehäiret) st mitte kauem, kui 13 aastat. Kuivõrd jaanuaris 2019 seoses uue IKS jõustumisega sai selle tähtaja teisest poolest so 3 aastast 5 aastat, siis samast põhimõttest lähtudes saaksime praegu rääkida ilmselt kuni 15 aastast (põhimõtet pole keegi muutnud, kuid on pikendatud selle ühest osast tulenevat tähtaega). Samas on kohtud mitmetes lahendites leidnud, et kui võlausaldaja pole pöördunud 3 aastase aegumistähtaja jooksul nõudega kohtusse ning ei suuda ära tõendada kohustuse tahtlikku rikkumist (ilmselt ka kokkulepet 10 aastase aegumistähtaja kohta), siis on mõistlik lähtuda maksehäire avaldamisel põhimõttest 3 +3 ehk siis praegu ilmselt 3+5 (so tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg pluss IKS-ist tulenev aeg, mille vältel saab avaldada lõpetatud maksehäireid). Selle kohta nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend kohtuasjas nr 2-16-17964. Samas on ka lahend, kus leiti, et aitab 3 aastast küll, et ära kustutada. Samas siin tegu ühe suht pisikese võlgnevusega (ts asi nr 2-15-7038)

Reelika 11.08.2019 07:12 (6 paeva tagasi) vasta...

Aegumine ja maksehäiretesse lisamine - need on kaks ise asja. Võlgu jäämise aeg mängib rolli vaid aegumist arvestades, ehk siis sissenõutavaks muutumisest hakkab asi aeguma..Ja 2011 aasta võlgnevus tänasel 2019.aastal peaks olema aegunud. Nüüd aga räägime maksehäiresse lisamisest..millal sinna lisati? Sest kui lisati kohe võla tekkides 2011. aastal, siis on õigus hoida MHR-s mingi 13-aastat. Kui aga see võlanõue sisestati sinna aastal ütleme 2019, siis see ei ole korrektne ja seaduslik. Mingeid aegunud nõudeid lisada ei tohi, lisada võib vaid kehtivaid nõudeid..

J 10.08.2019 10:53 (7 paeva tagasi) vasta...

Aitäh, seega ma enam ei pea siis midagi tegema? Staatus pole ju lõpetatud? Võlgu jäin ikka ammu, see 2011. aastal.

Reelika 10.08.2019 09:17 (7 paeva tagasi) vasta...

Nõue on aegunud, aga seal MHR-s hoitakse neid seal 13 aastat..oleneb muidugi ka millal sinna lisati, kas siis kui maksehäire tekkis ja võlgu jäid või alles nüüd..

Äritegevus elamumaal

syrrealist 7.08.2019 08:48 (10 paeva tagasi) vasta...

Kas teid ei lasta asja juurde et kadedusest vingute?

KÜ liikme võimalus viivitamata rikkuja välja saada

hädapätakas 6.08.2019 18:26 (10 paeva tagasi) vasta...

Ma kutsun juba mitu aastat. Väga suure osa juhtude peale enam ammu ei kutsugi, sest ise saab osades asjades rahulikumalt ja kiiremini hakkama. Rikutud und ega kuluvat aega see ei päästa, paraku. Korteriomanik välismaal aga on täitsa teadlik, ka kohapealse vaatepildi, inimese enda salgamatu jutu ja isegi salvestuste järgi, mitte väljamõeldiste või kontrollimata kuulduste järgi. Politseist mõnede asjade vastuseid lugedes oli küll mõte, et kas on koos joodud, Afgaanis käidud või mis iganes läheduse või vendlusvorm. Äärmiselt ilmsed ohuolukorrad, vara rikkumised ja ei midagi..

6.08.2019 15:59 (10 paeva tagasi) vasta...

Ega KÜ juhatus saakski siin midagi teha, ikkagi vaid teiste korterite omanikud. Teise korteri omanik ise peab politseisse avalduse esitama, et naaberkorteri elanikud ei lase elada ning kirjeldama milles asi. Meil oli üks taoline korter. Naabrid kutsusid välja politsei, mitu korda. Tegid avaldusi politseile. Korteriomanik kutsuti politseisse. Lõpuks saime neist hulludest üürnikest lahti.

hädapätakas 6.08.2019 11:52 (11 paeva tagasi) vasta...

Majas kaks ühesugust jäänud ongi. Siin ei saa keegi eladagi nende pärast. Mina kolmas käin ja hädaldan, sest neetult raske on ühe sõnaga midagi teha. Kusjuures ole kunagi arvanudki, et kellegi kodu kaotamine peaks kerge või lihtne olema. Aga seda ka mitte, et nendega samas majas ellu jäämine nii talumisrohke peaks olema. Aitäh, lähen siis üksi ja lihtsalt omanikuna.

myha 6.08.2019 07:58 (11 paeva tagasi) vasta...

Ega muud võimalust pole, kui pidevalt politsei kohale kutsuda, kes fikseerib olukorra ja siis alustada sundvõõrandamise protsessiga. Sellega ei pea KÜ tegelema, võib täiesti ka korteriomanik teha, aga ilmselt küsitakse teiste korteriomanike arvamust ka, et jutt liiga ühekülgne poleks.

pankrot

Hiir 3.08.2019 21:12 (13 paeva tagasi) vasta...

Äkki mõistlikum võlgade ümberkujundamise menetlus? Seda juhul kui suudaksid midagi maksta.Pankrot ei vabasta sind automaatselt ühestki kohustusest, võlgadest vabastamise menetlus ( selle avalduse saad esitada pankroti raames) kestab kuni 5 a (peale pankrotimenetluse lõppu) ja ei pruugi sind millestki vabastada.

Järgmised 30-60 (kokku 200)