Viimased postitused foorumis

Päike 12.05.2025 12:57 (7 paeva tagasi) vasta...

Suured tänud vastamast! Arvasin ise sama.Kuna olnud 15a minu tuttav ei teadnud tema asjadest ennem kui paar kuud tagasi tuli siis sellise teemaga. Muidu ju ilus tore aga ei soovi ennast päris puntrasse ajada teise heatahtliku testamendiga,et pärast tema suguvösaga maid jagada. Päikest

xygu 12.05.2025 09:09 (7 paeva tagasi) vasta...

Kui tuttav soovib, et kinnisvara läheks Sinule ja vältida hilisemaid vaidlusi pärijatega, siis kinkeleping on turvalisem kui testament. Kinkeleping (kohene omandi üleandmine) Kinkeleping notariga välistab hilisema pärimise. Omand läheb kohe Sinu nimele. Pärijatel ei ole õigust vaidlustada kinkimist, kui see toimus eluajal, vabatahtlikult. VÕS § 381–394, Asjaõigusseadus (AÕS) § 118. Notariaalne kinnisvarakinkimine on kehtiv ja siduv.

Walter 3.05.2025 17:02 (16 paeva tagasi) vasta...

Eelnev kommentaar on põhjalik, kuid paraku asjakohatu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lg 1: Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lg 4 p 5 : Hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks ka ühisvara jagamise nõue. Seega on hagi hind 3500 eurot ja riigilõiv 420 eurot. Lugupeetud miwy, palun ära eksita! Kui Sul on diplom õigusharidust andvast (kõrg) koolist, siis kaaluksin Sinu asemel kahjunõude esitamist sellise kooli vastu.

miwy 29.04.2025 07:10 (20 paeva tagasi) vasta...

Riigilõiv arvutatakse järgmiselt: Kui hagi esemeks on varaline nõue, siis kehtib proportsionaalne riigilõiv järgmise loogika alusel (kehtiv alates 2022, kontrollitud seisuga 2025): Vara väärtus kuni 639 eurot – riigilõiv 30 eurot 640–3191 eurot – 60 eurot 3192–6399 eurot – 120 eurot 6400–12 782 eurot – 240 eurot 12 783–31 955 eurot – 360 eurot 31 956–63 911 eurot – 480 eurot 63 912–127 823 eurot – 600 eurot 127 824–255 646 eurot – 700 eurot 255 647–511 292 eurot – 800 eurot 511 293 eurot ja rohkem – 1 000 eurot

Marianne Marianne 26.04.2025 10:06 (23 paeva tagasi) vasta...

Kuna kogu kooselatud aastate jooksul ei ole midagi minu nimel , siis vastastikusest testamendist ei saa juttu olla , sest kui minu vara on 0, siis ei saa ka mina ju mingit testamenti teha. Kõik selle teemalised vestlused mehega lõpevad tüliga.

noo 21.04.2025 19:18 (28 paeva tagasi) vasta...

vastastikust testamenti ei saa ühepoolselt teha. Kui mees midagi ette võtma nõus ei ole, siis pole sellest soovitusest mitte midagi kasu.

nymu 20.04.2025 15:10 (29 paeva tagasi) vasta...

on olemas selline asi nagu vastatsikune testament - see kes teise inimese üle elab, saab kogu pärandi endale. Notaris saab teha.

bodo 20.04.2025 08:40 (29 paeva tagasi) vasta...

Kui abielu ei ole registreeritud, siis Eesti kehtiva õiguse järgi ei ole elukaaslasel seaduse alusel pärimisõigust. Pärimisseaduse (§ 16 lg 1) kohaselt pärivad esmalt lahkunu lapsed – antud juhul kuuluksid pärijateks kõik kuus mehe last, nii eelmisest abielust kui ka kooselust sündinud. Elukaaslane ei kuulu seaduslike pärijate hulka, kui kooselu ei ole olnud registreeritud abieluna ega ka testamendis fikseeritud. Kui mees on kogu vara – sealhulgas eluaseme, maa ja autod – vormistanud ainult enda nimele, siis kuulub see vara pärast tema surma pärijatele, mitte kooselupartnerile. Kooselu kestus ega ühiste laste olemasolu ei anna varalisi õigusi ega kaitset. Kohtupraktika (nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-38-11, 2011) on mõnel juhul arvestanud elukaaslase panust ühisesse majapidamisse käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise alusel, kuid sellise nõude rahuldamine sõltub kohtust ning vajab tõendamist (nt tööpanus, hooldus, majanduslik panus jms). Sellise nõude esitamine ei ole lihtne ega kindla tulemusega. Kui mees sureb ilma testamenti tegemata, siis kuulub kogu vara pärijatele ning neil on õigus vara jagada ja võõrandada. Elukaaslane võib seetõttu kaotada õiguse jätkata elamist ühises kodus. Selliste olukordade vältimiseks on soovitatav, et mees koostaks testamendi, kus määratakse näiteks elukaaslasele eluaseme kasutusõigus või osa varast. Seda saab teha notaribüroos. Kui mees ei soovi varalist kokkulepet ega testamenti teha, jääb elukaaslase positsioon juriidiliselt väga nõrgaks. Ta võib tulevikus tugineda üksnes võimalusele pöörduda kohtusse ja nõuda hüvitist kas käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise alusel, kuid see ei ole lihtne tee.

sopi 13.04.2025 09:41 (1 kuu tagasi) vasta...

Ei, sinu mehel ei ole kohtus tõenäoliselt lootust sellist soovitud vara jagamise plaani läbi suruda, kui vara on soetatud abielu jooksul ning abieluvararežiim on olnud ühisvara (mis on vaikimisi kehtiv režiim, kui ei ole sõlmitud abieluvaralepingut).. (PKS) § 25 lg 1 Kui te ei ole sõlminud abieluvaralepingut, siis kogu vara, mis on abielu kestel omandatud, kuulub teile ühise omandina. Ei ole oluline, kummale abikaasale see vara formaalselt kuulub või kes selle eest reaalselt tasus. See tähendab, et nii maja kui suvila on teie ühisvara, kui need on soetatud abielu jooksul. PKS § 27 lg 2 Abielu jooksul loetakse panuseks mitte ainult rahalist panustamist, vaid ka laste kasvatamine ja kodune töö. See tähendab, et sinu panust kolme lapse kasvatamisse ja igapäevaellu (toit, riided, huviharidus jms) arvestatakse vara jagamisel täieõigusliku panusena. Kohtus on korduvalt rõhutanud, et ka mittetulunduslik panus, näiteks laste kasvatamine või kodu eest hoolitsemine, on võrdväärne majandusliku panusega. Kohus ei luba ühel abikaasal kogu vara endale jätta lihtsalt seetõttu, et tema teenis rohkem või tasus laene. Sellel seisukohal on püsinud ka Riigikohus. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-93-10: kohus rõhutas, et ka kodus oldud aeg ja laste eest hoolitsemine on oluline panus ühisvara loomisse. Kui te lahutate ja vara jagamine ei lähe kokkuleppeliselt, siis vara jagatakse poolte vahel võrdselt kui ei ole mõjuvaid põhjuseid teisiti jagamiseks. Mehe väide, et tema maksis ja sina mitte, ei ole piisav, kui ta samal ajal sai sinu panuse laste kasvatamisse.

noo 13.04.2025 09:15 (1 kuu tagasi) vasta...

Las läheb kohtusse. Nii need asjad ei käi.

Marii 5.04.2025 03:49 (1 kuu tagasi) vasta...

Tänan vastamast. Sooviksin veel infot selle kohta kui tarbijakaitse on otsuse minu kasuks teinud ja võlgnik ikka ära ei maksa. Nüüd kui ma pöördun kohtusse ja tasub riigilõivu ning peale seda maksab võlgnik raha ära ja soovib, et ma kohtusse kaebuse tagasi võtan siis kas mul on võimalus riigilõiv tagasi küsida kohtult või pean ma kohtule teada andma, et võlg on tasutud ja soovin, et süüdlane ka riigilõivu kulud kannaks. Eeldan, et ta ootabki niikaua ja loodab, et ma nii kaugele ei lähe.

Reelika 27.03.2025 21:51 (1 kuu tagasi) vasta...

Milles see pettus seisnes? Mida laenuandja enam ootab? Aasta veel ja asi on aegunud ja ei saa enam midagi.

Walter 26.03.2025 07:05 (1 kuu tagasi) vasta...

Hagi hind on 120 euro suuruse nõude puhul 120 eurot ja sellelt riigilõiv 100 eurot. Kui esitate maksekäsu kiirmenetluse avalduse, siis on riigilõiv 75 eurot.

ruzo 25.03.2025 18:15 (1 kuu tagasi) vasta...

Tere, Hagiavalduse riigilõiv (hagi tasu) sõltub nõude summast ja selle arvestamine toimub riigilõivuseaduse alusel. Kui nõude suurus on 120 eurot, siis riigilõiv tsiviilasjades on tavaliselt minimaalne määr. Hetkel kehtiva riigilõivuseaduse kohaselt on väiksemate nõuete puhul minimaalne riigilõiv sageli 75 eurot, kuid täpne summa tuleks üle kontrollida, näiteks Riigi Teatajas või e-toimikus hagi esitades. Kui kohus teeb otsuse Teie kasuks, on võimalik taotleda, et hagiavalduses kantud riigilõiv ja muud menetluskulud (näiteks õigusabikulud) jääksid kaotaja ehk võlgniku kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 144 kohaselt mõistab kohus üldjuhul välja võitnud poole kasuks mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud. Seega saate oma nõudes märkida, et taotlete ka menetluskulude hüvitamist.

Marii 25.03.2025 11:40 (1 kuu tagasi) vasta...

Nad kõik oskavad ja soovivad tasu selle eest. Sul oleks targem siin lugu anonüümselt lahti kirjutada ja siis pärast vastuste saamist otsustada, et kas soovid raha raisata nende peale või said juba tasuta vastuse oma küsimusele.

namy 24.03.2025 08:11 (1 kuu tagasi) vasta...

ok. tavalise isikliku võla puhul ei saa võlausaldaja nõuda tasumist teiselt abikaasalt, kui ta ei ole kaaskohustuja ega käendaja ning võlg ei ole seotud ühisvaraga. Kui aga vara on ühisomandis ja võlg on perekonna majanduslike vajaduste katmiseks, võib see mõjutada ka teist abikaasat.

siil 23.03.2025 23:03 (1 kuu tagasi) vasta...

Olen võlgu, kas võlgnevuse saab sissenõuda ka abikaasalt?

namy 23.03.2025 16:41 (1 kuu tagasi) vasta...

küsimus on täiesti arusaamatu.

L. 21.03.2025 15:26 (2 kuud tagasi) vasta...

Tänud vastamast. Ma ei tea nüüd kui suurt rolli mängivad antud olukorras aastaarvud. Kuid Julianus Inkasso poolt. taust.ee-s on märge 2017. Vanaema tegi kinkelepinguga korteri minu nimele 2018, kui ta ootamatult haigestus ja 2019 aasta augustis pidime ta paigutama hooldekodusse, sest tema jalg ambuteeriti. Kuna mina ise elan alates 2017 aastast Soomes, siis see aeg 2018-2019 (kui korter oli juba minu nimel, kuid vanaema elas seal sees), käiski hea perekonna tuttav vanaema eluolul silma peal hoidmas, sest mina seda teha ei saanud ja vanaema soovis oma kodus olla, mida ma talle ka võimaldasin. Kahjuks ei ole selle aja kohta mingeid tõendeid - lihtsalt perekonna tuttava kinnitus minu sõnadele. Korter seisis tühjana 2019-2023 minu nimel. Julianus Inkasso kordagi ei andnud märku sellest, et täitemenetlust hakkaks tegema ka Eesti kohtutäitur, sest 2019 aastal anti võlgnevus Helsinki Käräjoikeusele. Märku sellest ta andiski 2023 aasta oktoobris, kui minupoolne kinkeleping perekonna tuttavale oli tehtud sama aasta augustis. Eesti kohtutäitur teab, et nõuet täidetakse Soomes, oma õiendis on kinnitanud, et mina kinnisvara ei oma ja nõude liik on välisriigi kohtulahendi rahaline nõue. Hetkel Julianus Inkasso eeldab, et mina teadsin või pidin teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Minu tõendus sellele on ainult suusõnaline, et mina teadsin, et alates 2019 aastast on võlgnevus antud Soome.

rava 21.03.2025 06:38 (2 kuud tagasi) vasta...

Sama võlga ei tohiks üldjuhul kahes riigis korraga täita, kuid see sõltub sellest, kas Eesti ja Soome täitemenetlused on omavahel koordineeritud ning kas Eesti kohtutäitur on teadlik, et Soomes juba toimub võlgnevuse tasumine. Kui Soome ulosotto on juba sissetulekutest raha kinni pidanud ja edastanud Activa Finance Group OÜ-le, peaks see katma nõude. Eestis võib kohtutäitur siiski menetlust alustada, kui võlausaldaja on esitanud nõude ka siin ja kui võlgniku nimel on Eestis vara. Täitemenetluse seadustiku § 5 lg 1 järgi toimub Eestis täitemenetlus kohtutäituri kaudu ning sama seaduse § 177 lg 1 kohaselt on keelatud korduvalt täita sama nõuet. Kui oled Eesti kohtutäiturile teatanud, et Soomes toimub täitemenetlus, peaks ta selle arvesse võtma. Võid nõuda tõendeid, et võlausaldaja ei ole saanud topeltmakseid. Võlaõigusseaduse § 128 järgi saab lepingut tühistada, kui see on tehtud pettuse või kellegi kahjustamise eesmärgil. Pankrotiseaduse § 110 ja MS § 187 lubavad kohtul tagasivõita tehinguid, kui need on tehtud võlausaldajate kahjustamise eesmärgil. Kui kohus leiab, et kinkeleping tehti vara kaitsmiseks täitemenetluse eest, võib see olla tühistatav. Kui aga suudad tõendada, et see oli siiras kinkimine inimesele, kes hoolitses vanaema eest ja kelle jaoks oli korter oluline, on kohtul keerulisem leida alust tehingu tagasipööramiseks. Kasuks tulevad lepingud hooldamise kohta jms tõendid, et kinkimine ei olnud seotud võlgadest hoidumisega, vaid vanaema hoolduse ja reaalse vajadusega. Kui tõestusmaterjale pole, siis on see ilmselt kahjustamine.

cuqy 3.03.2025 19:50 (2 kuud tagasi) vasta...

Liiklusseadus (LS) § 106 lg 1: See säte määrab, et juhtimisõigust ei anta isikule, kellel on kehtiv karistus liiklussüüteo eest.

cupu 3.03.2025 16:08 (2 kuud tagasi) vasta...

kui isik ei suuda maksta väärteoasjas määratud trahvi, võib ta taotleda selle asendamist üldkasuliku tööga. Lõpliku otsuse teeb vastav menetleja või kohus.

Urmas 12.02.2025 17:30 (3 kuud tagasi) vasta...

Suur tänu!

ciga 12.02.2025 15:30 (3 kuud tagasi) vasta...

Pankrotivõlgnikuks olemine kehtib ainult pankrotimenetluse ajal. Kui eraisiku pankrotimenetlus lõpeb, siis lõpeb ka pankrotivõlgniku staatus. Kui kohus teeb pankrotimenetluses lõpetamisotsuse, siis inimene ei ole enam pankrotivõlgnik. Siiski tuleb arvestada, et kui kohus otsustab võlgadest vabastamise, siis vabaneb inimene pankrotiga seotud võlgadest ja see ei tohiks tulevikus enam takistuseks olla. Kui pankrotimenetlus lõpeb ilma võlgadest vabastamiseta (nt pankrot lõpetatakse raugemise tõttu, sest vara ei jätkunud), võivad teatud piirangud ja nõuded jääda kehtima.

ciga 12.02.2025 15:28 (3 kuud tagasi) vasta...

Jah, kohtutäitur saab korteri arestida, kui isikul on täitemenetluses võlad ja vara arestimine on vajalik nõude täitmiseks. Täitemenetluse seadustik sätestab, et kui võlgnikul on kinnisvara, saab kohtutäitur selle arestida ja vajadusel müüa, et katta võlad. kui korter on arestitud, ei saa seda ilma kohtutäituri loata müüa ega võõrandada. Aresti kohta tehakse kanne kinnistusraamatusse. Kui aresti pole, siis võidakse saadud tulu kasutada võla kustutamiseks. Soovitan suhelda kohtutäituriga.

Marii 10.02.2025 11:46 (3 kuud tagasi) vasta...

Siis, ega eriti parandust isalt saada ei ole . Ongi jäänud see, et kas elada vaikselt edasi seal majas ja lasta end kahandada või leida omale elamine ja kodulaenuga endale see välja osta. Kui ema on väljendanud soovi, et jätab maja vennale siis ega ka sealt midagi saada pole. Loodan, et ema ei kirjuta enne oma surma seda venna nimele. Vend võib siis ka ema välja tõsta ja üksi oma perega seal elada. On ju neid juhtumeid küll kus laps saades varanduse kätte jätab vanemad lageda taeva alla.

päike 10.02.2025 10:15 (3 kuud tagasi) vasta...

Tean kes on omanik. ema

Marii 10.02.2025 10:09 (3 kuud tagasi) vasta...

Mine vaata kinnistusraamatusse kelle nimel see maja on. Seal on märge. Mõnel juhul lihtsalt on leping, et ema võib kuni oma surmani seal majas elada aga omanik ei ole. Kinnisturaamatus on ilusti kirjas kes on omanik. Kui see on sinu isa siis algatas notarid paritavate osade jagamine. Kui seal on sinu ema omanikuna kirjas siis ole kuss ja otsi muu elamine kuna sul pole õigust pärida midagi. Või siis ela seal majas nii kaua kui sul lastakse elada. Mine kinnistusraamatusse ja vaata sealt kes on omanik. Mina tean sinu kommentaarist lähtudes ei pruugi tähendada midagi.

uese 4.02.2025 06:56 (3 kuud tagasi) vasta...

Vanaema pensionist makstakse omasalus, ülejäänu paneb juurde omavalitsu ja sõltub nüüd hooldekodust - võib juhtuda, et need kõik ei kata kulusid ja siis tuleb teile tasumiseks ming summa. Lisanduvad veel ravimi hind, mida ta kasutab ja vanaemal võivad olla mingi toidu jms soovid - saate neid talle ka saata. Samas müüte korteri maha ja sellest saate tema elu lõpuni teda seal hoida.

Mr. X. 3.02.2025 12:49 (3 kuud tagasi) vasta...

Madu, kaldun arvama, et pidasite silmas PärS § 16 lg 1 ja mitte § 17 lg 1. PärS § 16 lg 1 kogaselt § 16. Abikaasa ja registreeritud elukaaslane seadusjärgse pärijana [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (1) Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa või registreeritud elukaaslane seaduse järgi: [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] 1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist; 2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist.