Viimased postitused foorumis

cihu 28.09.2023 14:19 (6 paeva tagasi) vasta...

Ma pole kindel kas sa tahad just seda mida küsid. Vanematel on üldjuhul lapse suhtes ühine hooldusõigus, mis ei lõpe vanemate kooselu lõppemisega ega lapse elama jäämisega ühe vanema juurde. Vanemad ei saa omavahel kokku leppida ühise hooldusõiguse lõpetamist, kuid nad saavad leppida kokku, kuidas nad ühise hooldusõigusega seotud küsimuste otsustamise korraldavad. Vanemad peavad hooldusõigust jagama ühiselt, hoolimata sellest, kas nad elavad koos või mitte, kas laps elab peamiselt ühe vanema juures või on tal vahelduv elukoht. Seega kui sa oled lahu läinud vanem, siis on sul hooldusõigus olemas.

Reelika 23.09.2023 12:46 (11 paeva tagasi) vasta...

Ainult siis kui tegu elatisvõlgnikuga, siis võib kohus kohtutäituri avalduse alusel tunnistada reisidokumendid kehtetuks.

noo 11.09.2023 13:20 (23 paeva tagasi) vasta...

Spetsiifilise erialase teksti tõlkijad on võrdlemisi kõrgelt tasustatud isikud ja vähe usustav, et nad siis tasuta hakkavad tegema tööd, mille eest saavad korralikku tasu küsida.

Oleg 11.09.2023 12:32 (23 paeva tagasi) vasta...

Jah, peale esimest postitust sai uued id paroolid ja nendega internetipanka sisse. Selgub, et viimased 3 kuud kõik töötukassa ja sotsiaalameti toetused pank ära võtnud, sentigi pole jätnud ei eluaseme, söögi ega ravimite jaoks. Helistades panka öeldi, et elatusmiinimum on kohtutäituritele arvestamiseks, pank ei pea seda jätma.

J. 11.09.2023 12:17 (23 paeva tagasi) vasta...

Algul kirjutasid, et 147,70 on inimese ainuke sissetulek. Aga see selleks. 303,40 on arvestuslik ela-tusmiinimum, mille sees on ka kulud eluasemele, ehk selle summaga peaks üksi elav inimene 30 päeva ilma võlgu jäämata ära elada saama. Toimetulekupiir on üksi elava isiku puhul 200 eurot. See on summa, mis peaks inimesele kätte jääma peale eluasemekulude mahaarvamist. Kui toetus lae-kub panka, siis pank ei halasta ja võtabki kõik ära. Katsuge kov-is rääkida, et toetus makstaks välja sularahas.

Oleg 11.09.2023 11:21 (23 paeva tagasi) vasta...

Ta saabki töötukassast 200+ eur ja sotsiaalametist juurde. Pank teeb arve puhtaks. Sotsiaalametist ei ole vastatud veel. Kas mitte toimetulekupiiriks ei ole 303,40?

J. 11.09.2023 06:16 (23 paeva tagasi) vasta...

Kui üksi elavale inimesele jääb peale eluasemekulude mahaarvamist kätte alla toimetulekupiiri, mis käesoleval aastal on 200 eurot, siis on võimalik taotleda kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust. Toimetulekutoetust on võimalik saada ka sularahas, see soov tuleb taotluses ära märkida.

J. 11.09.2023 05:58 (23 paeva tagasi) vasta...

Kui kinnistu kuulub ühistule, st registris on omanikuks ühistu, siis lähevad notarisse ainult ühistute juhatuste liikmed, kuna tegemist ei ole korteriomanike kaasomandi osaga. Kui kokkuleppe või põhikirjaga ei ole ühistu varale kehtestatud erisusi, siis võib ühistu oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada, sh ka müüa. Ei pruugi ka üldkoosoleku otsust vaja minna, kui vara on ostetud näiteks ühistu enda poolt teenitud tulu arvelt, mitte omanike sissemaksetest.

Fuu 11.09.2023 05:43 (23 paeva tagasi) vasta...

Kuid peab vaatama, kas omavalitsus on sellise jagamisega nõus. Siin võivad mängu tulla moodustatava kinnistu lubatud minimaalne suurus; jagamiseks võib olla vajalik detailplaneering.

niuo 10.09.2023 08:17 (24 paeva tagasi) vasta...

Seadustest ei lugenud kuskilt välja, kuidas selline olukord saaks lahenudse. Ten, et kui on mitu tahtjat, siis kasutatakse liistuheitmist, aga pole päris kindel, kas see antud juhul kehtib.

mycy 10.09.2023 08:16 (24 paeva tagasi) vasta...

peale seadusemuudatust on seda peaaegu võimatu siin välja arvutada, soovitan pöörduda sotsiaaltöötaja poole, neil on see väljaarvutamine automaiseeritud kujul olemas, kus arvutatakse kõiki asjaolulsid - elupinda, sõltuvaid inimesi jms.

cyni 10.09.2023 08:12 (24 paeva tagasi) vasta...

See olukord meenutab pigem Karistusseadustiku § 120. Ähvardamine.

bafi 10.09.2023 08:07 (24 paeva tagasi) vasta...

Piisab üldkoosoleku otsusest kui vastavasisulise korteriomanike üldkoosoleku otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest. Müügiks peavad kõik kaasomanikud aga notarisse ilmuma. Seda nimetatakse tahteavalduseks.

seqa 10.09.2023 08:00 (24 paeva tagasi) vasta...

Loomulikult! Seda nimetatakse kaasomandi jagamiseks ja kui omavaheline kokkulepe on olemas, siis pöörduge notari poole, kes vormistab kaks keraldi kinnistut ära ja muudab ka kinnistusraamatus andmed.

J. 4.09.2023 11:22 (30 paeva tagasi) vasta...

Palun loe küsija tekst uuesti läbi. Mina vastasin küsimusele "Kui seaduseandja on seadusse kirjutanud, et mingitel tingimustel ikka võib sellest m2 põhisest eemale kalduda, siis mis asjad need võiksid olla?" Seda, mis on kellegi jaoks ülemäärane, peab igaüks ise hindama. Ja tõesti, vastus on peaaegu kopi-peist minu ühest kunagisest vastusest samal teemal, kuigi mitte samas foorumis.

soro 4.09.2023 07:41 (30 paeva tagasi) vasta...

Milline suurepärane formaalne vastus, ilmselt kopi-peist kuskilt. Tundub et J pole üldse eelmist küsimust lugenud ja paneb suvakalt siia mingi teksti. Küsiti ju konkreetselt, et mis on ülemäärane? Vastus on niivõrd suurepärane, et peale selle lugemist on asi veel segasem kui enne.

J. 4.09.2023 06:31 (30 paeva tagasi) vasta...

Seaduse järgi peavad korteriomanikud tegema ühistu majandamiskulude kandmiseks perioodilisi ettemakseid, millest ühistu tasub siis kõiki talle esitatud arveid. Majandamiskulud on kõik kulutused, mida korteriomanik peab korteriühistu liikmena kandma, sealhulgas ka teenused, mida korteriomanikud tarbivad ühistu vahendusel oma korteri piires - vesi, elekter, küte jmt. Seadusandja hinnangul ei ole korteriühistu korteriomanike suhtes teenuse osutajaks, vaid ainult korteriomanike poolt ühiselt tarbitud teenuse eest teenuse osutajale tasumise vahendiks. Seepärast on korteriomanikel seadusjärgselt kohustus tasuda kõikide teenuste eest vastavalt oma kaasomandiosa suurusele mitte enda poolt tegeliku tarbimise järgi. Kui soovitakse, et korteriomanikud tasuvad selliste teenuste eest vastavalt enda poolt tarbitud teenuse mahule, siis tuleb selline kord põhikirjaga sätestada. Samuti tuleb sel juhul põhikirjas ette näha, kuidas toimub tegeliku tarbimise suuruse kindlaks tegemine, kuidas jaguneb kulu korteriomanike vahel näitude erinevuse korral ning ka see, kuidas jaguneb kulu, kui mõni korteriomanik näitu ei esita. Põhikirjaga võib samuti ette näha, et ka muud tegelikust tarbimisest sõltuvad kulud jagatakse peale kulude suuruse selgumist. Näiteks, seaduse järgi tuleks prügikulu eest tasuda ettemaksetena kogutavast (hooldus)tasust. Kui prügikulu soovitakse aga jagada korteriomanike vahel iga kuu vastavalt prügifirma poolt esitatud arvele, siis tuleb selline jagamiskord ette näha põhikirjas, isegi siis kui jagamine toimub ruutmeetripõhiselt.

Anett 3.09.2023 08:49 (1 kuu tagasi) vasta...

arusaadav, eks seda tulebki muuta. Sel tagapool on üks kommentaator küsinud küsimuse, millel ka mulle tekkis huvi. Kui seaduseandja on seadusse kirjutanud, et mingitel tingimustel ikka võib sellest m2 põhisest eemale kalduda, siis mis asjad need võiksid olla? Palun tooge mõni näide, sest ma ei kujuta ette ise... Kui kõik oleks m2 põhine, siis poleks seda punkti ju vaja sisse panna, sest eks igaüks tahab vähem maksta ja rohkem maksmine (kasvõi 3E) võib kindlasti minu huve kahjustada, aga kas nüüd just ülemäära... Ja seaduses on kirjas, et "ülemäära kahjustada huve" - selle järgi võib ju aru saada, et huve võib küll kahjustada, aga mitte - ülemäära. Kus see piir läheb? Tänud ette juba vastamise eest.

J. 2.09.2023 10:42 (1 kuu tagasi) vasta...

Vahet pole, kas uus või vana. Kui omanik tunneb, et põhikirjaga on tema õigusi oluliselt rikutud, siis võib ta ikkagi kohtusse pöörduda ja sealt ka õiguse saada, olenemata sellest, et ta on sellise kulude jaotusega varem ise nõus olnud. Kõikidele nüanssidele ei pruugitud viis aastat tagasi veel mõelda, ei korteriomanikud ega põhikirja koostajad. Seepärast soovitaksin mina kulude jaotuse uue pilguga üle vaadata ja vajadusel põhikirja muuta. Kas näiteks on ikka õiglane, et koristuse eest maksavad suuremad korterid võrdselt väiksemate korteritega, kui neile kuulub üldkasutatavatest pindadest, sh hoovist ja trepikodadest, suurem osa? Eriti kui korterite suuruste vahe on märkimisväärne. Või kui kindlustusmakset tasuvad kõik võrdselt, kas siis kahjujuhtumi puhul loetakse kahju likvideerimiskulude jagamisel ka kindlustushüvitis kõigi poolt võrdseks panuseks? Või jagatakse lihtsalt omavastutus ja hüvitist ületavad kulud korterite vahel ruutmeetripõhiselt, mis ei tundu väiksemate korterite suhtes õige. Seepärast tuleks iga kulu juures, mida soovitakse jagada seadusest erinevalt, hoolega mõelda, kas seaduse tingimused (kulude jagamine on mõistlik ja ei kahjusta ülemäära kellegi õigustatud huve) on ikka täidetud.

Anett 1.09.2023 17:11 (1 kuu tagasi) vasta...

Tänan. Tegemist pole uue omanikuga vaid ühistu asutajaliikmega, kes nüüd 5 a hiljem peale põhikirja vastuvõtmist, mille hääletamises ta ise osales - keeldub sellisel kujul maksmast nagu ta ise põhikirja sisse lasi panna.

J. 1.09.2023 12:58 (1 kuu tagasi) vasta...

Siis ei tohiks uuel omanikul pretensioone olla, sest enne korteri ostmist oli tal võimalik ühistu põhikirja kui avaliku dokumendiga tutvuda. Seda muidugi juhul, kui kulud on jagatud mõistlikult ja ilma korteriomaniku õigustatud huve ülemääraselt kahjustamata. Näiteks, kui tema väiksema korteri ja maja suurema korteri vahe on mitmekordne, siis võib uus omanik kulude jagamise korterite vahel võrdselt siiski kohtus vaidlustada ja sealt ka võidu saada. Olen kuulnud, et kohus on isegi 3 eurot suuremate kulude pärast korteriomanikule õiguse andnud.

pets 31.08.2023 04:09 (1 kuu tagasi) vasta...

a mis mõte on siis sellisel seadusel: "(2) Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule."? Võib ju öelda iga kulu kohta, et see kahjustab minu huve, sest enamus otsustab teistmoodi kui mina tahan? Ühistu koosolekutel ju tehaksegi otsuseid enamuse järgi, sest kaasomandit majandatakse ka vastavalt oma osa suurusele? Vähem maksmine pole ju mingi inimõigus, et iga ruutmeetrist erinev lahendus oleks kohe kellegi kahjustamine. Kas selle lõigu järgi oleks näiteks õigustatud üldsoojuse jagamine korteromanite arvu järgi? (ma ei saa päris hästi aru sellest viimasest alusest seaduses).

Anett 30.08.2023 17:46 (1 kuu tagasi) vasta...

Tänan. Väljandasin vist ebapiisavalt - üldkoosolek võttis vastu Põhikirja, kus on täpselt kõikide kulude jaotus olemas. 100% kohalolijatest hääletas selle põhikirja poolt, ka see isik, kes nüüd teatab et tema õigusi on rikutud. Seega on seni käitutud ühistu põhikirja järgi.

J. 30.08.2023 10:48 (1 kuu tagasi) vasta...

Tõenäoliselt on iga korteriomaniku õigustatud huvi selles, et enamus ei otsustaks, et tal tuleb ühiseid kulutusi kanda rohkem, kui ta seaduse järgi kohustatud on. Korteriomanike kokkuleppega, s.o 100% kõigi nõusolekul, võib kulusid jagada kuidas iganes. Selline kokkulepe oleks vaja aga kanda ka kinnistusraamatusse, et see kehtiks ka korteri võõrandamisel uutele omanikele.

J. 30.08.2023 10:38 (1 kuu tagasi) vasta...

Üldkoosoleku otsusest ei piisa. Nagu ma kirjutasin, siis seadusest erinev kulude jaotus peab olema kehtestatud põhikirjaga. Loe KrtS § 40 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122022003#para40

pets 30.08.2023 07:33 (1 kuu tagasi) vasta...

A mis see "õigustatud huvi" üldse on? Kui inimene ütleb, et ta ei taha maksta teiste korteritega võrdselt vaid vähem - kas see on õigustatud huvi?

Anett 30.08.2023 04:19 (1 kuu tagasi) vasta...

aitäh vastuse eest! Meie koosolekul arutatigi kõik kululiigid ükshaaval läbi ja otsustati, et sellised kulud mis toimuvad väljaspool korterit ja puudutavad kõiki - jaotatakse korterite vahel võrdselt. Leiti, et üldelektirt ehk trepikoja valgust on kõigile vaja sõltumata tema korteri suurusest, sama moodi ka ümbrise korrastamist jne. Seega kõik kulud, mis on korteriga seotud - remondifond, laenu tagasimakse, kütte ülekulu jne on m2 põhised, teised korteripõhised. Üldkoosolek hääletas 100% sellise jaotuse poolt. Nüüd selle väiksema korteri omanik (kes olevat ise koosolekul hääletanud selle poolt) soovib sellest taganeda. Mida sellises olukorras teha?

J. 29.08.2023 20:22 (1 kuu tagasi) vasta...

Seaduse järgi tuleb kõiki ühistu majandamiskulusid jagada vastavalt kaasomandi suurusele ehk korteri ruutmeetrite järgi. Kulude teistsuguse jagamisviisi võib ette näha põhikirjas, kui see on mõistlik ja ei kahjusta ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige on siin mõeldud selliseid tarbimispõhiseid kulusid, mida on võimalik korterite kaupa mõõta, nagu vesi, küte, elekter jne.

houi 26.08.2023 14:11 (1 kuu tagasi) vasta...

Õppepuhkus on reguleeritud nii töölepingu seaduses kui täiskasvanute koolituse seaduses. Koolitustel osalemiseks on töötajal õigus saada ühe kalendriaasta jooksul kuni 30 kalendripäeva õppepuhkust. Sellest tuleb teatada ette 14 päeva ja keeldumise õigus on tööandjal ainult hädavajadusel (mis see on, on seaduses, aga see ei tähenda, et töötajate puudumist). Seega pole õigust keelduda.

Mihkel Välk 24.08.2023 10:33 (1 kuu tagasi) vasta...

:D libateema?