Viimased postitused foorumis

xxx 3.12.2025 09:33 (6 paeva tagasi) vasta...

Seljuhul lahutagu ukrainas mida ma olen korduvalt proovinud kodanikule selgeks teha

noo 3.12.2025 07:50 (6 paeva tagasi) vasta...

Mis see on nali või? Muidugi ei või

J. 29.11.2025 13:19 (10 paeva tagasi) vasta...

Kui maja haldamine läks üle haldusfirmale, siis on haldusfirma ühistu valitseja juhatuse rollis. Sellisel juhul on põhikiri vastuolus seadusega. Valitsejal on õigus teha ühistu nimel tehinguid üldkoosoleku otsuste alusel, mis võetakse vastu seaduses sätestatud korras ehk üldjuhul häälteenamuse alusel. Kui tegemist on kuni kümne korteriga ühistuga, millel ei olnud enne juhatust, siis kuni valitseja määramiseni või juhatuse valimiseni vastuolu seadusega ei ole. Haldusfirmaga lepingu sõlmimisega peavad sel juhul kõik nõus olema.

ciga 27.11.2025 12:26 (12 paeva tagasi) vasta...

ikka juhtub mõni alaväärtuslik jobu siin hammustama kätt, mis teda aidata püüdis. Sinusugused ei väärigi oma emalt midagi, oled nagunii talle juba paras nuhtlus..

maria 26.11.2025 17:33 (13 paeva tagasi) vasta...

ise te olete jobud siin juristid. ei palka see pole sinu sitane asi

qeky 26.11.2025 16:13 (13 paeva tagasi) vasta...

otsi endale mõni jurist, kes saaks aru mida sa siin pajatad. Aga seda võin öelda, et kui vara kuulub emale, siis pole sinul mingit õigust sellele. Ja kui tema tahab, siis peael oma surma võib sulle päranda, aga kui ei taha, siis ei päranda. See on vastus sinu algsele küsimusele.

Raul 26.11.2025 13:51 (13 paeva tagasi) vasta...

Kui korteriühistu põhikirjas on, et tehingute tegemiseks vajalik 100% nõusolek, siis kas see on seaduslik nõue? Maja haldus läks üle haldusfirmale ja tekkis antud küsimus.

maria 26.11.2025 08:46 (13 paeva tagasi) vasta...

sa ei saanud üldse aru isa andis oma osa ära nad olid lahus aga isa elas meiega. yhisvara jagamise leping

pehe 25.11.2025 15:44 (14 paeva tagasi) vasta...

tee endale selgeks, mida ta siis tegi? Ise ju kirjutad, et "kinkis" emale. Meie pole siin selgeltnägijad ega mõtete lugejad.

Maria 24.11.2025 21:15 (15 paeva tagasi) vasta...

Pole mingit kinkelepingut. Isa surnud. Tegi ennem isa surma ûhisvara jagamis leping ja pool maja laks.emale. ema on siin ainu omanik. Meis on kaks mina ja vems

quaho 24.11.2025 18:41 (15 paeva tagasi) vasta...

selge. Kinkelepinguga kuulub kogu maja emale. Tema elu ajal ei ole sul võimalus midagi saada. Kui ta sureb siis oled seadusjärgne pärija. Juhul kui ta testamenti kellegi teisele ei tee.

m 24.11.2025 09:30 (15 paeva tagasi) vasta...

Tere, tänan. kahjuks ennem isa surma ema on teinud ühisvara lepingu mingisuguse notari juures. ma neid lugeda ei oska aga seal on vist nii et kinkis pool oma majast emale. prageune omanik kinnistu raamatus on ema. jah toetsi keegi pole avanud isa pärimismenetlust aga mis see annab? tean et isal kogumispension on 600. Meid on 4 last tuleb välja. isal on esimesets abielust 2. ma olen puudega. Minu emal on veel isa garaaz mis jäb minu alkoholiikust vennale, siis tädi korter lasnamäel euro remondiga, ema õde. ema on ka selle vormistanud juba enda nimele kinkelepinguga aga tädi voib elada.ühesonaga ma ei tea mida teha. Kuna ma elasin vanaemaga koos kui õppisin 20a tagasi ja mul on vanaema poolt ( isa ema) päradnatud kinkega mulle korter, mis on uputatud.Sooviksin osta endale parem korteri ja saada osa vanemate majast omale ka näiteks, üks variant.

Johy 24.11.2025 08:09 (15 paeva tagasi) vasta...

Teie kirjast selgub, et isa suri 2014. aastal ja pärimismenetlust pole avatud. See tähendab, et isa pärand (sh tema võimalik osa majast) on siiani lahendamata. Isa pärijad oleksid olnud ema ning lapsed – seega Teil on jätkuvalt õigus isa pärandile, kui isa oma majapoolt ei kinkinud emale notariaalse lepinguga. Kui ema peaks surema, siis isa juba surnud olles on ema pärijateks ainult lapsed. Seega Teil on olemas kindel pärimisõigus ja Te päriksite ema vara võrdselt vennaga. Soovitan kontrollida, kas isa pool majast anti emale notariaalse kinkelepinguga, ning avada isa pärimismenetlus notaril. See ei ole hilinenud.

Bode 18.11.2025 13:18 (21 paeva tagasi) vasta...

Alla 10 korteriga elamu puhul ei ole juhatus kohustuslik – korteriomanikud esindavad ühistut ühisele esindusõigusele tuginedes ja teevad otsuseid üldkoosolekul vastavalt enamuse häälte nõudele. Otsuste vastuvõtmiseks – sealhulgas teenuselepingute muutmiseks nagu prügikonteineri mahu korrigeerimine – piisab üldkoosoleku häälteenamusest, kus hääled loevad nii korteriomanikud kui ka nende volitatud esindajad. Allkirjastamisel ei ole vajalik iga omaniku isiklik allkiri – piisab kirjalikust volikirjast või volituse andmisest üldkoosolekul nimetatud esindajale, kelle esindusõigus fikseeritakse protokollis.

quave 18.11.2025 13:15 (21 paeva tagasi) vasta...

Pärimisseaduse kohaselt kuuluvad pärandisse nii vara kui kohustused. Kuna isa oli vanaema ainupärija, läks vanaema kinnisvara tema omandisse ja nüüd pärandub see koos isa varaga teile ja teie poolõdedele. Samuti kuuluvad pärandisse isa võlad, kuid teie isiklik vastutus on piiratud – võlgasid saab tasuda üksnes pärandvarast, kui taotlete notari juures pärandvara inventuuri. Inventuuri nõue tuleb esitada kolme nädala jooksul pärast pärandi vastuvõtmist. Seega pärandate nii kinnisvara kui kohustused, kuid võite end kaitsta isikliku vastutuse eest inventuuri abil.

xxx 16.11.2025 21:41 (23 paeva tagasi) vasta...

Tekkis segadus kaebuse esitamise ajaga. 5 aastat käis muu asja kohta Aga siiski mis ajasees võin kaebuse esitada?

xxx 16.11.2025 20:21 (23 paeva tagasi) vasta...

Jah, tegu pandi toime katseajal. Hetkel teotoimepanemisest möödas mitu kuud kuid avalduse võin esitada minuarust kuni 5 aastat peale teo toimepanemist

cyda 16.11.2025 15:39 (23 paeva tagasi) vasta...

Jah, kohus võib pöörata täitmisele tingimisi mõistetud karistuse, isegi kui menetlus algas pärast katseaja lõppu ja kohtuotsus tehakse pärast katseaja lõppu.Oluline on ainult see, et uus kuritegu oli toime pandud katseajal.

tarkmeestaskus 9.11.2025 19:48 (30 paeva tagasi) vasta...

Ei saa tagasi võtta

rr 8.11.2025 14:59 (1 kuu tagasi) vasta...

ilmselt ahistab, mitte tähistab

noo 16.10.2025 05:06 (1 kuu tagasi) vasta...

Kui te üldse välja ei tee, siis oletegi seaduse järgi pärandi vastu võtnud. Ja võite kindlad olla, et võlausaldajad jõuavad teieni üsna kähku ning siis maksate kõik võlad koos selleks ajaks tekkinud viiviste jms.-ga . Mitte välja tegemine on kõige rumalam variant üldse.

baxu 4.10.2025 05:47 (2 kuud tagasi) vasta...

https://juristideliit.ee/

renate 2.10.2025 15:30 (2 kuud tagasi) vasta...

ma muidu ei ole selline pooletoobine, aga praegu jääb ikka segaseks. lahkunul oli kaks last ja ports lapselapsi, kes on veel viis aastat kindlasti alaealised , oli kogu kadunukese vara. kui esimene vabatahtlik laps nõuab inventuuri, siis tuleb maksta selle läbiviijale nagunii? kuidas üldse tehakse kindlaks et vara ei ole? ja kui kaua see aega võtab? lapselapsed jõuavad enne pärijate ringi sattuda ?? kinnisvara, autot, aiamaad mitte midagi ei ole. isiklikud asjad, riided vaid. mööblitki polnud. inventuuriga võtame pärandi vastu, siis teeme kähku inventuuri ja siis selgub et vülad suuremad kui varad ja mitte kedagi peale selle vabatahtliku , enam ei tülitata? ja tema jäetakse samuti paugupealt rahule, kui see selgub? mis saab siis kui üldse välja ei tee? kui notar ise jõuab kunagi meie kui pärijateni? siis surutakse vülad meie kaela, kuna me jätsime inventuuri tegemata ja pärandi nn. vastu võtmata ??

J. 1.10.2025 19:36 (2 kuud tagasi) vasta...

Pärandist loobumisel läheb pärand üle edasi järgmistele pärijatele, kõigepealt teie lastele, kui neid on, siis järgmise ringi pärijatele jne, kes kõik peavad omakorda pärandist loobuma või selle vastu võtma ja inventuuri nõudma. Pärandi inventuuri puhul võtate pärandi vastu, kuid vastutate võlgade eest ainult pärandvara ulatuses. See tähendab, et kui võlad on suuremad kui pärandvara, siis omast taskust midagi juurde tasuma ei pea. Pärandvara inventuur on küll kallim, kuid kui potensiaalsete pärijate ring on suur, siis on see mõistlikum kui seda mädamuna sugulaste/hõimlaste vahel edasi põrgatada.

renate 1.10.2025 16:02 (2 kuud tagasi) vasta...

suur tänu, sain nüüd aru, et peame pigem maksma notarile kui pärast võlanõudjatele. aga mis vahe on pärandist loobumine või inventuur? kumb on meie jaoks odavama notaritasuga? kas loobumise peavad tegema mõlemad lapsed eraldi? seega kaks korda tasumist??

fuca 30.09.2025 06:44 (2 kuud tagasi) vasta...

et vältida igasugust võimalust, et laenuandjad hiljem teie poole pöörduvad, tuleb siiski teha üks ametlik samm notari juures: kas pärandist loobumine või inventuur. See on lihtne toiming, aga jah, sellega kaasneb notaritasu. Kui aga midagi üldse ei tee, siis võib tekkida risk, et võlausaldajad pöörduvad laste vastu. Laenuandjad ei saa kohe teie käest raha nõuda – nad peavad kõigepealt pöörduma pärimismenetlusse. Aga kindla kaitse annab ainult ametlik pärandist loobumine või inventuuri taotlemine.

renate 29.09.2025 15:29 (2 kuud tagasi) vasta...

kas selleks et isa tasumata laenusid ja muid lepinguid keegi laste käest nõudma ei hakkaks, peab kindlasti notaris tegema teatud toiminguid ? no üldse ei tahaks maksta ka veel selle eest lisaks. nagunii kogu oma raha kasutas isa ise kuidas tahtis. mis saab siis kui üldse mitte välja teha? ei pöördu notarisse pärandist loobumisega ega ei lase teha mingit inventuuri üldse? siis pöörduvad laenuandjad kelle poole? ikka laste ju ? aitäh kui selgitate veel täpsemalt.

fuca 28.09.2025 13:17 (2 kuud tagasi) vasta...

Eesti seaduste järgi ei pea lapsed isa võlgasid oma taskust maksma – vastutus piirdub ainult pärandvaraga, mida tal aga polnud. Kui te pärandist loobute või lasete teha ametliku inventuuri, siis jäävad võlad katmata ja teiega ei saa keegi neid sisse nõuda. Matuste korraldamine ei ole samuti kohustus, vajadusel teeb seda omavalitsus, kuid soovi korral on võimalik saada ka matusetoetust. Oluline on, et teil ei ole põhjust karta, et keegi hakkaks teie käest isa kiirlaene nõudma.

renate 28.09.2025 12:53 (2 kuud tagasi) vasta...

tahaks ka teada, et kui üldse ei tee välja, et isal need võlad ja järelmaksud ja mis iganes olid ... kas lastel on kohustus teatada notarit et isik on surnud ja võimalik et tal on võlad kuskil järel. kui on teada, et mingit vara nagunii ei ole, peale selle õnnetu kümneka, mis pangaarvel järel oli. vähemalt osa võlguostetud asjadest oskasid vargad juba aasta tagasi minema vedada. või ta enda joomakaaslased, keda naabrid seal näinud olid. kuskil mainiti kolme kuud, et selle aja jooksul tuleb kindlasti notarit teavitada. aga kui on ette teada, et varasid ei ole. isiklikud riided ja jalatsid ei ole mingi vara. muud temast järgi ei jäänud.

juju 17.09.2025 19:28 (2 kuud tagasi) vasta...

Jah, ka teise astme kuritegude puhul (sh kelmus) võib Eesti kohus anda välja Euroopa vahistamismääruse, sest seaduslikud alused on täidetud. Küsimus on pigem proportsionaalsuse ja praktilise vajaduse hindamises.