Viimased postitused foorumis

Marika 8.12.2023 14:16 (4 kuud tagasi) vasta...

tänud vastamast aga ks peaksin kohtusse pöörduma enne notariaalset pärandi jagamist või siis mitte?

boue 8.12.2023 07:59 (4 kuud tagasi) vasta...

loomulikult, ega kohus ei hakka tegema mingit uurimistööd. Kui midagi nõutakse kohtult, tuleb esitada ka kohtule tõendid, mis kinnitaks oma nõudmist. Auto kohta saab infot autoregristrist, millal auto arvele võetud on, kinnistu kohta kinnistusregistrist jne.

Marika 8.12.2023 06:24 (4 kuud tagasi) vasta...

p.s. ks kohtu jaoks on vaja dokumente, mis tõestaks naiteks millal auto ostetud on?

Marika 8.12.2023 06:22 (4 kuud tagasi) vasta...

Ühisvara jagatud ei olnud ja kinnistu, auto uus mööbel jms oli soetatud abielu ajal. Kas kohtusse tuleks pöörduda vara jagamiseks enne pärandiga seotud toiminguid notari juures? Testament oli tehtud teise osapoole kasuks aga see kaotas abielu lõppedes kehtivuse.

xyxo 7.12.2023 15:33 (4 kuud tagasi) vasta...

Inkassosse võib anda igal hetkel, kohtutäiturile andmiseks peab kohtuotsus olema.

VVV 7.12.2023 15:30 (4 kuud tagasi) vasta...

See on väga huvitav, kuidas siis kui lahutatakse, pole mingeid majaduslikke nõudmisi, aga nii kui üks inimene sureb - selgub kohe, et too oli kurjategija ja ahistaja ning selle eest tuleb kompensatsiooni nõuda. Kaitsta ta ennast loomulikult enam ise ei saa. Aga muus osas vastab tõele eelmise kommentaatori väide, et kui ühisvara on jagatud, siis pole enam midagi nõuda. Kui testamenti polnud, siis pärijateks on tema lapsed. Ühisvara puhul tuleb välja selgitada, kas kinnistu auto jms on üldse ühisvara, kui need on saadud kingituse või pärandina või olemas juba enne abielu - siis need ei ole seda. Hagi esitamisel ei pruugi kohus automaatselt 50/50 järgida kui selgub et mõni osapool on panustanud rohkem, seda hakkad koos pärijatega arutama kohtus.

J. 7.12.2023 12:09 (4 kuud tagasi) vasta...

Sul on õigus. Mina kirjutasin ühisomandist, kuid pärandvara ühisusele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Vabandust.

PPP 7.12.2023 08:07 (4 kuud tagasi) vasta...

Kas abielu lahutamisel jagati ka ühisvara? Kui ühisvara sai jagatud, siis rohkem midagi nõuda ei ole, sest abielu lahutamise järgselt endine abikaasa surnud isiku pärija ei ole ning pärijateks on kaks täiskasvanud last. Kui ühisvara jaotatud ei olnud, siis on võimalik esitada kohtusse hagi, et nõuda enda osa ühisvarast pärandvara hulgast välja. Mingit muud kompensatsiooni või valuraha nõuda pole alust.

noo 6.12.2023 18:22 (4 kuud tagasi) vasta...

Kulla J, tee endale selgeks, mis on pärandvara ühisus. Soovitan tutvuda - Kohtuasja number: 2-22-1754/11

J. 6.12.2023 13:14 (4 kuud tagasi) vasta...

Kullake, ainuüksi sinu e-maili peale ei liiguta täitur suurt varvastki, kui sa ei lisa sellele kohtuotsus, millega see otsus, mida täitur täidab, on tühistatud. Sa kopi-peistisid siia pika väljavõtte seadusest, kuid tundub, et sa ise pole seda lugenudki. -> "§ 48. Täitemenetluse lõpetamise alused (1) Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse: ... 4) KOHTULAHENDI ESITAMISEL, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud ..."

sigmars 6.12.2023 12:39 (4 kuud tagasi) vasta...

Minu e-mail täiturile, et ta täidab jõustumata, sisutut kohtuotsust, on täiesti olemas. probleem on ikka pätistunud täituris, kes arvab, et talle on kõik lubatud, ka inimeste vara alusetu varastamine. Kindlasti ei pea võlgnik tegema täituri tööd, mille eest täitur tuhandetes eurodes teenustasu võtab, pidagi ikka piiri oma luulutamisega. Pole vaja arvata, on vaja teada.

J. 6.12.2023 11:07 (4 kuud tagasi) vasta...

"täitur lootis, et tühistamisotsust ei panda tähele" --- Sellest saab järeldada, et hoopis sina lootsid, et täitur saab kohtuotsuse tühistamisest ilma sinu abita teada, aga nii see kahjuks ei ole. Nagu ma eelnevalt juba kirjutasin, siis kohtuotsused, nagu ka ükski teine täitedokument, ei jõua täiturini automaatselt. Need peab asjast huvitatud pool ikka ise täiturile esitama. Kui sa oled seda teinud, aga täitur sellega ei arvesta, siis saad kaebuse esitada eespool nimetatud korras.

sigmars 6.12.2023 09:07 (4 kuud tagasi) vasta...

härra hmm teadmiseks, et just kohus kuulutaski tühiseks otsuse, mida täitur täidab, aga täitur lootis, et tühistamisotsust ei panda tähele, mõmm-mõmm

sigmars 6.12.2023 09:04 (4 kuud tagasi) vasta...

härra süga kõrvavahe on nii lai, et teemagi läks tal meelest ära - täitur täidab kehtetut kohtuotsust, see oli teema.

Hmm.... 5.12.2023 12:36 (4 kuud tagasi) vasta...

Ja kes kuulutas selle kohtuotsuse tühiseks??? Kohtuotsust saab muuta ainult kõrgemal seiseva kohus! See kui sa arvad, et kui hääled su peas ütlevad midagi, siis see ei ole alus kohtuotsuse tühistamiseks.

hyga 5.12.2023 09:16 (4 kuud tagasi) vasta...

mis krdi ühiskondlik hoiak? Eestis mõistab õigust kohus, mitte mingi tatine võlgnik või rahulolematu isik. Suure tõenäosusega jätad siin meile nagunii poole jutust rääkimata. Kohtus sa seda enam teha ei saa ja eks seal vaatame, kellel on õigus.

sigmars 5.12.2023 04:18 (4 kuud tagasi) vasta...

Jääb sügavalt arusaamatuks, et täitur ei saa seadusest aru, mis on tema kohustused ning täituri poolt alatult rünnatav inimene peab aina pöörduma kohtu poole ?? See ühiskondlik hoiak on arusaamatu, sest oma tööd mitte oskav täitur peaks ise ametist lahkuma. Kohtus on tuhandeid täiturite menetluslikke vigu, mis neil meelega tehtud, mitte juhuslikult. § 48. Täitemenetluse lõpetamise alused (1) Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse: 1) sissenõudja avalduse alusel; 2) kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud; 3) nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel; 4) kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine; 5) kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmise vältimiseks vajaliku tagatise andmine; 6) sissenõudja või võlgniku surma või lõppemise puhul, kui nõue või kohustus ei saa üle minna surnud isiku pärijatele või õigusjärglastele; 7) täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu; 71) dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et täitedokumendiks oleva välisriigi kohtulahendi või ametliku dokumendi mõju on päritoluriigis tühistatud; [RT I, 31.12.2014, 1 - jõust. 10.01.2015] 72) kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel tehtud Euroopa arestimismääruse täitmisel puuduvad arestimise hetkel arvelduskontol rahalised vahendid või rahalised vahendid on täies ulatuses arestitud, välja arvatud juhul, kui arvelduskontol on arestimise hetkel rahalised vahendid täies ulatuses arestitud ja Euroopa arestimismäärusega tagatakse lapse elatisnõuet; [RT I, 26.06.2017, 17 - jõust. 06.07.2017] 8) muul seaduses sätestatud alusel. (2) Kui sissenõudja otseses valduses on võlgniku vallasasi, mille suhtes sissenõudjale kuulub nõude tagamiseks pandiõigus, lõpetab kohtutäitur võlgniku taotlusel täitemenetluse võlgniku ülejäänud vara suhtes, kui nõude suurus on nimetatud vallasasjaga kaetud. Kui sissenõudjal on selline õigus asjale ka teisest nõudest tulenevalt, rahuldatakse taotlus üksnes juhul, kui ka see nõue on asja väärtusega kaetud.

reve 4.12.2023 15:39 (4 kuud tagasi) vasta...

Kaebuse esitamine Kui Te ei ole rahul kohtutäituri tegevusega, on Teil õigus esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel. Kaebus esitatakse kirjalikult ja vabas vormis, kuid sellest peab nähtuma: a) kes kaebuse esitab; b) millises täiteasjas (menetluse number, võlgniku või sissenõudja andmed); c) millise toimingu peale kaebus esitatakse; d) mida kohtutäiturile seoses täitetoimingu läbiviimisega (või sellest keeldumisega) ette heidetakse; e) mida kaebusega taotletakse. Kaebus tuleb esitada kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäitur vaatab kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul, teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Juhul, kui menetlusosaline ei ole rahul kaebuse osas kohtutäituri poolt tehtud otsusega, on tal õigus esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebus maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Näiteks soovite esitada kaebust Rakvere kohtutäituri tegevuse peale. Sellisel juhul tuleb teil esitada avaldus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. Kõik kohtute kontaktandmed on kättesaadavad siit. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtusse kaebuse esitamisel, k.a. e-Toimiku kaudu, peate tasuma riigilõivu 15 eurot.

Sigmars 4.12.2023 15:14 (4 kuud tagasi) vasta...

Isegi kaebuse esitasin, viisaka inimesena, täiturit see ei huvita, teda huvitab kinnisvara röövimine olematu alusega, pettusega. Keegi ehk oskab ka mu küs vastata toimuva eitamise asemel.

J. 4.12.2023 14:41 (4 kuud tagasi) vasta...

Ega kohtuotsused ei jõua täiturini automaatselt. Kui teil on olemas kohtuotsus, millega eelmine otsus on tühistatud, siis tuleb see täiturile edastada.

Sigmars 4.12.2023 14:06 (4 kuud tagasi) vasta...

Reaalsus Eesti Vanbariigis. Ongi kohtuotsus, aga tühine, tühistatud, kehtetu otsus, aga kuna täiturile meeldib, siis ta ikka täidab.

J. 4.12.2023 13:58 (4 kuud tagasi) vasta...

Selline asi pole võimalik. Täitedokument on kindlasti olemas, kuid selleks ei pea olema ilmtingimata kohtuotsus. Loe TMS § 2, mis kõik võivad olla täitedokumendiks. https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023013?leiaKehtiv

J. 4.12.2023 13:55 (4 kuud tagasi) vasta...

Sa eksid või ajad kaks eri omandiliiki segamini. Kaasomandi puhul kuulub vara mingis kindlas (murruna väljendatud) osas kaasomanikele ja igale kaasomanikule kuuluvat osa saab eraldi ilma teiste kaasomanike nõusolekuta vabalt võõrandada. Kui täitur võlgnikust kaasomaniku mõttelise osa võla katteks maha müüb, siis võib tõesti juhtuda, et teised kaasomanikud peavad uue omanikuga hakkama maid jagama. Ühisomand kuulub aga kindlaksmääramata osades ja üheaegselt kõigile ühisomanikele, kes võivad ühisvaraga tehinguid teha ainult ühiselt. See tähendab, et kohtutäitur saab ühisvara müüa ainult tervikuna ja ainult siis, kui mittevõlgnikest ühisomanikud sellega nõus on. Teatud erisused on abikaasa ühisvara suhtes, kuid need ei puutu hetkel asjasse. Kui võla sissenõudja soovib siiski pöörata nõue võlgniku osale ühisomandist, siis tuleb tal kõigepealt nõuda ühisvara jagamist.

noo 4.12.2023 11:07 (4 kuud tagasi) vasta...

täitur saab müüa venna osa pärandvara ühisuses (mitte kindlat osa kinnisvarast) ja siis on teil ühisuses venna asemel selle osa omandaja. Selliseks müügiks ei pea kohtult vara jagamist taotlema. Pärast hakakte te selle uue omanikuga maid jagama, nii et sellest pole abi, kui vend jätkuvalt ei soovi oma probleemidega tegeleda ja täituri/võlausaldajatega ei suhtle.

www 4.12.2023 10:59 (4 kuud tagasi) vasta...

wwww

Marx 28.11.2023 15:12 (4 kuud tagasi) vasta...

Viimane lause peaks olema: Haldusakti koostaja poole meeldetuletusega vaide koostaja pöörduda ei plaani.

Kaido 28.11.2023 14:13 (4 kuud tagasi) vasta...

Mulle ütles täitur et pannakse juba 10ne päeva pärast oksjonile venna osa, nagu väga segane see värk. Vennalt sain ka kinnituse, et täitur saab arestitud kontolt raha "saatis panga väljavõtted" miks aga täitur arestis päranvara on ebaselge Tuleb vist ikka endal jurist palgata ja lasta asja uurida..

mkmm 27.11.2023 09:14 (4 kuud tagasi) vasta...

juriidiliselt kaalutletud vastuse saad siis, kui pöördud vabalt valitud juristibüroosse. Siis selgitataksegi sulle kus on piirid, mõistagi vastava tasu eest. Kust on pärit arvamus, et sina tahad teiste piltidega raha teha, aga sulle peaks juristid siin tasuta nõuandeid jagama? Või kordan eelnevat soovitust, kuna oled veendunud, et sul on õigus seda teha, siis tee ära ja kohus selgitab sulle kindlasti väga põhjalikult, mõistes ühtlasi välja nõutavad hüvitised.

Juku 25.11.2023 14:24 (5 kuud tagasi) vasta...

1)Kui ma tahan anda välja fotokalendri rahvaspordiüritusest, milles on siis andmesubjektid äratuntavad aga fotodele kehtivad minu, kui fotograafi autoriõigused, kalender on minu kunstilise eneseväljendusviis ja kolmas inimene siis ostab selle kalendri erakasutusse, seejuures andmesubjekti ei ole kujutatud halvustaval viisil? 2) on levinud lõbustusparkides fotografeerimine ja peale karussellipealt maharonimist näed enda fotosid avalikult pesunööripeal müügis 5 eur tk, see on ka küsimus? 3) andmesubjekt läheb avalikule üritusele kus võib jäädvustamist eeldada, tal on ilus kleit ja see foto muutub viraalseks kolmandate inimeste poolt ja satub levima? Kleidi disainer, kleidi kandja, fotograaf, avaliku ürituse korraldaja/vastutaja, kuidas need õigused jagunevad?

Juku 25.11.2023 13:50 (5 kuud tagasi) vasta...

tänan. aga ajaleht antakse välja samuti paljundatud kujul ärilisel eesmärgil ja inimene nn eksponeeris ennast avalikult