palk

kr 14.04.2009 11:13 (16 aastat tagasi)

kas teil on sõlmitud tööleping? kui jah, siis isegi juhul kui tööd oli ainult 35 tn ulatuses ja tööandjal rohkem tööd ei olnud anda, siis tööandja on kohustatud tasuma töötajale kuu normtundide eest, seega tuleb arvutada teie graafiku alusel mitu tundi oli sel kuul norm ja kirjutada temale avaldus selle kohta. Juhul kui tööandja ei nõustu, tuleb pöörduda avaldusega töövaidluskomisjoni.

mari 14.04.2009 11:19 (16 aastat tagasi)

jah mul lepingus pole tundidest midagi kirjas ainult et on põhikoht täistööajaga ja kas se arvutamine käib siis miinimum tunni tasu järgi või selle mis lepingus kirjas

Maret 14.04.2009 11:37 (16 aastat tagasi)

Märtsi kuu normtunnid täistööaja korral olid 176 ja kui tööandja ei taganud sulle tööd 176h tööandja süül siis pead saama töötasu ikkagi 176*töölepingus kokkulepitud tunnitasu ulatuses. § 20. Tasustamine tööseisaku aja eest (1) Töötaja süül tekkinud tööseisaku aja eest talle tasu ei maksta. (2) Kui töötaja ei ole süüdi tööseisaku tekkimises ja on teatanud tööseisakut esile kutsuda võivatest asjaoludest ning tööseisaku algusest tööandjale või tema esindajale, maksab tööandja talle tööseisaku aja eest tasu kollektiiv- või töölepingus ettenähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast.

;;;;;; 14.04.2009 12:18 (16 aastat tagasi)

jälgige palun ka seda, kas tegemist on summeeritud tööajaga ja millist perioodi kasutatakse. Eeldan et 4-kuulist. Siis ju ei pruugi tekkida alatunde, sest sellisel juhul arvestusperiood lõppeb selle kuu (aprilli) lõpus. kui küsimus esitada, siis peaks ikka kirjutama, mis palgaga tegemist, kuidas lepingus kirjas jne

mari 14.04.2009 12:22 (16 aastat tagasi)

lepingus kirjas et tunnitasu ja see aasta iga kuu olnud vähem kui normtunnid

Lugemist ;;;;;;-le 14.04.2009 12:28 (16 aastat tagasi)

15. Millal on tegemist tööaja summeeritud arvestusega ja mida see toob kaasa töötaja/tööandja jaoks? Töö- ja puhkeaja seaduse § 14 3.lõike kohaselt kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust, kui tööajanormi täidetakse tööpäevast pikema ajavahemiku jooksul. Tööaja summeeritud arvestuse vajadus on üldjuhul siis, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik kinni pidada tööpäeva või töönädala üldisest normist. Tööaja summeeritud arvestuse ajavahemiku kehtestab tööandja ja koostab tööajakava kogu arvestusperioodi või vähemalt iga kalendrikuu kohta. Kui töö iseloomu tõttu ja töö paremaks korraldamiseks on otstarbekas kehtestada 4 kuust pikem arvestusperiood, on tööandja kohustatud tööaja summeerimise tingimused töö- ja puhkeaja seaduse § 14 4.lõike alusel kooskõlastama tööinspektoriga. 16. Kas tööaja summeeritud arvestuse korral makstakse: 1) osadel kuudel tegelikult töötatud tundide eest ja teistel kuudel vähendatakse töölepingulist töötasu või seda ei maksta üldse või 2) makstakse kõigil kuudel välja töölepingus kokku lepitud palgamäär ja ületunnid või tööajanormi alatäitmine hüvitatakse lisatasu maksmisega või juurdemakse tegemisega arvestusperioodi lõpul? Punktis 1 küsitu ei ole kooskõlas töö- ja puhkeaja seaduses sätestatud tööaja summeeritud arvestuse ja palgaseaduses sätestatud palga maksmise põhimõtetega. Töö- ja puhkeaja seaduse § 7 2.lõike kohaselt on tööaja summeeritud arvestuse korral ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavad töötunnid. Nii on näit. aastase tööaja arvestusperioodi korral ületundideks aasta töötundide üldarvu ületavad tunnid, mille arv selgub alles arvestusperioodi ehk aasta lõpus. Palgaseaduse § 31 1¹.lõige kohustab tööandjat maksma palka vähemalt üks kord kuus. Seega tuleb töötajale igas kuus maksta vähemalt töölepingus kokkulepitud kalendrijärgse tööajanormi kohane töötasu. Aastase tööaja arvestuse korral peetakse tööaja arvestust igas kuus tegelikult töötatud töötundide kohta. Vaatamata sellele, et mõnes kuus töötati üle kalendrijärgse tööajanormi, makstakse nende kuude eest töötasu kalendrijärgse tööajanormi kohaselt. Tööandja peab küll nendes kuudes lisaks tööajaarvestusele arvestust tegelikult töötatud ületundide kohta, kuid töötasu maksmisel selles kuus üle kalendrijärgse tööajanormi tehtud tunde arvesse ei võeta. Need jäävad n.ö. varuks nendesse kuudesse, kui töötatakse vähem kui näeb ette kalendrijärgne tööajanorm. Tööajanormi kohast töötasu makstakse ka siis, kui osadel kuudel töötati kalendrijärgsest tööajanormist vähem tunde või ei töötatud üldse. Aastase arvestusperioodi lõppedes liidetakse kuude tegelikult töötatud töötunnid, mida võrreldakse aasta normtundide üldarvuga. Normtundide üldarvust arvatakse maha töötaja mõjuva põhjusega puudutud aeg (haigus, puhkus). Aasta normtundide üldarvu võrdlemisel töötatud tundide üldarvuga võib selguda, et tegelikult töötatud tundide üldarv vastab normtundide üldarvule, vaatamata sellele, et osadel kuudel töötati üle normtundide. Nendel kuudel üle normtundide töötatud tunde ületundideks ei loeta. Kui tegelikult töötatud aasta töötundide üldarv ületab normtundide üldarvu, on tegemist ületundidega, mis hüvitatakse poolte kokkuleppel lisatasu maksmise või vaba aja andmisega. Lisatasu makstakse perioodi lõppemisele järgmisel palgapäeval. Vaba aja võimaldamise aeg lepitakse kokku poolte vahel. http://www.ti.ee/index.php?page=643&

mari 14.04.2009 12:40 (16 aastat tagasi)

on siis nii et miinimumi peab kindlalt maksma ja kaua on aeg et nõuet esitada tööinspektsiooni

x 14.04.2009 15:41 (16 aastat tagasi)

nõue esita kohe, kui on selge et tööandja vabatahtlikult maksta ei kavatse. Mida kauem nõude esitamisega ootad, seda suurem on ju oht, et tööandja üldse pillid kotti paneb, ja pärast oledki ilma.

Maret 14.04.2009 19:35 (16 aastat tagasi)

Mari, mitte miinimumi vaid töölepingus kokkulepitud tasu.