Teemade kronoloogia
täitemenetluse peatamine ja kohtutäituri tasu (2)
katastriüksuse sihtotstarve: transpordimaa (2)
seadusjärgse pärimise käik (7)
vallasasjade väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest (1)
kohtutäituri tasu sissenõudmine (6)
kelmus (2)
lapsetoetus (2)
vallasasjade väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest
kaja 23.09.2010 08:50 (14 aastat tagasi)
mure selline. oleme aastaid juba lahus(kokku 3 juba),meie ühised lapsed sattusid segadusse ja olid meie kahevahel kui kellapendlid,kord siin ,kord seal. ilmselt otsisid nad vanemat kelle juurde paikseks jääda. ei eita et teismeliste lastega perel lahutus mõjutab väga halvasti lapsi,nii juhtus ka meil .samuti on hetkel käimas kohtuprotsess elatise kohta. aga kuna nüüdseks tegid lapsed(17a ja 15a)oma otsuse lindlalt ema juurde jääda siis oli neil soov minna isa koju ja tuua ära oma asjad mis on sinna maha jäänud. samuti jäi minul sinna maha vanematele pärandatud asjad.tegin exmehele ettepaneku et andku teada temale sobiv kuupäev ,millal ta on nõus lapsi oma asjadele järgi lubama . kahjuks nagu alati lõpeb tema poolt kõik sõimuga . nüüd olekski soov teada saada kuidas me saaks asjad kätte??
Pats 23.09.2010 19:01 (14 aastat tagasi)
Kui ta ei ole vabatahtlikult nõus, siis on teil õigus pöörduda kohtu poole vastavasisulise kohustava lahendi saamiseks. Kui ta sellest hoolimata asju välja ei anna, saab sellise otsuse anda täiturile ning tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 178: kui võlgnik peab täitedokumendi kohaselt välja andma konkreetse vallasasja või kindla koguse asendatavaid asju või dokumendi kujul olevaid väärtpabereid, võtab kohtutäitur need temalt ära ja annab üle sissenõudjale.Kui asja ei leita, peab võlgnik teatama kohtutäiturile asja asukoha.Kui võlgnik ei teata asja asukohta, kohaldatakse käesoleva seadustiku § 183 sätteid. § 183 ütleb, et kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse.Esmakordsel trahvimisel ei ole trahvisumma väiksem kui 50 ja suurem kui 200 trahviühikut, korduval trahvimisel suurem kui 500 trahviühikut karistusseadustiku mõttes.Enne trahvimise otsustamist tuleb võlgnikule teha trahvihoiatus. Kui kohtutäitur ei ole võlgnikule trahvihoiatust kätte toimetanud, teeb seda kohus.Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata võlgnikule aresti käesoleva seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta võlgnikku täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest.