Teemade kronoloogia
ühis- ja lahusvara eristamine (3)
üürilepingu imperatiivsed tingimused (2)
kaasomandi eseme müük ja saadava tulu jagamine (3)
kõrvalekaldumine osade võrdsusest ühisvara jagamisel (pärimismenetluses) (1)
kaasomandi müük ja saadava tulu jagamine (1)
pärimise käik (2)
abielu lahutamine, kui üks abikaasadest elab välisriigis (1)
kõrvalekaldumine osade võrdsusest ühisvara jagamisel (pärimismenetluses)
Ints 3.03.2011 15:00 (14 aastat tagasi)
Järgmine juhtum. Abikaasadest üks suri, abieluvaralepingut ei olnud, pärimine toimus seaduse järgi. Surnud abikaasale kuulus enne abiellumist vallasasjana maja, mille juurde erastati abielu ajal maa. Sellega muutus maa ja sellel olev maja ühisvaraks. Kuid kas on võimalik (ja perspektiivikas) uue PKS alusel sarnaselt vanale PKS-le hakata nõudma kõrvalekaldumist abikaasade osade võrdsusest arvestades seda, et maa erastati enamuses osas surnud abikaasale kuulunud EVP-de ja talle sugulaste poolt kingitud EVP-de eest? Kas seda peaks nõudma hakkama kohtu kaudu või peaks kõigepealt taotlema pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist notari kaudu? Kas käesoleva juhtumi puhul kohaldub uue PKS § 27 lg 2 p 3, mille järgi on abikaasa lahusvara esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel.
T 4.03.2011 23:10 (14 aastat tagasi)
Pärimismeentluses kui soovitakse, et üleelanud abikaasa omandiõigus välja tuuakse peaks eelkõige taoltema omandiõiguse tunnistuse väljastamist. See on avaldus kus nii üleelanud abikaasa kui ka pärijad ühiselt avaldavad, mis on ühis- või lahusvara ning võimalik ka kokkuleppel seda mõttelist osa välja tuua. Kui pärimismenetlus lõpetatud ja tunnistused välja antud ja pärandvara jagamist tehtud pole siis võiks pärijad koos üleelanud abikaasaga pärandvara jagamise lepingu sõlmida, tingimusel, et kõik on sellega nõus.. Kui tegemist olnud abikaasade elukohaks oleva kinnisvaraga võivad samas teised pärijad jällegi viidata, et abikaasad on kas siis ühiselt või on pärandaja panustanud elamisse enam jms.. Pärimismenetluses välja antud tunnistuse kehtetuks tunnistamiseks alust ei ole, kui see pole välja antud valedel alustel. Pärimistunnistus näitab, kui suures osas pärjad on pärandvara pärinud. Kui mõni pärandvara hulka kuuluv ese oli nt üleelanud abikaasa lahusvara siis selle kohta peaks pärimismeneltuses eelpool nimetatatud omandiõiguse tunnistuse väljastama.. See kas mõni pärandvara hulka kuuluv ese on ühis või lahusvara ei muuda pärimistunnistuse sisu ega ka pärijate mõttelis osi. St kui kinnistu oleks ka üleelanud abikaasa lahusvara siis pärijad on ikkagi abikaasa koos teiste seaduse järgi pärima õigustatud isikutega. Samas selle küsimuse peaks siiski esitama pärimisasja lahendavale notarile.. Notarile oleks pidanud ka siis pärimismenetluse käigus esitama mingeid dokumente pärandvara hulka kuuluvate esemete kohta, kui seda ei ole tehtud siis arvatavasti on notar pärandaja ja üleelanud abikaasa nimele registreeritud vara lugenud pärandvaraks ja seetõttu on see ka pärimisele läinud. Aga põhimõtteliselt on võimalik nö traditsioonilisest ühisvara mõtteliste osade suurusest kõrvale kalduda, et ei ole 50-50 vaid näiteks 25-75 see ühisvara hulka kuuluva vara protsent. Et 75% oli üleelanud abikaasa lahusvara kuna ehitised saadi pärimise teel - lahusvara. Maa erastati juurde abikaasade poolt ühiselt ehk nt 25%ja 25%. Sellise tulemuse saamiseks peaks siis pärijad kokkuleppele jõudma või kui kokkuleppele ei saada siis ainuke viis on kohtusse minna ja tõendada, kes mida kuidas omandanud on ja kui palju panustanud (erastamisel EVP-d, maksude tasumised, remont jne..).