lepingu ebakohane täitmine

. 25.05.2011 11:33 (14 aastat tagasi)

Kui leping on sinu tehtud ja sinu nimel, siis lõpeta see ära lihtsalt.

ddfad 25.05.2011 11:43 (14 aastat tagasi)

Küsimus on selles, et mul peaks nõudeõigus olema tekitatud arvele, leping kinni igaljuhul, egas nii totu ka pole ;)

??? 25.05.2011 11:54 (14 aastat tagasi)

Oled olnud piisavalt totu, et sellisel olukorral tekkida lasta. Oleks sul vähemalt olnud niipalju taipu, et alati ettemaksu nõuda. Suusõnaline kokkulepe ongi suusõnaline kokkulepe - ühe sõna teise sõna vastu. Toimib täpselt niikaua, kuniks pooled sellest kinni peavad. Nüüd jääb üle vaid kahjusid kanda. Oma raha saad tagasi vaid siis, kui sellele teisel isikul südametunnistus tekib ja ta sulle raha ära maksab. Võid ju kohtusse pöörduda ja oma raha nõuda, kuid see õnnestub vaid siis, kui teine pool on nii juhm, et ei vasta hagile ja kohus langetab tagaseljaotsuse või tunnistab see teine pool su nõuet. Muidu ongi vaid ühe sõna teise sõna vastu - sina väidad, et teil oli selline korraldus ja kokkulepe, tema väidab, et su jutt on üks suur vale ja jamps - polnud teil mingit kokkulepet. Kokkuvõttes läheb see kohtuskäimine (ainuüksi hagi esitamise eest tuleb riigilõivu tasuda) tõenäoliselt kordades rohkem maksma, kui see arve.

dsa 25.05.2011 12:25 (14 aastat tagasi)

Arve pole just väike, muidu sinnasuunda ei tüüri.

Härg 25.05.2011 17:20 (14 aastat tagasi)

Noo, päris nii nagu "???" ütleb nüüd küll ei ole. Kokkuleppe tõendamiseks on antud juhul päris rohked võimalused, kasvõi tehtud kõnede eristused, tunnistajate ütlused selle kohta, kes telefoni faktiliselt kasutas jne. Aga potentsiaalseid menetluskulusid arvestades, saaks antud asjas kohtuasja algatamisel mõtet olla siis, kui nõutav summa oleks vähemalt 3000-4000 eurot, vastasel juhul maksaksite tõenäoliselt "peale".

nasa 25.05.2011 17:45 (14 aastat tagasi)

Kas oli kuhugi märgitud telefoni kasutaja? Nimelt olin ise ühe numbri kasutajana KIRJAS üle 2 aasta ja arveid maksin ka enda kontolt, kuid leping oli sõlmitud sõbraga. Mõne aja eest hakkas sõber "näkku panema" ja tahtis vahelt kasu võtta. Läksin esindusse ja selgitasin neile olukorra ära - nad tegid pakkumise, et number jääb samaks ning sõlmivad minuga lepingu kuna ma olin ametlikult kasutajana juba pikka aega kirjas. Mingeid lepinguparoole ma ei teadnud.

ixaaa 25.05.2011 19:42 (14 aastat tagasi)

daah 3-4k eurot. Ei ole asi niihull, 4-5 vana eesti raha. Hagi võiks ise koostada ja lõiv oli ka vist 60 juuro tuuris. Pealemaksmisest ei saa vist rääkida.

Härg 25.05.2011 19:47 (14 aastat tagasi)

Õigusteadmisteta inimene ei suuda ise sellist kohtuasja võiduni vedada, selles on küsimus. Ja "odav" esindaja võib ka selle vabalt ära puterdada, nii et lõpuks tuleb kanda veel ka vastaspoole menetluskulud.

axczx 25.05.2011 19:48 (14 aastat tagasi)

Eh, kui nõue on vägagi tõendatav siis mida siin ära saab puterdada?

Härg 25.05.2011 20:41 (14 aastat tagasi)

Väga palju on võimalik ära puterdada. Esiteks tuleb nõue õigesti kvalifitseerida (kas pooltevaheline suhe on lepinguline, deliktiline või hoopis nt alusetu rikastumine, kui lepinguline, siis milline leping jne)- paljud ei suuda sedagi. Samas sõltub õigesti kvalifitseerimisest nõude põhjendatus ja ulatus. Tõendite osas tuleb arvestada ka vastaspoole vastuväidete ja võimalike tõenditega jne. Tsiviilkohtumenetluses oma õiguste õige kasutamine eeldab siiski päris korralikke teadmisi ja kasuks tuleb ka kogemus.

fsdf 25.05.2011 22:03 (14 aastat tagasi)

Mida on vastaspoolele vastu v2ita? Et on maksnud? Kuhu, kellele? Ainsaks lepinguks on siin suus6naline leping,

Härg 26.05.2011 01:56 (14 aastat tagasi)

Ilmselgelt saab vastaspool näiteks (vastu) väita, et ei sõlmitud kokkulepet selles osas, et arved peab tasuma tema. Täiesti mõeldav on ju ka kellegagi kokku leppida, et ta saab kasutada sinu nimel olevat telefoninumbrit helistamiseks (kas siis teatud ulatuses või miks mitte ka piiramatult) tasuta.

aad 26.05.2011 16:07 (14 aastat tagasi)

No ma ei tea härg, kui sa heast peast tahad omanimel asju maksta ilma kokkulepeteta siis anna minna ;))

Härg 27.05.2011 09:25 (14 aastat tagasi)

Küsimus ei ole selles, kas keegi tahab "heast peast" maksta. Fakt on see, et üks inimene on ise vabatahtlikult oma nimel oleva telefoninumbri teise inimese kasutusse andnud. Kuna tegemist on suulise kokkuleppega, mille puhul tõusetuvad peaaegu alati tõendamisraskused, siis peab kohtumenetluses hageja oma nõude rahuldamiseks suutma tõendada ka tasukokkulepet. Argument, et üldjuhul tasuta midagi ei anta, ei oma hagi lahendamisel erilist kaalu. Pealegi, me ei räägi kokkuleppe puudumisest (see on ilmselgelt olemas), küsimus on kokkuleppe täpses sisus.

ads 27.05.2011 13:44 (14 aastat tagasi)

Kui on kokkulepitud, et konkreetset numbrit maksab kasutaja siis on vist piisavalt t2pne?