liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu

Margus 2.10.2011 17:44 (13 aastat tagasi)

Kas ennetähtaegsel lepingu lõpetamisel (krediidisaaja tasub krediidijäägi täies ulatuses) krediidiandja poolt välja nõutud lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu (teisisõnu trahv) on seaduslik? Krediidisaajaks on juriidiline isik. Leping on kehtinud pikemalt kui 9 kuud. Olukord lihtsamalt lahti seletades järgmine: Sai võetud liisingusse sõiduk, 3 aastat kasutatud ning siis omal initsiatiivil ja kooskõlastatult pangaga maha müüdud. Krediidijääk sai tasutud kuid lisaks sellele võttis pank päris kopsaka "lepingu lõpetamise tasu". Tekib küsimus, mille eest? Reaalset tööd pank rohkem ei teinud kui oleks olnud tähtaegse lepingu lõpetamise puhul ehk siis paar paberit printerist välja lasta ja alla kirjutada.

CD 2.10.2011 23:11 (13 aastat tagasi)

Lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu on igati seaduslik.Enne lepingu sõlmimist tuleks leping läbi ikka lugeda ja küsida liisinguandjalt kõigi võimalike kaasnevate lisakulude kohta, ka lepingu enetähtaegse lõpetamise tingimuste kohta.

Margus 2.10.2011 23:58 (13 aastat tagasi)

Palun viidata ka seaduspügalale, mis näitab ära, et selline tasu on seaduslik ja millises ulatuses see on lubatud. Sisuliselt on tegu raha väljapressimisega, ehk siis tasu nõudmine mitte millegi eest. VÕS § 411 ütleb selgelt, et sellist tasu võtta ei tohi. "§ 411. Tarbija õigus ennetähtaegsele tagasimaksmisele (1) Tarbija võib tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused täita ennetähtaegselt. Sellisel juhul ei võlgne tarbija krediidi kasutamata jätmise ajale langevat intressi ja muid kulusid." Kas ei peaks sama loogika kehtima ka juriidiliste isikute osas? Kui ei, siis millisel põhjusel? Rääkides üldisest seisust, siis enamus inimesi ei loe selliseid lepinguid punkt-punkti haaval mõttega läbi. Nende jaoks on oluline, et pank neile liisingu võimaldab ja et nad saavad oma asja kätte. Kui makseid makstakse korrektselt ja seda ettenähtud perioodi lõpuni, siis on kõik hästi, kui aga on soov kohustusest varem lahti saada ja heas usus võlg varem tagasi maksta, siis sisuliselt tehakse tagasimaksjale selle eest trahvi.

CD 3.10.2011 03:17 (13 aastat tagasi)

Vastavalt VÕS § 8 lg 2 § 76 kehtib lepingulistes suhetes printsiip ,et võetud kohustused tuleb täitas vastavalt kokkulepitule. VÕS§ 367 lg 4 kohaselt tuleb liisinglepingu ülesütlemisel lisaks tasumata kuumaksetele hüvitada ka lisakulud.

A 3.10.2011 09:11 (13 aastat tagasi)

Tulenevalt VÕS § 34 ei ole juriidilise isiku puhul tegemist tarbijaga, mistõttu ei kohaldu sellele ka tarbijakrediidi sätted. Seega on lepingupooled vabad kokku leppima lepingu sisus ja tingimustes.

Margus 3.10.2011 18:41 (13 aastat tagasi)

Tänud vastajatele! Kas keegi oskab kommenteerida või mingi teooria välja pakkuda miks tarbija puhul on lisatasu küsimine seadusega keelatud kuid juriidilise isiku puhul jäetud asi lahtiseks?

eh 4.10.2011 14:05 (13 aastat tagasi)

tarbija, kui eraisik, on juriidilistes suhetes üldjuhul nõrgem pool. Firmad, kui juriidilised isikud, on aga võrdsed oma õigustes ja kohustustes.

A 4.10.2011 14:52 (13 aastat tagasi)

Nõustun eelkirjutajaga. Sisuliselt on tarbijat kaitsvad sätted hälve tsiviilõiguses kehtivast lepinguvabaduse põhimõttest. VÕS sätted on üldjul dispositiivsed, jättes lepingupooltele õiguse kokku lepingutingimustes kokku leppida ka VÕS-s sätestatust erinevalt. Teatud imperatiivsed sätted on seejuures erandiks, mille eesmärgiks on näit tarbija, üürniku jt üldjuhul tehingu nõrgema poole huvide kaitse.

Margus 4.10.2011 15:31 (13 aastat tagasi)

Samas pank on siiski tugevam pool enamustes krediidilepingutes, olgu siis teiseks pooleks füüsiline või juriidiline isik. Väikeettevõtte omanikuna ei jää mul midagi muud üle kui leppida röövelliku ennetähtaegse täitmise tasuga, muul juhul lihtsalt tehinguks ei lähe.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.